Isizo Kibongazimbi Beenkhukhula KwaZulu-Natala nePumalanga Kapa

Allison Cooper

Urhulumende uzokusiza izakhamuzi zaKwaZulu-Natal nezePumalanga Kapa ukwakha ipilwazo namakhayazo ngobutjha emveni kobana iinkhukhula zitjhiye kulilwa isimayemaye ngokubhubha kwabantu nan-gomunye umonakalo wamatlhuwo obangwe ziinkhukhula kileziimfunda ezimbili.
UMengameli u-Cyril Ramaphosa uthi iZiko leeMali zeliZweloke lizakukhupha imali ezakusetjenziselwa umsebenzi wokusiza labo abonakalelwe ngenca yeenkhukhula.
“Ungqongqotjhe wezeeMali uthi imali yokusiza esele ikhona njenganje ilibhiliyoni lamaranda,” ubeke watjho.
UMengameli u-Ramaphosa uzakubuye akhulumisane nePalamende, akhombele eminye  imithombo  yamandla.
Urhulumende usebenzisana nesiKhwama sokuZwelana, nekoro yangeqadi,  neenhlangano ezingasizombuso, kunye neenhlangano zomphakathi ukusiza abongazimbi.
IsiKhwama sokuZwelana sizakuvula i-akhawundi yebhanga ngahlanye ezakuqalana nokusiza emonakalweni weenkhukhula lapho abanikelingesizo beSewula Afrika nebamazwe wangaphandle bazokuphosela khona imali  abasiza  ngayo.
Urhulumende uzakubuye akhuphe namavawutjha wokusiza amakhaya nemizi ukwakha ngobutjha iinkumba ezigirikileko, kutjho uMengameli.
“Sisazakwenziwa isilinganiso esipheleleko somonakalo owenziwe ziinkhukhula kezomnotho, kodwana kuyakhanya kukunje ukuthi kuzokuba mabhiliyoni wamaranda ukuvuselela umthangalasisekelo nokubuyisa iindleko zomkhiqizo olahlekileko.”
Ungezelela ngokuthi imali ebekelwe ukusiza abongazimbi beenkhukhula kumele ifike kilabo abayidinge uku dlula woke umuntu.
“Njengoba sisenza umsebenzi lo nje, kuqakathekile ukuthi zoke iinsetjenziswa nemithombo yamandla isetjenziselwe umsebenzi ewunqophileko, ibe ifike ebantwini ekumele ifike kibo.
Akusenandawo yobukhohlakali, ukungaphathwa kuhle komsebenzi namkha ukukhwabanisa nanyana kungaba ngokwamhlobobani,” kugandelela uMengameli.
Isizo Eliza Ngeengaba Ezintathu 
UMengameli u-Ramaphosa uthi urhulumende uzokuthatha amagadango ngokweengaba ezintathu ngalehlekelele  evelileko.
Uzakuthoma ngesizo lobuntu lamsinyana azakusiza ngalo abantu, aqinisekise ukuthi woke umuntu othintekileko uphephile begodu ziyatholakala neendingo zomuntu woke engeze aphila ngaphandle kwazo.
“Kwesibili, sizakuqalana nokunzinzisa nokubuyisa okulahlekileko, sibatholele iinkumba zokuhlala abantu abagirikelweko, sibuyisele nezenzelwa ezikhambe neenkhukhula. Kwesithathu, sizokuqalana nokuvuselela nokwakha ngobutjha,” utjho ahlathulula.
Isigaba sokuvuselela nokwakha sizakubala nokwakhiwa kweenkumba eendaweni ezifaneleko.
UmNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu sewuthomile ukulinganisa umonakalo owenzeke emizini  kiso  soke  isifunda.
“Umsebenzi ekumele wenziwe khona nje kutholela abantu abasele esihlengeleni ngenca yeenkhukhula iindawo zokuhlala; nje-ke selathomile namalungiselelo wokubakhela iindawo zokufihla ihloko zesikhatjhana,” kuraga uMengameli Ramaphosa.
UmNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo usaqala indawo yombuso elungileko engasetjenziselwa ukwakhisa abantwaba ngobutjha.
