Incubulunjane Yetingobiyane (iMonkeyPox) eNingizimu Afrika

Vukuzenzele Unnamed

Indvuna Yetemphi lo Dkt. Joe Phaahla ucinisekisile kutsi lencubulunjaneYetingo biyane seyitfolakele lapha eNingizimu Afrika ngesikhatsi acocisana kungasikudzala nebeti ndzaba ePitoli, eGauteng.
Utsite utfole umbiko lovela e-National Health Laboratory Services (i-NHLS) kutsi bakucinisekisile kubakhona kwelencubulunjane Yetingobiyane lapha eNingizimu Afrika ngekusebentisa luhlolo lwaselabhorethri.
Leligciwane selitfolakele eGauteng naseNshonalanga Kapa.
Lencubulunjane ivamise kuba sifo lesibonakala kancane ngetilondza nome tinshabusuku esikhu mbeni. Sifo lesingenamandla kakhulu futsi sinelizinga lekubulala leliliphesenti linye.
Lesifo sesike sabikwa emaveni ase-Afrika lafana neNigeria, eRiphabhliki yeNtsandvo Yelinyenti yaseCongo, Central African Republic naseGhana ekuca leni kweminyaka yabo-2000.
Lokubhedvuka kwanyalo kubonakala kunemazinga lasetulu e-Yurophu lapho kuhamba khona embili i-UK ngetehlakalo letingetulu kwe-700, bese kutsi Spain sona sibe nje ngetulu kwe500, kulandzele laseJalimani, lasePortugal neFrance.
Indvuna itsite Sikhungo Savelonkhe Setifo Letitsa tselanako (i-NICD) ichuba tifundvo tekusebenta ufundza nge-inthanethi kutisebenti tetemphilo kute tikhone kusibona lesifo kute kwentiwe luhlolo lwaselabhorethri loludzingekile.
“Lesifo sibhebhetseka kuphela nakube nekutsi ntsana edvute, ngako-ke ngeke usitfole ngekutsi ube sekamelweni linye nemuntfu losuleleke ngaso,” kwasho Indvuna.
Indvuna Phaahla ucinisekise bantfu baseNingizimu Afrika kutsi lencubulu njane ayisilo ligciwane lelingazange selibonwe ngaphambilini futsi bososayensi banelwatiso ngalo.
Sihlalo weLikomidi Letindvuna Lekweluleka (i-MAC) mayelana neCOVID-19 kanye neLilunga Lesigungu se-NHLS, Solwati Koleka Mlisana, utsite lencubulunjane ingubhubhane wesigodzi lotfolakala esigodzini saseCentral naseNyakatfo Afrika leyatiwa njengale ngenamandla kangako.
Lesifo sivamise kutfolakala esigodzini lesitsite emkha tsini kwebantfu labatsite nome endzaweni letsite.
Utsite kunekufanana kwetimphawu emkhatsi ni kwalencubulunjane Yetingobiyane kanye nencubulunjane leyatiwa nge-Smallpox.
“Kunemitsi kanye nekwelashwa lokukhona kwelencubulunjane Yetingobiyane. Lesifo sitiveta ngetimphawu letifana neimfuluwenza kanye netesifo se-Legionnaires. Lokumcoka kutsi umuntfu lovela nendlela tsite yetekwelashwa kulula kumcilonga futsi lokubaluleke kakhulu kutsi kulukhuni kutsi sendluliseleke, asifani neligciwane lekuphefumula, ngobe sisuleleka ngekutsintsana.
Usitfola kuphela nangabe utsintsane nemuntfu lonaso,” kwasho Mlisana.
Sifo se-Legionnaires siluhlobo lwenyumoniya lenemandla kakhulu.
Solwati Mlisana utsite kulandzelela labo labatsi ntsene kubalulekile kuloku kantsi Litiko Letemphilo litawuchubeka likwente loko.
Ucinisekise bantfu baseNingizimu Afrika kutsi sakhiwonchanti saseLa bhorethri sinato tonkhe tinsita letingakhona kugadza nome ngabe ngukuphi kutseleleka lokusha lokungahle kube khona. – SAnews.gov.za
