Konkhe lodzinga kukwati mayelana nesitfutfwane

Vukuzenzele Unnamed

Bantfu labanyenti labanesitfutfwane bangatiphilela imphilo letayelekile uma ngabe banatsa imitsi yabo baphindze futsi balawule simo sabo kahle.
Ngekusho kwaDkt. Nhlakanipho Gumede, Umphatsi Wetinsita Tetekwelashwa eSibhedlela Sesigodzi i-Harry Gwala ePietermaritzburg, sitfu tfwane akusiko kungasebenti kahle kwengcondvo, sifo noma kugula, kantsi futsi asitselelwana.
Uchaze watsi sitfutfwa ne kungasebenti kahle kwemiva lokubonakala ngetehlakalo tekuphatamiseka kwemiva letivele-nje tenteke njalonjalo, kucaleka noma kunklinklita uchwishe, lokuhambisana netenteko tagezi engco ndvweni letingakatayeleki.
“Ingcondvo inetigidzi gidzi tetinhlayinhlayi temiva (emaneurons) lachumana ngetinkhomba tagezi nemakhemikhali. Uma ngabe kwenteka kukhululeka gezi longetulu kwelizinga lelifanele lophatamisa kusebenta lokwetayelekile kwetinhlayinhlayi temiva, umuntfu angacaleka.
“Kucaleka kanye akusho kutsi unesitfutfwane. Lucilongo lolwentiwa sisebenti setekwelashwa sifanele sikucinisekise loku,” kusho yena.
Ngekuya kwesikhungo seteSitfutfwane SaseNingizimu Afrika, ema-80% webantfu labanesitfutfwane batawukhona kulawula kucaleka kwabo ngekusebentisa umutsi.
Timbangela kanye nekucaleka
Timbangela tesitfutfwane kubantfu labasitfupha kulabalishumi atatiwa.
Kulabanye labangema-40%, singabangelwa kulimala kwenhloko, kulimala nawubelekwa, tjwala nekusebentisa tidzakamiva budlabha, kuguga noma  kugayeka kwekudla kube ngemandla emtimbeni noma-ke kuphatamiseka noma inchubo yemakhemikhali emtimbeni nekungasimami kweluhlelo lwemtimba.
Dkt. Gumede utsi timphawu netinkhomba tesitfutfwane tiyehlukahlukana, kantsi futsi tingatetfula ngetindlela letinyenti letehlukahlukene, kufaka ekhatsi kucaleka lokubitwa ngeabsence seizures (ipetit mal), umuntfu abukeka alahlekile ngekwengcondvo abuke ndzawonye; kucaleka lokubitwa ngetonic-clonic (igrand mal), lokucala ngekoma nekucina kwemtimba, ngembi kwekutsi umuntfu awe bese uyanklinklita; kanye nekucaleka lokubitwa ngecomplex partial seizures, lokutsikameta incenye yengcondvo.
Kucaleka kweluhlobo lwepetit mal kutsatsa emasekhondi lambalwa, kantsi futsi loyo muntfu  logulako kungenteka angacapheli nekucaphela kutsi uhlaselekile. Ngesikhatsi sekucaleka kwegrand mal, loyo muntfu lohlaselekile angaba nembala losasibhakabhaka kutungeleta umlomo wakhe, lobese kuyaphela uma acala kuphefumula ngalokwetayelekile. Kucaleka kwegrand mal kuvamise kutsatsa imizuzu lembalwa.
“Vikela umuntfu logulako ekulimaleni ngekutsi ususe tintfo letidvutane naye bese ucamelisa kahle inhloko yakhe. Ungakukhinyabeti kuhamba kwakhe noma-ke nifake nanoma yini emlonyeni wakhe. Sita lomuntfu aphefumule ngekutsi umlalise ngemhlubulo uma aphaphama kulokucaleka.
Hlala nalomuntfu kute uba ngulapho tingcondvo tabo tibuya ngalokuphelele.”
Ngesikhatsi sekuculeka kweluhlobo lwecomplex partial seizure, lomuntfu angabukeka adidekile, aphatamisekile noma adzakiwe. Bangaphindze futsi babe neminyakato lephindzaphindzekako, njengekudvosa timphahla tabo. “Susa tintfo letingabanga ingoti bese uyamsita lomuntfu umsusa engotini.
Khuluma ngalokupholile uphindze futsi ubacinisekise,” kusho Dkt. Gumede.