Kwakha sisekelo selutjalomali

vukuzenzele unnamed

Ngalokwetayele kile, lesi sikhatsi semnyaka lapho sihlanganisa khona ba tjalimali kulolonkhe lelive kanye nasemhlabeni wo nkhe eNgcungcutsele ni yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali yemnyaka.
Sibambe Ingcungcutse la Yelutjalomali yekucala nga-2018 njengencenye yemkhankhaso wetfu wekwandzisa R1.2 wesi gidzi setigidzi kulu tjalomali lolusha emi nyakeni lesihlanu. Le ngcungcutsela yahanje lwa titfunywa letingetulu kwenkhulungwane nga2018 kanye nanga-2019, kwatsi nga-2020 yaba njwa ngekusebentisa ividiyo ye-inthanethi ngenca yelubhubhane lweCOVID-19 .
Ngekuhlanganyela, le tingcungcutsela tandzisa tetsembiso letisigidzigidzi lesingetulu kwe-R770 telutjalomali kumikhakha leluchungechunge yete mnotfo.
Ingcungcutsela yesine yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali ngabe yaba njwa ngeLweti 2021, kodvwa sancuma kutsi siyihlehlisele ngeNdlo vulenkhulu 2022 nge nca yemicimbi leminye  leminengi leyenteka ko ngalesikhatsi. Loku kufaka ekhatsi lukhe tfo lwabohulumende  basekhaya, ingcungcu tsela i-COP26 yesimo selitulu kanye ne Intra-African Trade Fair .
Lesinye sizatfu lesiba lulekile kutsi kutawube sekube nekugomela  i-COVID-19  lokukhulu kakhulu ngaleso sikhatsi, lokuyintfo letakwenta kutsi kuvakasha neku hlangana kube lula  kakhulu.Nanome Ingcungcu tsela Yelutjalomali yesine ibambeleleke ngetinyanga letimbalwa, umkhankha so wetfu wesifiso lesikhulu selutjalomali uyachubeka.
Ngisho nasemkhatsini wetinsayeya tetemnotfo letibangwe lubhubhane lweCOVID-19 , letiphindze futsi tabangwa kakhulu tiphitsiphitsi letenteke eti ncenyeni taKwaZulu-Natal naseGauteng ngaKholwane,  tinkampani tiyachubeka kwenta kahle ekutinike leni kwato kanye nekubuka lamanye ematfuba elutjalo mali lapha eNingizimu Afrika.
Kulomnyaka lophelile kuphela, cishe kube ne sigidzigidzi se-R120 se tetsembiso telutjaloma li letingene ekucali seni nome ekunwebeni umklamo. Loku kusho kutsi tifinyela ku-38% tetsembiso telutjalomali tekutinikela setitonkhe – nome sigidzigidzi  lesinge-R290 – kute kube ngulamuhla lesingene emnotfweni. Lolunye  lutjalomali lubanjelelwe yi-COVID-19 , ikakhulu emkhakheni lokhahlabeteke kakhulu njengekutfutfukisa kwetakhiwo netekuvaka sha.
Tekukhicita imitsi luhla ngotsi lolusha lolujabu lisako ekukhuleni.
Baka-Aspen Pharmacare basandza kwetfula sigi dzigidzi le-R3.4 sekunweba,  labasimemetele eNgcu ngcutseleni Yelutjalo mali yanga-2018. Lolu tjalomali lugucule  sikhungomkhicito i-A spen saseGqeberha saba ngulesinye lesikhu lukati emhlabeni wonkhe lesikhicita tidzambisi tinhlungu jikelele futsi inike tilinganisomutsi letisigidzi le-100 temutsi wekugomela i-COVID-19  weJohnson & Johnson  losukhicitiwe.
Inhlangano Yetemphilo  Yemhlaba iphindze futsi  yakhetsa live lase Ningizimu Afrika kutsi lisingatse sikhungo seku khicita umutsi wekugoma we-mRNA kanye neSi khungo i-Biovac, lesi hlanganisa budlelwane emkhatsini wahulumende nemkhakha lotimele.  Dkt. Patrick Soon-Shiong lotalelwe lapha eNingizimu Afrika kanye nenkampa ni yakhe i-NantWorks kungasikudzala ume metele umtamo lomu hle wekunika emakhono ekwenta ekunakekela  lokusembili ngekwete mphilo lapha e-Afrika.
