I-ASIDI iphutfumisa kuphakelwa kwesakhiwonchanti etikolweni

More Matshediso 

Sikolo Semabanga laphasi iNkululeko Ralo Primary School sisibonelo lesihle lesikho mba kutsi imiphumela lemihle ingatfolakala uma imimango isebentisana ngekubambisana nahulumende.
Lesikolo, lesiseMthatha eNshonalanga Kapa, sacala kusebenta egalaji ekhaya lelilunga lemmango Nkululeko Ralo, lesacanjwa ngaye.
Eminyakeni leyengca, lesikolo satfutsa kanengi ngoba besichubeka sikhula.
Kodvwa-ke, bafundzi nabothishela abazange babe nenhlanhla yekuba netinsita letifanele kute kube kunyalo, lapho khona bangena kuminyango yesikolo sabo lesisha, lesinebuciko lobusezingeni.
Lesikolo sacedvwa kwakhiwa njengencenye yeLuhlelo Lwekuphutfu misa Kuphakelwa Kwesakhiwonchanti Setikolo (i-ASIDI), lolacalwa Litiko Letemfundvo Lesisekelo ngemnyaka we-2011.
Loluhlelo luhlose kususa tikolo leticekela phasi kuphepha kwebafundzi nekwebasebenti, ngenca yekuswelakala kwesakhi wonchanti lesifanele, yekuswelakala kwemanti, yekuswelakala kwetinsita tekutfutsa indle neyeku swelakala kwagezi.
Kute kube kunamuhla, i-ASIDI yakhe tikolo leti266, yaphakela tikolo leti-886 ngetinsita tekutfutsa indle, yaphakela emanti etikolweni leti-1 030 nangagezi kuleti-372.
Bafundzi baseSikolweni Semabanga Laphasi iNkululeko Ralo Primary School nyalo sebanemagumbi ekufundzela lafanele futsi bayakhona kufi nyelela kusikhungo setinsita, kulabholatri yetesayensi, kusikhungo semakhono lahlukahlukene nakusikhungo sekudla.
Umbono Lekwabe-lwane ngawo
Thishelanhloko Koleka Gilman unenshisekelo yekutfutfukisa temfundvo eMthatha.
Liphupho lakhe lomake lekutsi kube nesikolo emmangweni wakhe lacala ngemnyaka we-1988, kwatsi ngemnyaka lolandzelako, wacala kwabelana ngembono wakhe nemmango.
“Ummango wetfu bewugcwele kakhulu ngebantfwana labanengi labaneminyaka yekutsi bangacala kungena esikolweni kodvwa bangenandzawo labangaya kuyo kute batfole  imfundvo. Umbono wami wamukelwa lilunga lemmango Nkululeko Ralo, lowanikela ngeligalaji lelikhaya lakhe kutsi lisetjentiswe njengesikolo,” kusho Gilman.
Lomake wangeta watsi Ralo wahamba wayo funa ikhontheyina ka-Telkom leyabe se isetjentiswa njengale linye ligumbi lekufundzela.
Ralo futsi nalamanye  emalunga emmango lamabili banikela ngemagalaji abo aba ngulamanye emagumbi ekufundzela.
Lokudzabukisako Ralo wabese uyashona nge mnyaka we-2004.  Ngemnyaka we-1994, lesikolo satfutsa saya eholweni i-Eli Spilkin, leyakhiwa ngusoma bhizinisi wendzawo Eli Spilkin.
“Ngawo lowo mnyaka, satfola imithoyi lengubomahamba nendlwana lebuya kuLitiko Letemfundvo.
Ngabese ngiyabuka futsi ngafaka sicelo sendzawo lapho sitawugcina sakhe khona sikolo setfu.
Sanikwa emahekhtha  lasihlanu emhlaba ngemnyaka we-1998,” kusho Gilman.
Inhlangano lengenti inzuzo lebitwa ngekutsi yi-Kals and Spaks yanikela ngemagumbi ekufundzela esikhashana lamatsatfu, ummango wona wase wakha emagumbi lasi hlanu eludzaka.
Kuyo yonkhe leminyaka, Gilman wachubeka nekugcugcutela kutsi lesikolo sitfutfukiswe futsi kwagcina ngekutsi, kutfolakale emagumbi ekufundzela lasihlanu lavela Ehhovisi laNdvunankhulu waseNshonalanga Kapa.
Ngemnyaka we-2014, tintfo tagucuka taba tinhle ngalesikhatsi Litiko Letemfundvo Lesisekelo, ngekusebentisa i-ASIDI, likhipha ithenda yekwakha Sikolo Semabanga Laphasi iNkululeko Ralo Primary School.
“Kwakhiwa kwesikolo kwacala ngemnyaka we-2018 sacedza kwa khiwa ngemnyaka we2021, sibonga i-ASIDI,”  kusho Gilman.
Ukukhutsata kufundza nekufundzisa  
Lisekela Lendvuna Yetemfundvo Lesisekelo Reginah Mhaule utsi litiko lifuna kucinisekisa kutsi sakhiwonchanti lesitakhiwo saso sonkhe sikolo sikhu tsata bafundzi kutsi bete esikolweni nekutsi bafundze, nekutsi bothishela nabo bafundzise.
“Kwakhiwa kwalesikolo kuyindlela yahulumende yekubuyisa sitfunti etindzaweni tasemakhaya nakubantfwana labahluphekile labasangena sikolo futsi nakubothishela babo,” yangeta.  Lilunga lemtimba lolawula sikolo, Nomuntu Dlengane, utsi lesikolo lesisha sitawugcugcutela bothishela nebafundzi kutsi bafinyelele kumakhono abo ngalokuphelele.
“Simo sengcondvo sebafundzi betfu nekutetsemba kwabo sevele kutfutfukile ngenca yalesakhiwo-nchanti lesisha.
Loku kutawuphindze kusisite ekulandzeleni  kuhlalisana ngekuchelelana emagunjini etfu ekufundzela kute sikhone kucedza kusabalala Kwesifo Seligciwane lekhorona,” kusho Dlengane.
Lesikolo sinebafundzi laba-489, bothishela laba14, kanye nabomabhalane lababili. Sicala ebangeni R kuya kule-7 futsi sikolo lesingakhokhisi tindleko tekufundza.