Sakha Isisekelo Samasiso

vukuzenzele unnamed

 Ngokujayelekileko, lesi sikhathi so mnyaka lapho si hlanganisa khona abasisi emagumbini amane weli zwe lekhethu n ewephasi loke, beze eKhonferensini yezamaSiso yeSewula Afri ka yaQobe mNyaka (i-SA IC).IKhonferensi yezamaSiso yokuthoma sayibamba ngomnyaka wee-2018 nje ngengcenye yejima lethu elincamileko lokubuthelela imali eyi-R1.2 yamathrili yoni ngamasiso amatjha ngesikhathi esiminyaka emihlanu. Bangaphezulu kwekulungwana abantu abakhambela lekhonfere nsi ngomnyaka wee-2018 nangowee-2019, kwathi ngowee-2020 yabanjwa  ngethungelelwano levidiyo, ngenca yesifo esirhageleko i-COVID-19 .
  Nasele ahlanganiswe wo ke, amakhonferensi lawa abuthelela imali engaphe zudlwana kwamabhiliyoni ama-R770 ngesibophelelo samasiso emakorweni ngamakoro wezomnotho ngokunaba kwawo.  I-SAIC beyizokubanjwa ngoSinyikhaba wee-2021,  kodwana saqunta uku yibuyisela emva beyi yokubanjwa ngoNtaka wee-2022, ngenca yeminye iminyanya nemibuthano embadlwana ezokubanjwa ngalesisikhathi.  Hlangana nokhunye, kubalwa ne khetho laborhulumende beendawo, kubalwe ne khonferensi yezetlayimethi i-COP26 , kunye neKhonfe rensi yezokuRhwebelana kwamaZwe we-Afrika.  Esinye isizathu esiqa kathekileko sokubamba ikhonferensi le ngomnyaka ozako kukuthi ngaleso sikhathi esisilinganisako bazabe sebabanengi khulu abantu abazabe sebahlabele i-COVID-19 , ngaleyindlela kube lula ukukhamba noku hlangana. Nanyana i-SAIC ibuyi selwe emva ngeenyanga  ezimbadlwana nje, ijima  lethu lezamasiso eli ncamileko litjhitjhinga liya phambili. Ngitjho nanya na ubujamo bezomnotho bubumbi kangaka nje nge nca yesifo esirhageleko  i-COVID-19 , esathuwe leliswa miguruguru noku giribejwa kwepahla okwe nzeke kezinye zee ndawo zaKwaZulu-Natal  ne-Gauteng ngoVelaba hlinze wanonyaka, iinkha mphani ziragela phambili solo zisazigcina iimbopho zazo begodu solo zisaragela phambili nangokufuna amanye amathuba woku sisisa eSewula Afrika.
 Ngomnyaka munye  wamva nje kwaphela, zilinganiselwa ku-R120 wamabhiliyoni iimbo pho zamasiso ezingene emahlelweni wokwakha nokukhulisa amaphro jekthi. Lokhu-ke kutjho ukuthi bekube nje, zilin ganiselwa ema-38%  iimbopho zamasiso esele zenziwe, nasele zizoke – namkha ama-R290 wama bhiliyoni – asele angene emnothweni wekhethwa pha. Amanye amasiso ariyadiswe yiCOVID-19 , khulukhulu emakorweni abetheke khulu anjengewo kwakha izindlu neendawo zokusebenzela kunye  newezevakatjhobukelo.

 Ikoro Yezamakhemisi yikoro etja yokuthuthukisa ethakasisa khulu. I-Aspen Pharmacare isa ndukuvula ihlangothi layo lokukhula le-R3.4 yama bhiliyoni, eyalimemezela eKhonferensini yezama Siso yomnyaka wee-2018.  Lesisiqetjhana samasiso siphendule iziko lokukhi qiza le-Aspen eliseGqeberha laba ngelinye lamaziko amakhulu wokukhiqiza iinhlahla eziziinthundubazi (anaesthetics) ephasini labuye godu lakha nama ndla wokukhiqiza imithamo engaphezulu kweengidi ezilikhulu yakwaJohnson & Johnson  yokuhlabela i-COVID-19 , ekhiqizwe ngaphasi kwekontraga.

