Asisebentisaneni kute sinike intsandvo yelinyenti emandla

Vukuzenzele Unnamed

Njengoba iNingizimu Afrika ingene emnyakeni lomusha, sihlangabetane netigameko letinkhulu letimbili letisikhumbute, ngetindlela letehlukahlukene, loko lokusihlanganisako lokusenta sibe bantfu.
Ngelilanga lekucala lemnyaka we-2022, sive sahlanganyela ndzawonye ngekwemoya savalelisa Umbhishobhi Lomkhulu Desmond Tutu e-St George’s Cathedral eKapa.
Bekusikhatsi selusizi lolukhulu njengoba besikhumbula imphilo neligalelo lalomunye wakitsi lebesimtsandza, longetindlela letehlukene, bekakhombisa indlela lekahle yekutiphatsa esiveni sakitsi.
Ngaso leso sikhatsi, umgcwabo wakhe bewuwekubungata timiso bekakholelwa kuto. Bekumbungato wekubumbana lokukhulu newekwehlukahlukana kwebantfu bakitsi, futsi bekusikhumbuto sekutidzela lokwentiwa bantfu labanengi kute kutfolakale intsandvo yelinyenti.
Elusukwini lwesibili lwemnyaka we-2022, live lathuka kakhulu kubona umlilo lomkhulu uhlasela iPhalamende, indzawo lelibanga lelimamitha lalikhulu kunalapho besihlanganyele khona ngayitolo kuvalelisa Umbhishobhi Lomkhulu Tutu.
Siyadvudvuteka ngekutsi akukabi nekuphuma kwemphefumulo nangekutsi kute lowalimala ngalomlilo.
Siyabonga kakhulu kubacishimlilo labalwa nalelilangabi bagcina bakhonile kulicima.
Kusentiwa luphenyo mayelana naloko lokubange  lomlilo. Kufuneka sicinisekise kutsi loluphenyo luyentisiswa kahle nekutsi luyaphotfulwa masinyane. Sive sifuna kwati kutsi kwentekeni.
Emalungiselelo ayentiwa kucinisekisa kutsi umsebenti wePhalamende utawuchubeka nanoma kungeke kusetjentiswe takhiwo tayo.
Kumcoka kutsi iPhalamende ichubeke kubuka nekushaya imitsetfo letawuletsa tingucuko emmangweni nekutsi iyachubeka kwenta umsebenti wekugadza newekucinisekisa kuphendvula njengoba hulumende asebenta kuphumelelisa ligunya lalinikwe bantfu.
Ngaphandle kwekwakhelana edvute kwePhalamende ne-St George’s Cathedral, lokuhlanganisa letigameko letimbili ngikutsi leso naleso sigameko sisikhumbuta loko lokusihlanganisako njengebantfu baseNingizimu Afrika: intsandvo yelinyenti yetfu.
Siyakhala ngekulahlekelwa nguDesmond Tutu ngoba bekangubabe ngekwemoya wentsandvo yelinyenti yetfu.
Siphelelwa litsemba nga-lomonakalo lowenteke kutakhiwo tePhalamende yetfu ngoba tiyindzawo lapho kuhlala khona intsandvo yelinyenti yetfu.
Tiyindzawo lapho kwavunyelwana khona ngentsandvo yelinyenti yetfu lensha eminyakeni lengetulu kancane kule-25 leyengca, nalapho emakhulu emitsetfo leyaletsa tingucuko yashaywa khona.
Angeke sihlala sikubona loku, kodvwa lomlilo wasePhalamende ukhombise kakhulu kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayitsandza kanganani intsandvo yelinyenti yabo.
Kuyasikhumbuta futsi kutsi kumcoka kanganani kutsi sisebentele kunika emandla nekuvikela lentsandvo yelinyenti.
 Nanoma takhiwo tePhalamende timoshakele ngendlela yekutsi angeke tisasebentiseka, iPhalamende njengesikhungo iyachubeka kwenta umsebenti wayo wekusebentela bantfu.
Loku kusikhumbuto lesimcoka sekutsi tikhungo tetfu tentsandvo yelinyenti atatiwa ngetakhiwo letikuto, kodvwa tatiwa ngemsebenti letiwentako nangelitse mba bantfu labanalo kuto.
Loku kuliciniso kuto tonkhe tikhungo tentsandvo yelinyenti yetfu.
Ngalesikhatsi ucedza kucinywa umlilo ePhalamende, Libamba Lelijaji Lelikhulu Raymond Zondo watfula incenye yekucala yembiko weKhomishini Yeluphenyo Lwekubamba UmbusoNgabhongwane.
Lencenye yalombiko ichaza ngekutsi kwangenwa njani kutikhungo letehlukahlukene tahulumende, taphangwa njani nekutsi tacekelwa njani phasi ngalendlela.  Loku kufaka tinkampani temabhizinisi tahulumende letifana Netitfutsi Tetindiza taseNingizimu Afrika, teTekuchumana Tahulu mende Netekwatisa kanye Netemisebenti Yetensela YaseNingizimu Afrika.
Lencenye lena yalombiko inika sitfombe lesingasikahle kakhulu sekutsi tikhungo letimcoka tentsandvo yelinyenti yetfu tabekwa engotini lenga kanani nekutsi beticekelwa kanjani phasi ngenhloso yekwenta bugebengu.
Akusiko kuphela kutsi kwebiwa imali lenyenti,  kodvwa letikhungo betingakhoni kwenta ngalokufanele umsebenti wato letasungulelwa wona.
Loko lokutfolakele netincomo taleKhomishini yaZondo kutawusita lelive kutsi lakhe kabusha letikhungo nekutsi labo labasebenta kuto baphendvule.
Kufuneka sicinisekise kutsi sisebentisa letincomo kuvikela letikhungo kute tingaphindzi tibanjwe ngabhongwane esikhatsini lesitako.
Kufuneka siyivikele kunoma ngabe yini nakuyo yonkhe imitamo yekululata intsandvo yelinyenti yetfu lesiyitfole matima – kungaba kutsi lemitamo itsatsa simo sekwenta inkhohlakalo kumabhizinisi ahulumende, kuvukela ema-ejensi etfu etemtsetfo, kucekela phasi sakhiwonchanti setfu setemnotfo, noma kuhlasela inkhululeko yetfu kanye nekubacotfo kwetebulungiswa betfu.
Kufuneka sivikele Umtsetfosisekelo wetfu, sive setfu sentsandvo yelinyenti kanye nenchubo yetfu yelukhetfo kuwo wonkhe umuntfu lofuna kwenta intsandvo yelinyenti yetfu ibe butsakatsaka nakulovimbela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batfole inkhululeko yabo lebayilelwa matima.
Kunetinseyeya letinyenti lekufuneka sibukane nato njengoba sisebentela kwakha kabusha nekululama kulemitselela yalobhubhane weCOVID-19.
Njengoba senta loku, asitfoleni emandla nekugcugcuteleka kulokutibophelela kwetfu ngemandla kuntsandvo yelinyenti nakusifiso setfu lesifanako sekwakha sive lesibumbene, lesikhululekile nalesinekulingana.
Nginifisela tilokotfo letinhle nonkhe kulomnyaka lesibukene nawo.