Umonakalo Othuweleleko
Izulu elikhulweli lenze umonakalo omumbi nomkhulukhulu emizini;  emabhizinisini; eendleleni nemabhlorhweni; kumthangalasisekelo wamanzi, wegezi, wesiporo newezethintwanoliqha. Iinkolo, amaziko wezepilo, amapolisteyitjhi namakhotho wabomarhastrada nawo onakalelwe kangako, kwaba ngiso soneso neentankeni zeembaseli  neenlulwini.
“Kulinganiswa ukuthi bangaphezulu kwee-270 000 abafundi abacaphazelekileko, konakala iinkolo ezingaphezulu kwama-600, ezili-16 zazo ekungasafikekiko kizo ngenca yokuthi zonakela zangasakhambeka iindlela namabhlorho  aya  kizo.
“Ama-66 amaziko wezepilo wembusweni acaphazelekileko, ngitjho nanyana kube kuncazana nje ukuliyeka kwemisebenzi yezepilo ebunengini beendawo ezithintekileko,” kuhlathulula uMengameli.
Sewuthomile umsebenzi omkhulu wokubuyisa izenzelwa ekuphilwa ngazo eendaweni ngeendawo KwaZulu-Natala.
Bangaphezulu kwama400 abantu ababhubhileko KwaZulu-Natala, kanti banengi abacimeleko. Munye umuntu ekubikwe bona ubhubhe ngenca yeenkhukhula  ePumalanga  Kapa.
Angaphezulu kwee-4 000 amakhaya agirike aphela, kwathi azii-8 300 agirika asala amarubhi, abantu abasele esihlengeleni banganabuyo baba ziinkulungwana ezima-40.
UMengameli uthi iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) neButho lamaJoni wezokuVikela leSewula Afrika (i-SANDF) ngiwo adosa phambili ngokufunana nabantu abacimeleko nokuhlenga ekufuze bahlengwe.
Lapha-ke kusatjalaliswe amalunga wakwa-SAPS, iinqhema zabathayi, iinqhema ezisebenza ngezinja nemikhunjana ehlukahlukileko, abonophehlwana naboflayi eendaweni  ezithinteke  khulu.
“Kusetjenziswe uflayi wakwa-SANDF ukuhlenga abantu nokukhambisa ipahla  yokusiza kilabo abasesihlengeleni – njengokugoma, amanzi, iintende neengubo – eendaweni  ezingangenekiko.
“Ngilayele i-SANDF ukuthi ingezelele ngamanye amalunga, ingezelele iindawo zokubulunga amanzi nezokuhlwengisa amanzi kunye neenqhema zabosonjiniyera kobanyana bazokusiza ngokubuyisa igezi namanzi,” utjho anaba.
Ngaphezu kwalokho, iminyango karhulumende neyeemfunda; abomasipala; iinhlangano ezingasingaphasi kombuso kunye namabhizinisi beziphakisa  ngesizo ekuphilwa ngalo elinjengokugoma, iingubo, abomatrasi kunye neensetjenziswa zokupheka.
Mhlapha urhulumende umemezele ubuJamo beHlekelele eliZweniloke ngenca yeenkhukhula ezisahlelekwezi.
UMengameli uhlathulule iinkhukhula njengehlekelele ephezu komuntu “efuna ukusikinyelwa ngegalelo elikhulu nelirhabako lokusiza abonakalelweko.”
“Babalwa ngeenkulungwana abantu ipilwabo yomphefumulo, nepilwabo yomzimba kunye nehla-lakuhle yabo esesengozini.
Iinkhukhula zibange umonakalo omkhulu emnothweni nemphakathini,” utjho uyanaba.
Ikhumulo leThekwini, eliqakatheke khulu emnothweni weSewula Afrika begodu elingesinye seenteyitjhi zemikhumbi ezikulu khulu nezibhizi khulu elizwekazini le-Afrika, licaphazeleke kumbi khulu.
“Ukuqakatheka kweKhumulo leThekwini nomthangalasisekelo okhambisana nalo ukuthi umnotho welizwe uzokukhamba kuhle nangepumelelo, kutjho ukuthi ihlekelele le igalelo layo likhamba lizwakale kude khulu kune-KZN nje kwaphela,” kuhlathulula uMengameli.
Sekunendima ehle esele yenziwe ngokubuyisela ukusebenza eKhumulweni leThekwini, kwavuleka ezinye iindlela ezenza iinlori zikghone ukungena eenteyitjhini zekhumulo zihlwengise.