Ilwani Nobulelesi, Ingasi Namaphandle 

Vukuzenzele Unnamed

Eminyakeni ema-25 edlulileko, umThethosisekelo wehlelo lentando yenengi elizweni lekhethu wathoma ukusebenza. Ekwamukeleni umThethosisekelo lo, safakazela isibopho sethu emphakathini osekelwe magugu wentando yenengi, ubulungiswa bomphakathi kunye namalungelo wobuntu.
Ngakelinye ihlangothi, nasenza njalo sasilahla nalokho okwenzeka ngeenkhathi ezidlulileko. Sasilahla ihlelo lebandlululo lobuzwe elaziveza ngokulawulwa kwemikhambo yabantu, nangemisebenzi ekhethelwe umhlobo wabantu othileko kwaphela, nangokuhlukaniswa kweendawo zokuhlala ngombala wabantu kunye nangemithetho eyesabekako yamadompasi.
Abogogo nabobamkhulu nabatlama umTlolo weKululeko ngomnyaka we-1955, ikambisolawulo yawo ebe yingcenye yomThethosisekelo welizwe lekhethu, babe bamemezela ukuthi iSewula Afrika ngeyabo boke abantu abahlala kiyo, babefuna umphakathi onganabandlululo lobulili, lobuzwe nelomhlobo.
Ngalokho-ke kuphazamisa khulu ukubona izehlakalo zamhlapha zommoya wokulwa namaphandle eengcenyeni ezithileko zelizwe lekhethu  zisibuyisela eminyakeni yeapartheid.
Sikhe sabona abantu bakhambe bavinjwa eentradeni bakatelelwa ukuveza abomazisi babo kobanyana kuzokutholakala ukuthi banazo na iincwadi ezibavumela ukuba selizweni lekhethweli.
Sibabonile nabanye abarholi bepolitiki basenza iintatimende ezinganabufakazi besayensi ngamaphandle, nabenza njalo babe basizakala ngeenghonghoyilo zabantu kobanyana bona abosopolitikaba bazozizuzela amandla ekorweni yepolitiki.
Siyibonile imimatjho imatjhela emizini yabantu, kusahlelwa kubhudulwa nalapho bahlala khona kufunwa ubufakazi bemisebenzi yobulelesi.  Sibabonile abantu basahlelwa, bakhutjazwa bebabulawa nokubulawa laphokhunye ngenca yokuthi baqaleka ngendlela abaqaleka ngayo namkha ngenca yokuthi bakhuluma ngendlela ehlukileko kuneyabantu balapha ekhethu.
Le yindlela abagandeleli beapartheid ababesebenza ngayo.
Babethi abantu abathileko babevunyelwe ukuhlala eendaweni ezithileko kwaphela, bavunyelwe ukwenza amabhizinisi athileko kwaphela namkha bavunyelwe ukuse-benza imisebenzi ethileko kwaphela. Ngaphasi kwemithetho ye-apartheid, abantu abanzima babehlala basolwa ngeenkhathi zoke, bakhambe bakhandelwa mapholisa nabatholwa baseendaweni ezihlala amakhuwa. Abantu abanzima babekatelelekile ukuthi baveze amadompasi, nabanganawo bebabotjhwa baphoselwe ejele.
Angeze savumela ummoya onjalo ophambana nobulungiswa ukuthi ubuye godu.
Izehlakalo ezenzeke elokitjhini le-Diepsloot e-Gauteng mhlapha zibe yibangamatlhuwo.
Ngepelaveke yinye, kubulewe abantu abalikhomba, kwabanga imiguruguru lokho.
Ukubhubha kwabantu ngaleyondlela kusolwa khulu, ngokunjalo kusolwa kangako nokubulawa komunye umAfrika obuya e-Zimbabwe ekuzwakala ukuthi ubulewe bomazelusela.
Ubulelesi bumraro omkhulu elizweneli. Buthinta boke abantu begodu siyezwakala isililo sabantu abathi bakholekile ngokuhlalela evalweni besaba izelelesi.
Abenzi bobulelesi makhuwa nabantu abanzima, ngabaduna nabasikazi, maphandle nezakhamuzi zalapha ekhethu, hayi njengoba kusitjho abanye abantu neenqhema ezingafuni amaphandle ekhethwapha.
