Kunyuka kwetindleko tekuphila kubita kubambisana



Kuletinyanga letimbalwa letengcile, batsengi baseNingizimu Afrika bashayeke kakhulu ngekwenyuka kwetindleko lokwente kutsi kube nemtselela lomkhulu kulizinga labo lekuphila.
Kuchubekile kakhulu kubita kwetindleko tekutsenga kudla naletinye tintfo letimcoka, tekukhokhela tinsita letisisekelo netekusebentisa tigitjelwa temmango netangasese. Nanoma lokunyuka kwetindleko kutsintsa wonkhe umuntfu, imindeni lehola kancane ngiyo letsintseka kakhulu.
Inkhomba Yetindleko Tebatsengi yakamuva yaMabasa 2022 leshicilelwe Telubalobalo Tase- Ningizimu Afrika ikhombise kutsi kube nekuphumula kwesikhashana ebantfwini labatsintseke kakhulu base- Ningizimu Afrika. Kwehla kwemandla emali yekudla kukhombe kutsi kukumaphesenti la-6.2. Kudla lokunyenti lokusisekelo kubita kakhulu kunalomnyaka lowengcile, kudla lokusisekelo lokufana nemafutsa ekupheka kukhomba kunyuka lokukhulu kunako konkhe.
Tindleko temafutsa etigitjelwa, lokutsintsa cishe tindleko tayo yonkhe intfo, tenyuke ngalokuphindvwe katsatsu kuletinyanga letilishumi nakubili kuya kuNdlovulenkhulu 2022.
Iningizimu Afrika ayisiyodvwa kuloku.
Lubalo lolusandza kushicilelwa Lenkhundla Yemhlaba Yetemnotfo lukhomba kutsi cishe ikota yebantfu emhlabeni wonkhe, kufaka ekhatsi labo labasetindzaweni letitfutfukile, badvonsa matima kutetimali ngenca yekwenyuka kwetindleko tekutsenga.
Lokwenyuka kwetindleko, kakhulu kwemafutsa etigitjelwa, kubangwe tigameko lesenginawo emandla ekutilawula. Lokungcubutana lokuchubekako emkhatsini kweRussia ne-Ukraine kube nemtselela lomkhulu kutindleko temafutsa etigitjelwa netekudla. Omabili lamave atfumela kakhulu kutimakethe talamanye emave umanyolo, tinhlanyelo netinhlanyelo temafutsa ladzingeka kakhulu etintfweni letehlukahlukene njengemafutsa ekupheka.
Lenye imbangela kuncipha kwemikhicito yetekulima lokubangwa simo lesibi selitulu ngenca yekugucugucuka kwesimo selitulu, lesibanga kube netikhukhula netomiso. 
Nanoma linyenti laletigameko tingetulu kwemandla etfu, hulumende wenta lokutsite kuvikela bantfu baseNingizimu Afrika kulokwenyuka kwetindleko tekutsenga kwanyalo nekwesikhatsi lesitako.
Lenye yetintfo letikahle lenemandla yelive lakitsi ngilokuba neLibhange Ngodla lelinemandla, lelitimele lelikhone kugcina kwehla kwemandla emali kungakahluki kakhulu kunaloko lokuhlosiwe, lokungaphasi kakhulu kunaloko lahlangabetana nako lamanye emave emhlaba.
Sisandza kumemetela kutsi intsela yemafutsa etigitjelwa itawumiswa ngesikhatsi lesinguletinye tinyanga letimbili kute kube yiNgci, lokutawuletsa kukhululeka emindenini. Lokumiswa kwalentsela kuletse kukhululeka lokumcoka ebantfwini baseNingizimu Afrika kusukela ngenyanga yaMabasa. Lokumiswa kubange kutsi sikhwama sahulumende sishayeke kakhulu, lokutsikamete letinye tinhlelo tahulumende, kutawuba matima kutsi loku kuchubeke unomphela.
Noma kunjalo, tikhona letinye tintfo lesingatenta.
Kutfutfukisa kutfolakala kwekudla kumcoka ekumelaneni naloku naletinye tigameko letisabekako tesikhatsi lesitako. Sinemkhakha wetekulima lonemandla lochubekako kukhula nekuvula ematfuba emisebenti.
Kute sichubeke kukhulisa imikhicito yetekulima nekukhulisa kutilimela kudla kwetfu, sitjala kakhulu timali ekukhuliseni emakhono endzawo, kusekela balimi labasafufusa nalabatsengisako ngalokufananako nekusita bantfu labanengi kute bakhone kutilimela kudla kwabo.
