Abahlengi Beenyamazana Bokuthoma ESewula Afrika Bathola Iziqu

Allison Cooper

Ukuba ngomunye wabahlengi beenyamazana bokuthoma kulibhudango eliphumeleleko esakhamuzini se-Randburg uPhumelela Mthimkhulu (oneminyaka ema-21), owathoma ukuba nethando leenyamazana asesemntwana.
UMthimkhulu usandukuthola iziqu zakhe e-University of Pretoria (i-UP), okukuphela kweziko lezefundo elifundisela ubuhlengi/ubunesi beenyamazana eSewula Afrika; lezi ziziqu ezibizwa ngokuthi yiBachelor of Veteri nary Nursing. “Ngithakase kokugcina.
Ngizizwa ngihlonipheke khulu ukukhumbula ukuthi bengiyingcenye yetlasi yokuthoma ukufundela leziziqu, okuthethe iminyaka embadlwana.” “Ngiyawathokozela amathuba neminyango ezokuvulekela thina abahlengi kobanyana sifunde siye phambili besizikhethele ihlangothi leemfundo esizakuqalana nalo emsebenzini wethu, ekuyinto ebekubudisi ukuyenza  ngeenkhathi ezidlulileko,” utjho ngokujabula. “U-Tamarin Fisher, uMe ngameli weHlangano yabaHlengi beeNyamazana eSewula Afrika, uthi lokhu kusilinganisoliqha esikhulu khulu emlandweni wama-42 weminyaka kilomsebenzi wamakghonofundwa. “Leziziqu ezitja zeminyaka emithathu zizokunikela abahlengi abawufundeleko umsebenzi wokuhlenga ithuba lokuzitlolisela iimfundo  zeyunivesithi ezifundwa ngemva kweziqu zokuthoma, esithemba ukuthi zizabafikisa eemfundweni zeziqu zehonours, nezemasters kunye nezobuDorhodere (ze-PhD). Abodorhodere beenyama zana belapha amanceba namagulo weenyamazana, ngendlela efanako nalokhuya udorhodere nakelapha umuntu/isigulani. Abahlengi abafundele ukwelapha iinyamazana baqakathekile eenqhemeni zabo-dorhodere beenyamazana, kuhlathulula uMthimkhulu.“Amanye wamakghonofundwa umhlengi ekufuze abe nawo kuhlenga isilwana nofana inyamazana egulako, nokukhulumisana namakhastama, nokusiza abodorhodere beenyamazana ukuhlinza iinyamazana, nananyana yini okhunye okungasiza isibhedlela seenyamazana ukuthi sisebenze ngamandla waso apheleleko. “Lo ngomunye wemisebenzi yamakghonofundwa ebuyisela khulu. Nawufuna ukuba mhlengi weenyamazana, ungavumeli ivalo namkha ukutlhoga ilwazi kukuvimbele ukuwulinga lomsebenzi bewuzwe ubumnandi bakhona, ngoba uzakutjhugulula ipilwakho ibe ngcono khulu,” kunaba uMthimkhulu ngehlathululo.” Imifundalize Izokuvala Ukutlhayela Kwamakghonofundwa Njengoba ayindlala  ekulu kangaka nje amakghonofundwa kilekoro,  uMthimkhulu azange atlhage ukuthola umsebenzi. “Ngibe netjhudu lokobana ngithole umsebenzi esibhedlela seenyamazana i-Fourways Veterinary Hospital ngomnyaka wami wokugcina wokufundela ukuhlenga iinyamazana. Ngithome ukusebenza kilesisibhedlela pheze nginenyanga ngiqede ukutlola iinhlahlubo zami zokugcina; ukusukela ngesikhatheso bekube nje solo ngisasebenza kamnandi khulu lapha,”  kutjho  uMthimkhulu.IBandla leKoro yezeFundo nokuThwasisa kezePilo neHlalakuhle yomPhakathi (i-HWSETA) lizibophelele ngokuqeda itlhayelo