Kuhhamuleka etikhukhuleni KwaZulu-Natal naseMphumalanga Kapa

Allison Cooper

Hulumende utawusita bahlali baKwaZulu-Natal naseMphumalanga Kapa kutsi bakhe futsi kabusha timphilo  tabo nemakhaya abo ngemuva kwekutsi tikhukhula letisandza kubakhona tishiye bantfu bafile futsi tente umonakalo kuletifundza letimbili.
Mengameli Cyril Ramaphosa utsite Temafa Avelonkhe  batakwenta kutsi kube khona imali yemitamo yekuhhamula kusita labo labakhahlametwe nguletikhukhula.
“Indvuna Yetetimali itsite sigidzigidzi lesi-R1 siyatfolakala ngekushesha,” kwasho  yena.
Mengameli Ramaphosa utawuphindza futsi atsintse Iphalamende kutsi kutfolakale imitfombolusito leyengetiwe.
Hulumende usebentisana neSikhwama Selubumbano,  umkhakha wangasese kanye netinhlangano letingasito tahulumende, netinhlangano temmango kusekela labo labakhahlametekile.
Sikhwama Selubumbano sitavula i-akhawunti yasebhange leseceleni yenhlekelele yetikhukhula yebantfu baseNingizimu Afrika nebantfu bangephandle labanikela ngetimali kutsi bafake ligalelo kulemitamo yelusito lwekuhhamula.
“Hulumende utawuphindza futsi akhiphe emavawusha kusita emakhaya kutsi akhe futsi tindlu takho letidzilike kancane,” kwasho Mengameli.
“Luhlolo loluphelele lwetindleko tetemnotfo taletikhukhula lusatawukwentiwa, kodvwa kuyacaca kutsi titawubatigidzigidzi temarandi kute kwakhiwe kabusha sakhiwonchanti kanye nekulahleka kwemisebenti yekukhicita.” Wengete ngekutsi lemali lebe kelwe eceleni kufanele kutsi ifinyelele kulabo labakhahlabetwe tikhukhula labayidzinga kakhulu.
“Kutawuba mcoka kakhulu kutsi, njengaloku senta lomsebenti, yonkhe lemitfombolusito lesiyihlanganisako isetjentiselwa tinhloso leticondzene nayo futsi ifinye lele kulabo lekumele kutsi bayitfole. Ngeke kuvunyelwe inkhohlakalo, kungalawulwa kahle nome kukhwabanisa kwanome ngabe kwaluphi luhlobo,” kwagcizelela yena njalo Mengameli.
Lusito lolutigabatintsatfu 
Mengameli Ramaphosa utsite hulumende utawunikela ngelusito kulenhlekelele ngetigaba letintsatfu.
Sekucala sitawugcila elusitweni lwebuntfu lwekuhhamula masinyane, kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu lotsintsekile uphephile kanye nekutsi tidzingo tabo letisisekelo kuyahlangabetanwa nato.
“Kwesibili, sitawugcila ekusimamiseni nasekubuyiseni futsi, kunika bantfu tindlu labo labalahlekelwe ngemakhaya abo kanye nekubuyisa futsi nekwetfulwa kwetinsita. Kwesitsatfu, sitawugcila ekwakheni futsi kanye nasekubuyiseleni esimeni,” kwasho yena njalo.
Sigaba sekwakha futsi kanye nekubuyisela esimeni sitawufaka ekhatsi kwakhiwa kwetindlu etindzaweni letifanele.
Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu selivele licalile ngekuhlola umonakalo wetindlu kuso sonkhe lesifundza.
“Umsebesnti lekumele kutsi wentiwe masinyane, wekufaka labo bantfu labakhishwe tikhukhula etindlini kantsi sisenta emalungiselelo ekubanika tisetjentiswa tekuhlala tesikhashana,” kwasho Mengameli Ramaphosa.
Litiko Letemisebenti Yahu lumende Nesakhiwonchanti libuka umhlaba lofanele wembuso longasetjentiselwa kutsi kuhlaliswe futsi bantfu kuwo.