IHlangano yezePilo ye Phasiloke (i-WHO) nayo ikhethe iSewula Afrika ukuthi isingathe iziko lokukhiqiza umjovo we mRNA  ne-B iovac Insti tute, emsebenzisani  womphakathi wangeqadi norhulumende. UDorh.
Patrick Soon-Shiong owa belethelwa eSewula Afrika nekhamphani yakhe iNant Works mhlapha usandu kumemezela igadango  elincamileko lokwakha  amandla wokusebenza  ekorweni yezokutjhejwa  kwepilo ezingeni eliphe zulu, e-Afrika.  Ngaphandle kwamasiso azawaletha eSewula Afrika, amaga dango la azakufaka  nesandla emzameni ohla nganyelweko wekhonthi nenthi wokuthi nakufika umnyaka wee-2040 ibe seyizikhiqizela  ama-60% weendingo zomjovo wayo.  Iimbaseli ngenye ikoro engakhulisa umnotho.
Ababhidi abenyulwako abama-25 emzombeni  wesihlanu weHlelo loku Tholakala kweemBaseli eziVuselelwako zaba Khiqizi abaziJameleko  beemBaseli balindeleke ukuthi basisise pheze ama-R50 wamabhiliyoni emnothweni welizwe le khethu. Ukukhuphuka kwemali yelayisense yo kuphehla igezi elikhulu lamamegawatt  kunge nzeka kubange ukuthi amaphrojekthi wokuphehla igezi ngobunengi abuyele ezandleni zangeqadi. ISewula Afrika isanduku thola isibopho sokuthoma semali elinganiselwa  kumabhiliyoni ama-R313 yokusekela umsebenzi wokutjhugulukela emno thweni wekhabhoni ephasi ngokubuyela eembaselini ezivuselelekako, iha yidrojini ehlaza kunye neen koloyi ezikhamba ngegezi.  Lesisibopho esenziwe yi-United States, ne-United Kingdom, ne-France,  neJarimani, kunye ne-Eu ropean Union sikhambisana nesiVumelwano se-Paris, sona esikatelela amazwe anothileko ukuthi asize ukuphungula irhasi yekha bhoni emazweni asathu thukako.
Amasiso aphathelene neembaseli la azasisiza ukwehlula ukuqinteliswa kwegezi esele sikholekile ngakho elizweni lokeli, nakuthoma ukusebenza ihlelo elitjha lokuphehla igezi. Amaziko amatjha webu thelelomininingwana  ambadlwana akazuku gcina ngokuletha amasiso amatjha, kodwana azakuza nanomthangalasisekelo ofunekako wokukhulisa amabubulo wethekhnoloji newezethintwanoliqha.
 Ingcenye eqakatheki leko yejima lethu lama siso matjhuguluko  aqakathekileko esiwe nzako njenganje emako rweni anjengeweembaseli, zethintwanoliqha, zamanzi nezamakhumulo kunye ne zesiporweni. Amatjhugu luko la azakuphakamisa amandla womsebenzi  nawekarekelo, ngaleyi ndlela kwehle iindleko  zokuraga ibhizinisi eSe wula Afrika, kukhutha zeke nokwanda kwama siso wangeqadi phezu  komthangalasisekelo womnotho.
Nje sinamaziko wezo mnotho akhethekileko ali-13 elizweni lokeli ani kela abasisi ihlohlomezelo eqothelweko, iinlinganiso zomthelo ezenyulwako kunye nesekelo lomse benzi wokuthengisela amazwe wangaphandle  ipahla. Lokhu-ke kunzi nzisa isisekelo esikarisako sokukhiqiza eenkha mpanini ezifuna uku thengisela imakethe  yekhethwapha neyamazwe ngamazwe. Ukuqaka theka kwazo sekuphakeme khudlwana njengoba se kusungulwe isiPhande sokuRhwebelana ngeKu luleko eKhonthinenthini ye-Afrika (i-AfCFTA), esithome ukurhweba ngo kusemthethweni ekuth omeni komnyaka.

 Nanyana izinga lama siso lehlile nje ngenca yesifo esirhagelekwesi, namaphrojekthi amba dlwana ariyadile nje, kodwana ijima lamasiso lithoma ukuqina ngama ndla godu.
 Njengoba sisenza indima ebonakalako nje ngoku phunyeleliswa kweHlelo lokwAkha nokuVuselela umNotho – ngomnqopho walo oqale umthangala sisekelo, ukuthuthukiswa kwamabubulo, ukwe nziwa kwamatjhuguluko wezemisebenzini newo kusebenza nje – ibhoduluko lamasiso lizakuba ngcono ukuya phambili. 