ekulu esekorweni yezokwelatjhwa kweenyamazana nokuqinisekisa ukuthi kwenziwa amatjhaguluko. Mhlapha isandukusikimisa iJima lokuPhandlulula ngeSayensi yemiSebenzi yokweLatjhwa kweeNyamazana, ngokusebenzisana nomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa, UPhumelela Mthimkhulu ungomunye wabonesi beenyamazana bokuthoma elizweni lekhethu. kanti-ke izokukhamba ivakatjhela iinkolo zemakhaya iyokukhuthaza abafundi ukuthi baqalelele ukuthatha iimfundo zokwelatjhwa kweenyamazana nabaya phambili ngeemfundo. Ibuye yamemezela nemifundalize ema-60 ekuzakuvalwa ngayo itlhayelo ekulu yezazi zokwelatjhwa kweenyamazana nemisebenzi esiza izazi zokwelatjhwa kweenyamazana eendaweni zemakhaya zeSewula Afrika. “Imifundalize le iqothele abafundi eendaweni zemakhaya, nababuyisela ilwazi labo emakhaya lapho badabuka khona,” kutjho uDorhodere Nomfundo Mnisi, onguSihlalo weHWSETA. ISekela likaNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko, zeSayensi nezaMandla wokuSungula uButi Manamela uyayithokozela  imifundalize le. IZiko lezeSayensi yokweLatjhwa kweeNyamazana e-Tuks lizakusiza i-HWSETA ngamajima wokumaketha, ngokusekela imifundalize ngeemali kunye newokufuna abafundi. “Sizakubuye sisize i-HWSETA ukusebenza ngemifundalize enikelwe abafundi bomnyaka wokuthoma weemfundo zokwelapha iinyamazana abavela eenqhemeni ezikhethiweko,” kutjho u-Chris van Blerk, osiKhulu sezokuThintana nezeemBikiindaba eZiko lezeSayensi yokweLatjhwa kweeNyamazana e-Tuks. Uthi ilutjha elithemba ukulandela emagadangweni kaMthimkhulu litlolisele ukufundela iziqu zokuthoma e-UP kufuze ukube linesiTifikethi sikaMethrigi seliZweloke (i-NSC), namkha iimfundo ezilingana nalesisitifikethi, lifikelele nobuncani bamaphuzu ayifuneko yokungenela  leziimfundo. “Umfundi nakazakwamukelwa ukufundela iDigri yokuHlengwa kweeNyamazana (iBachelor of Veterinary Nursing), kufuze abe akghonile ukuhlanganisa ubuncani bamaPhuzu wokwaMukelwa ama-28 ne-NSC abe nanesifundo sesiNgisi njengeLimi leKhaya namkha isiNgisi sibe liLimi lokuThoma eliNgezelelweko, neMethemethiksi, nePhysical Science namkha iLife Sciences,”  ungezelela  ihlathululo. Eminye imininingwana ngekoro le, kukuthi ilutjha lingathintana nama-ofisi wabosokghonofundwa bokwelatjhwa kweenyamazana bangeqadi namkha bakhulumisane nabodorhodere beenyamazana abasebenzela umphakathi, ngaphasi kweCompulsory Community Service (amaCCS) abayingcenye yomNyango wezokuLima, zokuBuyekezwa kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya (i-DALRRD) elizweni lokeli. “Ihlelo le-CCS linqophe ukwenzela iindawo ezitlhayelelwa litjhejo lokwelatjhiswa kweenyamazana nezitlhayelelwa ziinsetjenziswa umsebenzi wokwelatjhwa kweenyamazana otholakala  lula nongaduriko eSewula Afrikapha. Lokhu-ke kutjho ukuthi abodorhodere abasehlelweneli bazakuhlala soke isikhathi bamithombo yelwazi emihle,” kutjho u-Van Blerk.