Asisebenzisane Ukuqinisa Intando Yenengi 

Vukuzenzele Unnamed

ISewula Afrika ithe nayingena emnyakeni omutjha, sahlangabezana nezehlakalo ezimbili ezikulu ezisikhumbuze izinto ezisihlanganisako thina njengabantu, ngeendlela ezihlukileko.
Ngelanga lokuthoma lomnyaka wee-2022, isitjhaba seSewula Afrika sihlangene ngommoya silayelisa umBhishobhi omKhulu u-Desmond Tutu e-St. George’s Cathedral eKapa.
Kube sikhathi sesizi elikhulu njengoba besikhumbula ipilo namagalelo womthandi welizwe lekhethu othandekileko, ngeendlela ezinengi obekayikombandlela yobuntu besitjhaba sekhethu.
Ngakelinye ihlangothi, umngcwabo wakhe ube yindlela yokugidinga amagugu wobuhle abekawajamele. Bekukuthokozela ibumbano elikhulu nokuhluka okukhulu kwabantu bekhethu, nesikhumbuzo sokuzinikela okwenziwa  babantu abanengi kangaka ukuphumelelisa ihlelo lethu lentando yenengi.
Ngelanga lesibili lomnyaka wee-2022, ilizwe lekhethu libukele lirarekile lokhuya iPalamende yekhethu nayiginywa malangabi womlilo, ebangeni elilikhulu lamamitha ukusuka lapho besihlanganele khona ngayizolo siyokulayelisa umBhishobhi omKhulu uTutu.
Sithokozela ukuthi akhange kube namuntu obhubhako kilesisehlo sokutjha komlilo. Sibathokoza asiwuvali umlomo abacimimlilo abalwe nomlilo loyo babe bagcina bawucimile.
Njenganje kusaphenywa ukuthi ulunyathiswe yini umlilo loyo. Kumele siqinisekise ukuthi iphenywelo lenziwa lenzisiswe beliqedwe ngaphandle kokuriyada.
Abantu belizwe lekhethu bafuna ukwazi ukuthi eqinisweni kwenzanjani.
Kusenziwa amalungiselelo wokuqinisekisa ukuthi umsebenzi wePalamende  uragela phambili ngitjho nanyana umakho wawo ungeze wasetjenziswa.
Kuqakathekile ukuthi iPalamende iragele phambili ngokuqala nokuphasisa imithetho ezakutjhugulula ipilo yomphakathi ibe iragele phambili nangokubeka ilihlo ibe yenze nesiqiniseko sokuthi woke umuntu uyakwazi ukuphendulela imisebenzakhe lokhuya urhulumende nakasebenzela ukuphumelelisa umsebenzi athunywe wona babantu.
Ngaphandle kokuhlalelana kwe-St. George’s Cathedral nePalamende, okuhlanganisa lezizehlakalo ezimbili kukuthi ngasinye sazo sisikhumbuza lokho okusihlanganisako thina njengamaSewula Afrika:  ihlelo lethu lombuso wentando yenengi.
Sisesililweni ngokukhamba komBhishobhu u-Desmond Tutu ngoba bekunguyise kaMoya wehlelo lethu lentando yenengi.
Sidanile ngokuqedwa mlilo kwemakho yePalamende yekhethu ngoba ibunzinzo behlelo lentando yenengi yekhethu.  Imakho le iyindawo lapho umThethosisekelo omutjha wentando yenengi kwavunyelanwa ngawo khona eminyakeni edlulileko engaphezudlwana kwama25, begodu iyindawo lapho kwaphasiswa khona amakhulukhulu wemithetho yetjhuguluko.
Kungenzeka ukuthi asikuboni soke isikhathi lokhu, kodwana umlilo wePalamende utjengisile ukuthi amaSewula Afrika akholelwa kangangani emthethwenisisekelo wawo.
Godu kusikhumbuzo sokuthi kuqakatheke kangangani ukuthi sisebenzele ukuqinisa nokuvikela ihlelo lethu lentando yenengi.
Nanyana imakho yePalamende itjhe yalotha nje, kodwana isijamiso sePalamende siragela phambili ngomsebenzi waso wokusebenzela abantu. Lesi-ke sikhumbuzo esiqakethekileko sokuthi iinjamiso zethu zehlelo lentando yenengi azihlathululwa mimakho ezingaphakathi kwayo, kodwana zihlathululwa msebenzi eziwenzako, zihlathululwe nanga lithemba abantu abanalo kizo.
Lokhu-ke kuliqiniso ngazo zoke iinjamiso zehlelo lethu lentando yenengi.
Kuthe umlilo wePalamende nawugcina ucinywa, umJaphethe weJaji eliKhulu u-Raymond Zondo wethula ingcenye yokuthoma yombikwakhe weKomitjhini yePhenyo ngokuThunjwa kweLawulo lomBuso. Lengcenye yombiko iphethe imininingwana ehlathulula ukuthi iinjamiso zombuso ezimbadlwana zafahlelelwa njani, zetjelwa njani, zoniwa kumbi kangangani. Laphake kubalwa iinjamiso zamabhizinisi wombuso ezinjengeKampani yaboFlayi yeSewula Afrika (i-SAA), neZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS) kunye neZiko lokuButhelelwa komThelo (i-SARS).
Lengcenye yombiko iveza  isithombe esimbi sokuthi iinjamiso eziqakathekileko zehlelo lethu lentando yenengi zacajelwa zakhisinyezwa njani ngomnqopho wokuzilelesela.
Azange kugcine ngokuthi zetjelwe imali enengi okwesabekako, kodwana leziinjamiso zagcina zibhalelwa kukwenza ngefanelo umsebenzi ezasungulelwa wona.
 Lokho okutholwe liphenyo leKomitjhini kaZondo kunye neemphakamiso ezenzileko kuzakusiza ilizwe lekhethu ukuvuselela leziinjamiso kube kubotjhwe nalabo abenze umonakalo ngokulelesa kwabo.  Kufuze siqinisekise ukuthi lokhu okuvunjululwe yiKomitjhini sikusebenzisela ukuphephisa leziinjamiso zikghone ukusebenza nangomuso kobanyana zingasathunjwa godu. Kufuze siphephise yoke imizamo yokugiriza ihlelo lethu lentando yenengi elatholakala budisi kangaka – nanyana imizamo leyo ibukhohlakali emabhizinisini wombuso, ikuvukelwa kweenjamiso zabathobelisimthetho, ikugiribezwa kweenjamiso zethu zomnotho namkha ikugaselwa kokuzijamela nesithunzi sehlelo lethu lezomthetho.
Kufuze sivikele umThethosisekelo wekhethu, ihlelo lethu lentando yenengi kunye nehlelo lethu lezekhetho ebantwini abaqothele ukunyefisa ihlelo lethu lentando yenengi, ngaleyindlela badime abantu beSewula Afrika ikululeko yabo abayithola kabudisi.
Zinengi iintjhijilo ekumele silwe nazo njengoba sisebenzela ukuvuselela ilizwe nokuhluma ngobutjha ekulinyazweni sisifo esirhagele kokapha iCOVID-19.
Nasenza lokho, asithole amandla nokukhuthazeka ekuzinikeleni kwethu ngamandla ehlelweni lethu lentando yenengi, kunye nomnqopho wethu soke wokwakha isitjhaba esibumbeneko, esikhululekileko, lapho boke abantu balingana khona.
Nginikhanukela koke okuhle kilomnyaka osukako.