Ubulelesi, hayi amaphandle, sisitha sethu soke ekufuze bona soke sisebenzele ukusinqoba.
Angeze sanqoba ubulelesi ngokububasela, nangokuphehla inturhu, nangokuthusela nangokuzelusela (ukuziphathela umthetho ngezandla) okuqaliswe phezu kwamaphandle, khulukhulu amaphandle avela kamanye amazwe we-Afrika.
Siyavuma ukuthi abantu abanengi abasenabuyo ngokuthi amapholisa ungathi akakghoni ukukhalima izelelesi. Hlangana namagadango esiwathathako  ukuhlomisa amapholisa, singezelela amapholisa ngokuqatjha amanye amapholisa azii-12 000.
Godu sibuyisa iinkundla zamapholisa womphakathi kilo loke ilizwe. Leziinkundla zihlanganisa abajameli bomphakathi nabajameli bamapholisa kobanyana bazokwenza ukuphepha kweendawo kube ngcono, kuqalwe bekulindelwe iimpendulo ezivela emapholiseni.
Ngitjho nanyana siqinisa ipi yethu yobulelesi nje, akunanto evumela nenikela abantu amandla nelungelo lokuzenzela intando yabo ngomthetho.
Ngakelinye ihlangothi, siyavuma ukuthi ukungena kwabantu eSewula Afrika ngokungamthetho kubeka ukuphepha kweSewula Afrika engozini, kuthikazisa ubunzinzo bellizwe, kuliya nokuhluma  komnotho.
Ukufahlela (ukungena ngokungamthetho) eSewula Afrika kuliya amahlelo wezenzelwa zamaSewula Afrika, kudisibeze izenzelwa eziqakathekileko ezinjengetjhejo lezepilo nezefundo.
Njengawo woke amazwe azijameleko, sinelungelo lokusebenzisa imithethokambiso namagadango aqinisa ukuphepha kwemikhawulo yethu, avikela amalungelo wamaSewula Afrika avule nendlela yokuthi boke abahlala lapha ekhethu banelungelo lomthetho lokuba lapha ekhethu.
Ukulawulwa kwamaphandle msebenzi karhulumende.
Akunasakhamuzi esinelungelo lokuthatha umsebenzi weemphathimandla zabathobelisimthetho bezamaphandle ngokufuna ukuthi amaphandle aveze abomazisi.
Ngaphasi kwesiGaba 41 somThetho wezamaPhandle, lipholisa kwaphela namkha isiphathimandla sezamaphandle esingakhombela  umuntu ukuthi aveze ubufakazi bokuthi usisakhamuzi seSewula Afrika, umumuntu osele ahlalele futhi lapha eSewula Afrika namkha uliphandle.
Nayibe leziimphathimandla zinesizathu esizwakalako sokukholwa ukuthi umuntu uselizweni lekhethweli ngokungamthetho, umuntu loyo zingambopha avalelwe nakusaphenywa ngobujamo bakhe. Nakabotjhwako njalo umuntu loyo, iimphathimandla kufuze zihloniphe amalungelo nesithunzi somuntu  obotjhwako  loyo.
Ukusetjenziswa komthetho wezamaphandle liqalontanzi likarhulumende. Sisebenzela ukuqiniseka ukuthi ziyabotjhwa iinqhenyana zobukirikitjani ezikhwabanisa ngokufahlisela amaphandle lapha eSewula Afrika ngo kusizana neemphathimandla zembusweni.
Njengawo woke amabhizinisi, amabhizinisi wamaphandle kumele alandele imithetho, ekubalwa hlangana nawo nokuhlonitjhwa kwemithetho yezepilo nezokuphepha, abe namaphemithi namalayisense woke afunekako, abe abhadele nomthelo ofunekako.
Silihlelo lentando yenengi elisekelwe ngokusebenza komthetho. Angeze zivunye lwe izenzo zokwephulwa komthetho eziqaliswe emaphandleni, kungakhathaleki bona unamaphepha nanyana akanamaphepha.  Namhlanje ukusilingeka kwethu kungabe kuqaliswe emaphandleni abuya e-Zimbabwe, e-Mozambique, e-Nigeria namkha e-Pakistan.
Kusasa singabe sesilwa sodwa ngokusilingeka kwethu.
Asibeke umkhumbulo wethu ekunqobeni ubulelesi, ngaphandle kokukhetha ukuthi ngubani olelesako.