Bahlengikati bekucala betilwane batfola ticu tabo

Allison Cooper

Kuba ngulomunye webahlengikati bekucala betilwane kutsi batfole ticu kukuphumelela kweliphupho lesakhamuti saseRandburg Phumelela Mthimkhulu (21), lobekanelutsandvo lwetilwane kusukela asesengumntfwana.
Mthimkhulu usandza kutfola ticu takhe Eyunivesithi YasePretoria (i-UP), lekungiso sodvwa sikhungo sekufundzela kuhlenga tilwane eNingizimu Afrika, utfole ticu teBachelor of Vete rinary Nursing.
“Angikhoni kukuvisisa loku lokwentekile. Kwati kutsi bengiyincenye yeliklasi lekucala lekwenta tifundvo tedegree, lokutsetse iminyaka kutsi kwenteke, kuyintfo lenhle kakhulu.
“Ngiyawabonga lamatfuba naleminyango letasivulekela sibahlengikati ekutsi sikhone kuchubeka netifundvo tetfu bese siba bochwepheshe labakhetsekile kulomkhakha wetfu, lebekuyintfo lenzima kuyenta esikhatsini lesengcile,” usho njalo.
Tamarin Fisher, Longu mengameli Wenhlangano Yebahlengikati Betilwane Eningizimu Afrika, utsi loku kuyincophamlandvo kulomsebenti loseneminyaka le-42.
“Ticu letinsha teminyaka lemitsatfu titawuniketa bahlengikati labaceceshiwe litfuba lekutsi babhalisele kwenta tifundvo tabo tepostgraduate, lokutawenta kutsi batfole ticu tehonours, temasters nete-PhD.”Bodokotela betilwane bayatilapha uma tilimele noma tigula, ngendlela lefanako neyabodokotela uma balapha bantfu. Bahlengikati betilwane bamcoka kakhulu emacenjini ebuchwephesha abodokotela betilwane, kusho Mthimkhulu.
“Lamanye emakhono lamcoka lekufuneka umhlengikati abe nawo kunakekela sigulane, kukhu luma nemaklayenti, kusita bodokotela betilwane ngetindlela tekulapha, nanganoma ngani letawusita sibhedlela setilwane kutsi sente umsebenti waso ngemphumelelo.
“Kungulomunye wemisebenti lokhokhelako.
Uma ufuna kuba ngumhle ngikati wetilwane, ungavumeli kwesaba noma kuswela lwati kukuvimbele kutsi ungakulingi nekutsi ukutfokotele ngoba kutawugucula imphilo yakho ibe ngulencono,” kusho Mthimkhulu.
Imifundzate letawu bukana nekuswelakala kwemakhonoNgenca yekuswelakala kakhulu kwemakhono kulomkhakha, Mthimkhulu akazange ahlupheke kutfola umsebenti.
“Ngaba nenhlanhla kutfola umsebenti e-Fourways Veterinary Hospital nga lesikhatsi ngenta umnyaka wekufundza wekugcina.
Ngacala kusebenta lapho emva kwenyanga ngicedze  kubhala luhlolo lwami lwekugcina futsi ngisaloku ngisitfokotela sonkhe sikhatsi salomsebenti,” usho njalo.
Luphiko iHealth and Welfare Sector Education and Trai ning Authority (i-HWSETA) lutibophelele kubukana nalokuswelakala ka khulu kwemakhono kulo mkhakha wete kulashwa kwetilwane nasekucinisekiseni kutsi kuba netingucuko.
Muva nje loluphiko lusandza kucala Umkhankhaso Lowatisa Ngetemisebenti Yetesayensi Kutekulashwa Kwetilwane, ngekusebentisana NeLitiko Letemfundvo Lephakeme Netekuce cesha, futsi batawuvakashela tikolo tasemakhaya kute bagcugcutele ba fundzi kutsi bente tifundvo temisebenti yekulashwa kwetilwane kute kube yindlela yabo yemsebenti.    Luphindze futsi lwamemetela kutsi kunemifundzate le-60 letawubukana nalokuswelakala lokubucayi kwabodokotela nekwebasebenti betekulashwa kwetilwane etindzaweni tasemakhaya eNingizimu Afrika.
“Lemifundzate icondziswe kakhulu kuphela kubafundzi labasetindzaweni tasemakhaya njengoba kulindzeleke kutsi bahambe nalolwati babuyele nalo etindzaweni tabo lapho babuya khona,” kusho Dkt Nomfundo Mnisi, Sihlalo we-HWSETA.  Lisekela Lendvuna Yetemfundvo Lephakeme, Tesayensi Netekuticambela, Buti Manamela, wayamukela lemifundzate.  Sigaba Setemfundvo Setesayensi Kutekulashwa Kwetilwane sase-UP sitawusita i-HWSETA nge mikhankhaso yekwatisa, yesikhwama semifundzate neyekuheha bafundzi.
“Sitawuphindza futsi sisite i-HWSETA ekulawuleni lemifundzate, letawuniketwa bafundzi bemnyaka wekucala kutekulashwa kwetilwane labavela kulamacembu labekiwe,” kusho Chris Blerk, Inhloko Yete kuchumana Netetindzaba Kumkhakha Wetesayensi Yetekulashwa Kwetilwane e-UP.
Utsi lusha lolufuna kuhamba etinyatselweni taMthimkhulu nekubhalisela ticu tekucala e-UP kufuneka lube luphotfule Matikuletjeni (i-NSC),  noma imiphumela lelingana naloko, futsi babe bahambisana nesidzingo lesimkhawulo lomncane lobekiwe.
“Kuticu teBachelor of Vete rinary Nursing, kudzingeka ube nemaphuzu ekwamukelwa la-28 kanye ne-NSC leneSingisi Njengelulwimi Lwasekhaya noma Sibe Lulwimi Lwekucala Lolwengetiwe, tibalo, kanye nephysical science nome nelife sciences,” wengeta ngaloko.
Kutfola lwati lolubanti ngalomkhakha, lusha lungatsintsa bodokotela betilwane labatimele noma bakhulume nabodokotela betilwane bemimmango (i-CCS) labayincenye yeLitiko Letekulima, Tingucuko Kutemhlaba Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemakhaya (i-DALRRD) labakulo lonkhe live letfu.
“Luhlelo lwe-CCS luhlose kwenta kutsi kube nekufinyelela nekutfolakala kwetinsita tekulashwa kwetilwane letingabiti kakhulu etindzaweni letinge natinsita letanele eNingizimu Afrika. Ngaloko, bodokotela betilwane labakuloluhlelo batawuhlala basebenta njengemitfombo yelwatiso,” kusho Van Blerk.