Umonakalo lomkhulu
Letimvula tibange umonakalo lomkhulu etindlini; kutemabhizinisi; emigwacweni nasemabhulohweni; emantini, kugezi, kutakhiwonchanti tekuhamba kwetitimela netekuchumana. Tikolo, tikhungo tetemphilo, titeshi temaphoyisa netinkantolo tabomantji nato titsintsekile, kanye nekuphakelwa kwemafutsa ekuhambisa tigitjelwa nekudla.
“Kulinganiselwa kubafundzi labangetulu kwe-270 000 labatsintsekile etikolweni letingetulu kwe-600 letonakalisekile, leti-16 tato akufinyeleleki kuto ngenca yemonakalo yemigwaco yekuchumana nato kanye nemabhuloho.
“Tikhungo tahulumende tekunakekela ngemphilo letinge-66 titsintsekile, nanome kube nekutsikameteka lokuncane kutinsito tetemphilo etigodzini letinyenti letitsintsekile,” kwasho yena njalo Mengameli.
Umsebenti lomkhulu uyeta wekubuyisela esimeni tinsita letimcoka etindzaweni letahlukahlukene KwaZuluNatal.
Bantfu labangetulu kwe400 balahlekelwe timphilo tabo KwaZulu-Natal kantsi labanyenti bantfu banyamalele. Kubikwe kutsi kushone munye eMphumalanga Kapa.
Emakhaya langetulu kwe-4 000 abhidlikile kantsi langetulu kwe-8 300 onakele kancane, lokuyinto leshiye bantfu laba-40 000 bete emakhaya.
Mengameli utsite Luphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) kanye neMbutfo waseNingizimu Afrika Wetekuvikela (i-SANDF) bebahola imitamo yekutfungatsa nekuhlenga.
Loku kufaka ekhatsi kutfunyelwa kwetisebenti teSAPS, licembu letekuntjwiza emantini, tinja tekutfungatsa, tindiza letineluphiko emhlane kanye netindiza etindzaweni letitsintseke kakhulu.
“Tindiza te-SANDF tisetje ntiselwe kuhlenga nekuletsa tinsita tekuhhamula – njengekudla, manti, emathende  netingubo – kubantfu labasetindzaweni lokungafi nyeleleki kuto.
“Sengigunyate i-SANDF kutsi iletse tisebenti letinyenti, tilondvoloti temanti kanye netisetjentiswa tekuwahlanta kanye nemacembu etebunjiniyela atewusita ngagezi kanye nekubuyiswa kwemanti,” kwasho yena.
Kwengeta kuloko, ematiko ahulumende kuvelonkhe kanye nasemazingeni etifundza; bomasipala; tinhlangano letingasito tahulumende nebemabhizinisi bebasolomane basabalalisa tisetjentiswa letimcoka tekusita kuhhamula letifanana  nekudla, tingubo, bomatilasi, tembatfo, imitsi yekwelapha tifo letingubomahlalakhona, tintfo tekugeza kanye netintfo tekupheka.
Kungasikudzala, Ikhabhinethi imemetele Simo Savelonkhe Senhlekelele kuphendvula kuletikhukhula.
Mengameli letikhukhula utichaze njengenhlekelele yeluntfu ledzinga kutsi kube “nemtamo lomkhulu wekuyihhamula futsi ngalokuphutfumako.”“Timphilo, imphilo nenhla lakahle yetinkhulungwane tebantfu solomane isasebungotini. Letikhukhula tibange umonakalo lomkhulu kutemnotfo nakutenhlalo,” kwasho yena.
Sikhumulo semikhumbi saseThekwini, lesimcoka kakhulu emnotfweni waseNingizimu Afrika futsi singulesinye setikhumulo lesikhulukati nalesihlala njalo simatasatasa kulelivekati, sitsintseke kakhulu.
“Bumcoka beSikhumulo semikhumbi saseThekwini kanye netakhiwonchanti letiphatselene naso kute kube nekusebenta ngemphumelelo kwemnotfo walelive, loku kusho kutsi lenhlekelele inemitselela kwendlulela ngale kweKwazulu-Natal,” kwasho Mengameli.
Seyikhona inchubekelembili leseyentiwe ekubuyiseleni esimeni kusebenta eSikhumulweni semikhumbi saseThekwini, kuvulwa kwemigwaco leminye kute kutsi emaloli akhone kufinyelela ekugcineni kwesi khumulo semikhumbi kanye nekukhuculula imfucuta elithekwini lemikhumbi.