NgaloLuhlelo LwaMengameli Lwekusungula Imisebenti, emavowusha aniketwe balimi labasesebancane laba-65 000, futsi kusasetjentwa kute kufinyelelwe kubalimi labafana nalaba laba-250 000. Hulumende futsi unika balimi labasafufusa umanyolo neikhwiphimenti kute bakhicite kudla, futsi nekusita emacembu noma umuntfu ngamunye kute bacale tingadze tabo tekudla. Etifundzeni letifana ne- Nyakatfo Nshonalanga, balimi labasesebancane basekelwe ngekunikwa emaphakethe enhlanyelo ekucala ingadze nangekunikwa tinkhukhu, ngekusebentisana nemakolishi etekulima endzawo.
Ngekusebentisa luhlelo lwekutfola umhlaba i-Pro-Active Land Acquisition Strategy kanye nalokukhululwa kwemhlaba wahulumende kute usetjentiselwe tekulima, siyabasekela labanye balimi labasafufusa kute bakhulise emabhizinisi abo futsi bawente aphumelele kutetimali. Sibuke kutsi futsi singete kusungula kusebentisana emkhatsini kwahulumende nemkhakha lotimele kute kusekelwe kukhula kwebalimi labamnyama labatsengisako ngekusebentisa imiklamo lefana ne-Partners in Agri Land Solutions kanye ne-Ejensi Yekutfutfukisa Tekulima i-Agricultural Development Agency.
Kutfutfukisa tindlela tekuvikela tilwane kanye nekucapha imphilo yetilwane etifweni letifana ne-foot-and-mouth, sikhulisa tindlela tetfu tekulawula kuhamba kwetilwane nemakhono etfu ekukhicita umutsi wekutigoma.
Kwengeta kulokukhulisa kutsi sitikhicitele kudla lapha ekhaya, loluhlelo lolukhona lwesondlo sahulumende kanye nalokungakhokhi ntsela etintfweni letisisekelo kuyasita kuvikela labo labaphuyile kulokwenyuka kwemazinga etindleko. Ngekuphakela tinsita letisisekelo mahhala letifana nemanti nagezi emakhaya laswele kakhulu, singacinisekisa kutsi kute umndeni longenato tinsita letisisekelo.
Kute sindlule kulesikhatsi lesimatima, wonkhe ummango kufuneka ube yincenye.
Kudlala indzima yetfu, hulumende utawuchubeka kugadza lesimo futsi utawenta konkhe lokusemandleni kuvikela bantfu baseNingizimu Afrika kulokukhula kwetindleko tekuphila letingabeketeleki.
Bosomabhizinisi baseNingizimu Afrika kufuneka bacinisekise kutsi batsengi abakhokhi imali lesetulu kunaleyo lefanele uma batsenga kudla. Siyatamukela letimphawu tebakhiciti bekudla netebatsengisi tekubeka tindlela tekusita batsengi kutsi batfole lokunyenti ngemali yabo labayikhokhako.
N g e N d l o v u l e n k h u l u kulomnyaka Ikhomishini Yetekucudzelana ikhiphe luhlu lwemigomo lekungabukwa kuyo lemayelana nemibuto yetimakethe temikhicito yetitjalo kute ummango uphawule ngayo. Lekhomishini itfole kutsi tindleko temikhicito yetitjalo betikhula tiba ngetulu kwelizinga lemandla emali, nekutsi loku kube nemtselela wekungahambisani nebantfu labaphuyile. Lemibuto itawuhlola kutsi ingabe kukhona yini kuhlaneketela lokutsite kuloluhlelo lwekutsengisa lokubange kutsi kudla kubite kakhulu.
Sitawusebentisa inchubomgomo yetfu yetekucudzelana kuvikela batsengi kulokwenyuka lokungavisiseki kwetindleko tekutsenga netemikhuba lengahambisani netekucudzelana lokwentiwa ngulamanye emabhizinisi, njengoba senta ngesikhatsi salobhubhane we-COVID-19.
Lenchubo lechubekako yetingucuko kutemnotfo wakitsi titayisekela lemitamo. Tingucuko kutemandla, tetigitjelwa nakumkhakha wetekuchumana tihlose kunciphisa tindleko tagezi, tetitfutsi netedatha esikhatsini lesidze lesitako ngekulandzela kucudzelana lokukhulu nangekusebenta kahle. Kufuneka sikhokhe tindleko letiphasi, hayi letisetulu, kuletinsita esikhatsini lesitako.
Nanoma tindleko tawoyela nesimo selitulu lesimbi kutintfo lesingeke sikhone kutilawula, kusasekunyenti lesingakwenta, singuhulumende, simabhizinisi, sibasebenti futsi simmango kute sisite bantfu baseNingizimu Afrika kulesikhatsi lesimatima. v
