I-SoNA2022: Senza Ipilo Nemithombo Esiziphilisa Ngayo Ibe Ngcono

Vukuzenzele Unnamed

Urhulumende wazibophelela ngokubeka abantu phambili, nje-ke uzibekele ikhulu lamalanga ukuthi aqedelele ihlelo lokuvulela woke amakoro womphakathi ekuthuthukiseni umnotho weSewula Afrika, nekuvuleni imisebenzi kunye nekuqotjheni indlala.
Lokhu-ke kugandelelwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa eKulumeni yakhe yobuJamo beliZwe (i-SoNA) yomNyaka wee-2022.
“Umsebenzi lo uzakwakhelela phezu kwesendlalelo seHlelo lokwAkha nokuVuselela umNotho (i-ERRP), esolo lilihlelo esilihlanganyele soke lokuvuselela umnotho,” utjho agandelela.
Ekukhulumeni kwakhe nesitjhaba uMengameli uthe amaqalontanzi karhulumende ayaseyisa isifo seCOVID-19 ebesirhagele, akha umthangalasisekelo, andisa ipahla eyenziwa lapha elizweni lekhethu, avula nemisebenzi abe ararulule nemiraro yeembaseli.
“Nakunento esivumelana ngayo soke, kukuthi lobubujamo banje – bobuchaka obukhulu, ukutlhogeka komse-benzi nokutjhiyana ngendima abamukeleki begodu abukwazi ukuhlala bunje.” 
Ukuvulwa Kwemisebenzi
Nyakenye ukutlhogeka komsebenzi kufike ezingeni eliphezulu elingazange khekufikwe kilo naliba ma-34.9% ekotareni yesithathu ngenca yokwehla komnotho okwabangwa yiCOVID-19.
“Siyazi soke ukuthi urhulumende akakhi imisebenzi.
Mabhizinisi akha imisebenzi. Umsebenzi omkhulu karhulumende kukwakha ubujamo obuzakuvumela ikoro yangeqadi encani nekulu – ukuthi ikghone ukuba khona, ikhule, ifike eemakethe ezitja, iveze ipahla etja, yandise abantu ebaqatjhako,” utjho ahlathulula.
Ebantwini abasebenzako, abalinganiselwa ema-80% babo basebenza ekorweni yangeqadi.
UMengameli uthe urhulumende uzokuvula ihlelo elitjha lemalimboleko azakusiza ngalo abosomabhizinisi abancani ukuthi bavuselele amabhizinisi wabo.
Lizokukhwezelelwa liHlelo likaMengameli Lokukhuthaza Ukuvulwa Kwemisebenzi, esele lisekele amathuba wemisebenzi angaphezulu kwee-850 000.  Ubunengi babantu abasizwe ngilelihlelo bekubabantu abatjha; abangaphezulu kwama-60% babo bekubabantu abasikazi.
Lelihlelo lokukhuthaza ukuvulwa kwemisebenzi lizakwenza umNyango wezangeKhaya uqatjhe ilutjha elingasebenziko elizii10 000 elizakwenza umsebenzi wokutjhugulula amarekhodi wamaphepha abe marekhodi wethungelelwano lamakhomphiyutha, kanti-ke isiKhwama sokuVulela umPhakathi umsebenzi sizakuvula amanye ama-50 000 wamathuba wemisebenzi.  UmNyango wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa uzokufaka emsebenzini iimfundiswa ezineziqu zefundo ephakemeko kodwana ezingasebenziko, ukusukela ngoSihlabantangana wee-2022.
Ikundla i-SAYouth.mobi esiza ilutjha elifuna umsebenzi ukuthi lithole amathuba nesekelo, kwanje seyifike enanini elingaphezulu kweengidi ezi2.3 zelutjha esele lizitlolisele.
Kilelinani, abangaphezulu kwee-600 000 sebafakiwe emathubeni womsebenzi.
“IPhiko leLutjha elivuselelweko lizokuqatjha isiqhema salo sokuthoma sabantu abatjha abama-50 000 esikhathini esimnyaka ukusukela nje [2023], la abantu abatjha bazakuvulekelwa khona mathuba wemisebenzi kobanyana bazokwazi ukusiza eendaweni abahlala kizo, bathuthukise amakghonofundwa wabo, babe baphakamise namathuba wabo wokuqatjheka.” 
Isibonelelo Se-SRD Siyaraga
Singezelelwe ngomunye umnyaka – ukuyokufika ekupheleni kwakaNtaka wee-2023 isibonelelo se-COVID-19 sokweThula umPhakathi umTlhago (i-SRD), esele sisize abantu abangasebenziko abangaphezulu kweengidi ezilisumi. 
Ngaphezu kwalokho, urhulu mende nabasebenzisani bakhe bazakufunisana iindlela zokuragela phambili nokusekela abantu abasebudisini bemali, ngendlela ilizwe elizakukghona ukuthwala isizo isikhathi  eside.
