Imithetho  Emitjha Iqinisa Ipi Elwa Ne-GBV

Silusapho Nyanda

Ukuyela ngekupheleni komnyaka ophelileko, ngafumana incwadi ebuya esiqhemeni sezakhamuzi esitshwenyekileko sikhombela urhulumende ukuthi avikele abomma nabentwana balelizwe enturhwini.
Ngokutshwaya kwaso isiqhemesi isibalo esikhulako sezehlakalo zokukata nokutlhoriswa ngokomseme, satlola ukuthi njengabomma solo basahlalele evalweni, sele baphelelwa lithemba emthethweni.
Ngathinteka khulu emmoyenami ngokukhuluma kwabo ngevalo abomma belizwe lekhethu abaqalana nalo qobe lilangaEkuziphenduleleni mayelana nomtlhago wabomma nabentwana siphasise imithetho enqophe ukubavikela.
Kodwana nanyana kuneengwebo ezisusa iinlelesi emphakathini , abomma nabentwana  solo basatlhaga, solo bayafa. Mhlaphanje ngitlikitle imithetjhwana emithathu ephumelelisa iinthembiso zethu zokuqinisa ihlelo lezobulungiswa elilwisana nobulelesi, ekhuphula uku-ziphendulela embusweni nokunikela isekelo kibongazimbi abaliqalontangi kiyo yoke imizamo yethu.
IsiKhibelelo esitjha somThetho oLwisana nobuLelesi neeNdaba eziKhambisana nabo uvikela  abacaphazeleka lula ekuhlukunyezweni kwesibili ngokuvumela amakhotho ukuqatjha abalamuli  abazakusiza ukuhlola umntwana, umuntu okhubazekileko namkha umuntu olupheleko  nakathintekako ecaleni eligwetjwako.
Uvumela godu ukusetjenziswa ngokunabileko kobufakazi ngendlela yethungelelwano levidiyo.
Lokhu kusiza ukuvikela ufakazi engozini, kukhandele ukuriyada okungatlhogekiko nokonga iindleko ekugwetjweni kwamacala.
Umthetho omutjha lo uqinisa nekambiso yokufunyanwa kwebheyili.
Umtjhutjhisi ongaphikisani nesibawo sebheyili nakulalelwa imilandu kufuze ezwakalise iinzathu zakhe bezitlolwe phasi.  Kufuze ikhotho iyelele ukuthusela ngenturhu okuqaliswe kungazimbi namazizo kangazimbi ngokuphepha kwakhe.
Ngaphandle kwalokha ikhotho yaneliseka ngo-bujamo obukhethekileko obuvumela ukuthi umsolwa atjhatjhululwe ngebheyili, kufuze ikhotho ingavumi ngebheyili.
IsiKhibelelo somThetho omutjha oLwisana nobuLelesi (imiLandu yezoMseme neeNdaba ezikhambisana nazo) senza kube kukwephula umthetho ukudlelezelwa ngokomseme nokufundiswa kwabantu abagula ngengqondo  ngezomseme, godu uqalelela ukuthi imilandu yokutlhoriswa ngokomseme kwabantu abakhubazeke  ngengqondo kufuze itlolwe kuRejista yeliZwe yezaPhulamthetho zezoMseme (i-NRSO).
Silalele iinlilo zokuqinisa ukulawulwa kwe-NRSO.
Labo abafunyenwe bamlandu ngemilandu yezomseme eqaliswe ebantwaneni namkha ebantwini abagula ngokomkhumbulo, godu abanemilandu yangaphambilini kilomkhakha, godu abagwetjwe isikhathi esidlula iinyanga ezi-18, bangakhombela ukuthi amabizo wabo asulwe kurejista kwaphela ngemva kweminyaka ema20.
UmThetho lo ulawula nesibopho sokubika sabantu abaziko ngemilandu yezomseme eyenziwe ebantwini abacaphazeka lula.
ISikhibelelo somThetho omutjha oLwisana neNturhu yangeKhaya sitjheja  okungacaciko kuhle mayelana nokuhlalisana okunenturhu yangekhaya.
Siqinise ikambiso yokufunyanwa kweencwadi zokuvikelwa, sanabisa nobujamo iincwadezo ezingakhonjelwa kibo.  Siyitjhejile indaba yabomma nabentwana abahlukunyezwako ngitjho nanyana sebaphethe iincwadi ezibavikelako, namkha nalokhuya nabasakalukanela ukufumana isibawo sencwadi yokuvikelwa.
Nayibe ikhotho ikholwa ukuthi ungazimbi usengozini ekulu neseduze, ingakhupha incwadi yokuvikelwa khonokho ngaphandle kwesidingo sokunikela umsolwa/ummangalelwa  isaziso sencwadi yokuvikelwa leyo.
Kuqakathekile-ke ukwazi ukuthi lokha ikhotho nayitjhaphulula ngebheyili umuntu othweswe umlandu wenturhu yangekhaya onganayo incwadi yokuvikelwa kwakangazimbi, kufuze ikhotho iyikhuphe incwadi leyo ngemva kokwenziwa kwephenyo.
Lokha ikhotho nayikhupha  umlayelo wokuvikela kufuze ngesikhatheso beyigunyaze ukukhutjhwa kwencwadi yokubotjhwa, ejanyisiweko, ekufuze inikelwe iButho lamaPholisa  weSewula Afrika (i-SAPS).
Lokha ilunga le-SAPS lisola ukuthi ungazimbi usengozini ngonobangela wokuphulwa komlayelo, kufuze babophe umsolwa khonokho.
UmThetho lo njenganje uvikela abadala kiyo yoke imihlobo yenturhu yan-gekhaya, godu uvumela abongazimbi ukwenza isibawo sokuvikelwa ngokusebenzisa ubunzinzolwazi, okubabulungela isikhathi neendleko zendlela.
Ukuvikela abanghonghoyili ekuhlukunyezweni ukuya phambili, ikhotho ingakhupha umlayo weSaziso sokuTjhejwa kokuPhepha esizakufuna ukuthi ilunga le-SAPS lihlale lithintana nongazimbi ngaphandle kwelwazi lomhlukumezi.
Abongazimbi be-GBV kanengi balila ngokungaphathwa kuhle namkha ukungatjhejwa ngeenlilo zabo nabavula amacala emapolisteyitjhi.
Amalunga we-SAPS angathobeli iimbopho zawo ngaphasi komthetho omutjha lo, azakuba mlandu.
Boke abantu abakhulu abanelwazi namkha iinsolo ngenturhu yangekhaya eqaliswe emntwaneni, umuntu ogula ngokomkhumbulo namkha umuntu olupheleko bakatelelekile ukubikela unohlalakuhle namkha amapholisa ngezenzwezi. Ukubhalelwa kukwenza lokho kumlandu.
Lokhu kwenza kube semthethweni  ikambisolawulo ethi inturhu eqaliswe kibomma nabentwana imsebenzi wawo woke umuntu.
Ukuphunyeleliswa kwalemithetho emitjha kuligadango elihle nelilungileko.
Kodwana lokho akusiyo ipengu. Kufuze sithome ngokukhandela inturhu nokuhlukunyezwa.
Ngokubambisana njengo mphakathi, kufuze siphakamise amaphimbo wethu, isekelo namandla wethu wesibindi  sokuqeda inturhu  ephehlwa madoda eqothele  abantu abasikazi nabentwana.