Kwengeta kuloko kulo lutjalomali labataluletsa, letintfutfuko titawuba neligalelo kulesifiso setfu sekuhlanganyela sekutsi lelivekati likhicite ema-60% etidzingo temitsi yekugoma talo nga-2040.
Temandla ngulenye ince nye yekukhula. Tinkampani letikhetsiwe letinge-25 leti nconywako kumzuluswano wetfu wesihlanu weLu hlelo Lwekutfola Bakhiciti Labatimele Betekunciphisa Bungoti Bagezi iRenewable Energy Independent Power Producer Procurement Programme  tilindzeleke kutsi ngekuhlanganyela titjale tigidzigidzi letili nganiselwa ku-R50 emno tfweni. Kwenyuka kwesimo setimvume sesiphehligezi kufike kumamegawatt  la-100 kutawuba nemphu mela welutjalomali lolu timele loluphatsekako kumiklamo yekuphehla gezi.
Live laseNingizimu Afrika lisandza kutfola setsembiso sekutinikela sekucala lesili nganiselwa kutigidzigidzi leti-R131 kusita ngetimali umkhankhaso lolungile wekuntjintjela kumnotfo lokhicita ikhabhoni le ncane ngekutsi kutjalwe  timali kutemandla lavu setelelekako, kumitfo mbolusito lekhicita ema ndla lavusetelelekako (i-green hydrogen) kanye netigitjelwa letihamba ngagezi. Lesetsembiso sekutinikela lesentiwe yi-United States, i-United Kingdom, iFrance, iGe rmany neLubumbano  LweYurophu kuha mbisana neSivume lwane saseParis iParis Agreement , lesibophelela emave acebile kutsi asekele kuncishiswa kwekhabhoni emaveni emhlaba lasatfu tfuka.
Lolutjalomali kutemandla lutasisita ekuncobeni  kucishelwa gezi ngenhloso yekuwonga lelive leli bukene nako, njengaloku indlela lensha yekuphehla gezi ilungiswa.Lutjalomali lolusha lo lunyenti etikhungweni tekulondvolota imi niningwane kanye  nakutintsambo letihamba ngephasi kwelwandle ngeke luletse kuphela lu tjalomali lolusha, kodvwa lutawuletsa sakhiwo nchanti lesidzingekako sekukhula kwetebuchwe pheshe kanye netimboni tekuchumana.
Incenye lemcoka kakhulu yemkhankhaso wetfu  welutjalomali tingucuko temumo letinemtselela etindzaweni letifanana nemandla, tekuchumana, emanti nematheku kanye netetitimela.  Letingucuko titakwenta ncono likhono kanye nekuchudzelana, kwehlise tindleko teku chuba ibhizinisi lapha eNingizimu Afrika, futsi kugcugcutele lutjalo mali lolukhulu lwalabo labatimele kusakhiwo nchanti setfu setemnotfo.  Nyalo sesinetinkhaba le-13 letikhetsekile temnotfo eveni lonkhe, letinika batja limali tikhutsati telu tjalomali letihlosiwe, ema nani emtselo labawa khetsile kanye nekwese kela kutsengisela emave angephandle. Loku kwe nta kutsi kube nesise kelo lesihle sekwakha setinkampani letifuna kuphakela timakethe ta khona lapha eveni kanye netasemaveni angepha ndle. Lizingagugu lato lichubekile lenyuka nge kusungulwa kweNdzawo Yekuhweba Lekhululekile yeLivekati lase-Afrika, lecale ngekuhweba ngalo kusemtsetfweni ekucaleni kwalomnyaka.
Nanome lizinga lelu tjalomali lehlile ngenca yemitselela lemibi yelo lubhubhane, nemiklamo leminengi ibambelelekile, umkhankhaso welutjalo mali sewucala kusukuma futsi uchubeke ngelitubane.
Njengaloku sichu bekelembili ngekufezekisa Lisu Lekwakha Kabusha Nekuvusetela Umnotfo – leligcile kusakhiwo nchanti, kutentfutfuko yetetimboni, kutingucuko tekucashwa netemumo – simondzawo selutjalomali sitawuchubeka sibe ncono. 