Ukutholakala Kwenarha 
Urhulumende utjhotjholoza uya phambili ngokubuyekeza ngobutjha iindlela zobunikazinarha; nje ulindele Ikhasi ukuphasiswa komThethomlingwa wokwEmuka iPahla nonyaka. Nokusungulwa kwesiJamiso sokuBuyekezwa kobuNikazinarha nokuThuthukiswa kezokuLima nakho kuzakuqedelelwa  nonyaka. 
“UmNyango wezemiSebenzi nezomThangalasisekelo uzakuqedelela umsebenzi wokudlulisela inarha yombuso ema-agere ali-14 000 esiJamisweni sezokuThuthukiswa kweziNdlu,” kutjho uMengameli.
Ungezelele ngokuthi yinengi ngokwaneleko inarha elimekako ezakusekela iingidi zabalimi nabafuyi abancani abaziphilisa ngokufuya nokuthengisa iinkukhu, ifuyo, neenthelo nemirorho. Kukunje, bangaphezulu kwekhulu leenkulungwana abalimi nabafuyi esele bathole amavawutjha wokwandisa umkhiqizo wabo, kanti-ke ihlelweli lizokukhuliswa kobanyana lifike nakabanye  abalimi  nabafuyi. 
Ubukhohlakali Nobulelesi  
Ukusukela ekubekeni iKomitjhini yePhenyo ngokuThunjwa komBuso, ukuya ekuphenyeni ngamakontraka aphathelene nomsebenzi wokuthenga ipahla yeCOVID-19, uMengameli u-Ramaphosa akatjhiyi litho okuphathelene nokuqedwa kobukhohlakali.
“Awukho namunye umzamo wethu wokuvuselela umnotho welizwe lekhethu ozakuphumelela nasingahlumbukuqeda lomonyani wobukhohlakali kube kanye,” kuhlathulula uMengameli.
Akazukudlula umhla wama-30 kuMgwengweni, uzokumemezela ihlelo lamagadango azokuthathwa asuselwa eemphakamisweni zeKomitjhini ePhenya ngokuThunjwa komBuso.
Uhlathulule wathi iinjamiso zikarhulumende ngokwahlukahluka kwazo zisebenza ngokubambisana ukuthola izephulamthetho,  zigwetjwe, bese kubuyiswa nemali yomBuso eyetjiweko.
Ukuphepha nokuvikeleka kuzokuqiniswa ngokuqatjhwa kwamanye amapholisa azii-12 000 nangokubuyiswa kwamapholisa  womphakathi. 
Silwa Ne-GBVF
Urhulumende uzakubuye aragele phambili ngokuqinisa ipi yeNturhu Eqothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF) nonyaka, ngokuphumelelisa iHlelo lamaQhinga wokulwa neGBVF.
Sikhuluma nje semithathu imithetho emitjha esele ithomile ukusebenza ukuqinisa ihlelo lezomthethobulungiswa wobulelesi nokusekela abongazimbi.
“Ukuphunyeleliswa komthetho lo kuzakwenza litho likhulu ukuqinisekisa ukuthi imilandu itjhutjhiswa ngepumelelo, abongazimbi bavikelwe nokuthi kwandiswa iindlela ezibukhandela ngcono ubulelesi.” Omunye wemithetho uMengameli u-Ramaphosa akhulume ngawo kube mThetho oTjhugulula umThetho wobuLelesi newemiLandu eKhambelana naleyo, wona ovikela abantu abacaphazeka lula ukuthi bangasoziswa kwesibili.
UmThetho lo uvumela amakhotho ukuthi akhethe abalamuli abangasetjenziswa ukusiza ukugweba ngokungena hlangana komntwana, nomuntu onokukhubazeka namkha umuntu omdala nabomthetho nakugwetjwa umlandu.
UMengameli ubuye wakhuluma nangomThetho omutjha oTjhugulula umThetho wobuLelesi (wemiLandu yezomSeme neminye eKhambelana naleyo), owenza kube kuphambana nomthetho ukucaphaza nokufundisa umuntu ogula ngengqondo ngezomseme.
UmThetho lo ungezelela ngokuthi imilandu yezomseme ekugangelwe ngayo abantu abagula ngengqondo kufuze  ifakwe kuRejista yezeLelesi zemiLandu yezomSeme eliZweniloke (i-NRSO).
UmThetho oTjhugulula umThetho weNturhu yomKhaya uqalelela nobunye ubudisi obutholakala ebudlelwaneni obukhamba nenturhu ngaphakathi.  UmThetho lo uvumela ukutholakala kweencwadi zokuvikelwa komuntu okhahlunyezwako, kanti godu sewukhulise ubujamo obuvumela ukuthi umuntu athole incwadi yokumvikela ekukhahlunyezweni ngomunye. 
UMengameli u-Ramaphosa uthe umthetho lo uvikela godu nabantu abadala ekukhahlunyezweni ngenturhu yomkhaya eza ngananyana ngayiphi indlela, ubuye godu uvumele abongazimbi/abafakiinlilo ukuthi bakghone ukufaka iimbawo zabo zokuvikeleka enturhwini ngethungelelwano lamakhomphyutha, ngaleyindlela bonge isikhathi neendleko zokukhamba.