Live laseNingizimu Afrika litetfulela sigcoko tinhlabamkhosi

vukuzenzele unnamed

Ngemuva kwesi khatsi seminyaka lemitsatfu kusu kela Ikhomishani Lephe nya Kubanjwa Kwembuso  Ngabhongwana yacala  umsebenti wayo, sive ngekujula baleto te nto tekukhohlakala laba kwentile ekufihleni letento tabo tenkhohlakalo.
Kube ngumsebenti loma tima kakhulu kuvumbulula lokuchumana lokube khona ekwenteni kutsi kube nalenkhohlakalo. Emkhatsini waletinye tintfo, kwasungula umchantela lomkhulu wetinkampani letisebentisa bantfu labangasibo banikati bato njengebanikati bato ngenhloso yekuhambisa timali kanye netinkhokhelo letikhokhelwa labo labatsintseka kwipolitiki.
Letindlela letifanako tekwenteka kwetintfo tibonakale eluphenyweni lolunyenti lwenkhohla-kalo lolwentiwa yiYunithi Lekhetsekile Yekuphenya (i-SIU), Lihhovisi Leliphenya Temacala Labekwe Embili, Lihhovisi Letekuphenya leSiphatsimandla Sekushushisa Savelonkhe nalabanye.
Njengaloku loluphenyo beluchubeka nenethi yacale yabamba labo labatsintse kako, sibone bofakazi basa tjiswa, imindeni yabo isatjiswa, baphoceleka kutsi babhace, futsi babulawe  nekubulawa.
Kubulawa kwa-Babita  Deokaran, sisebenti lesikhulu setetimali elitikweni lete mphilo eGauteng, kusikhumbuto lesisebaleni kutsi kunebungoti lobukhulu lobukhona emitameni yetfu yekususa lesimila emmangweni wetfu.
Nanome sisengakasati sizatfu sekutsi bambulale leni, bekakadze angu fakazi lomcoka eluphenyweni lwe-SIU ekutsengweni kwemphahla yekutivikela elitikweni.
Emacembu latimele eteku vikela kanye ne-SAPS lababambe basolwa  labasikhombisa esikhatsini lesisandza kwendlula kufa nele kutsi badvunyiswe ngemsebenti wabo. Lidoko the lendluliselwe kuPhiko loKlebe, kantsi loluphenyo lutawuveta lwatiso lolwe-ngetiwe lwekutsi kungani wabulawa Mk. Deokaran.
Nanome kunaletimo telu sizi kuloku, Mk. Deokaran bekakadze alichawe futsi asishisekeli selive lakubo. Njengelinyenti letinhlaba-mkhosi, ngekutifaka  ebungotini lobukhulu, baya-sita kutsi bavumbulule tento tebubi, kungaphatsi ngemfa-nelo, kucashana ngebungani kanye nekweba.
Ngaphandle kwesibindzi sabo kanye netingenelelo leticotfo, besingeke sikhone kuvumbulula labo labenta tento tenkhohlakalo.
Nanome esikhatsini lesi sandza kwendlula bekugcilwe kutinhlabamkhosi letise-mkhakheni wahulumende, kufanele sibonge kakhulu kulabo labasemkhakheni loti mele tento tabo letinganakwa kangako, kodvwa tibaluleke ngalokulinganako.
Tinhlabamkhosi titingadzi letibalulekile tentsandvo yetfu yelinyenti. Ngito letihlaba umkhosi nangabe kunetento letingakemukeleki kanye nalokwentiwako lokungakemukeleki kuhulumende nasetinhlanganweni.
Bayakhuluma ngekwe-tsemba lokuhle ababindzi kanye nengekulindzela lokufanele hhayi kuphela kutsi kutawutsatfwa  sinyatselo ngaloko labakudza lulile, kodvwa nekutsi batawuvikeleka futsi bangatikhandzi sebahlukubeteka nome sebentelwa phasi.
Lapha eNingizimu Afrika kunemtsetfo lobanti wekuvikela tinhlabamkhosi, lokufaka ekhatsi kusebentisa Umtsetfo Wekuvikela Lokudzaluliwe, Umtsetfo Webudlelwane Kutemisebenti, Umtsetfo Wetinkampani, Umtsetfo Wekuvikela Kugcagcalata, kanye neMtsetfosisekelo lucobo lawo.
Kwengeta, Litiko Letebu lungiswa Nekulungiswa Kwesimilo, ngekusebentisana nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo, lilawula Lihhosi Lekuvikela Bofakazi kute lise kele bofakazi labahlaseleka lula kanye nalabasatjiswako kunome ngabe nguyiphi inchubo yetebulungiswa.
Kuba ngufakazi lovikelekile ukwenta ngekutsandza, bakaSAPS nome be-NPA ngeke bakucindzetele kutsi wente loko.
Nangabe fakazi utfola kusongelwa kwekwesatjiswa ngemphilo yabo nome bativele bangakaphephi, kufanele kutsi batise baphenyi bese bafaka sicelo sekutsi bafakwe ngaphasi kwelu hlelo lwekuvikelwa kwabo fakazi. Loluhlelo lolunemphumelelo ludlale indzima lemcoka ekutseni kube  nekushushiswa loku nemphumelelo kusukela lwasungulwa, ikakhulu macondzana nebugebengu lobuhleliwe.
Kuyacaca kutsi njenga loku kulwa nenkhohlakalo sekwenteka ngemfutfo, sidzinga kutsi sibukete ngekushesha indlela yetfu yanyalo lesilandzelako hhayi kuphela mayelana nekuvikela bofakazi, kodvwa yekuvikela nje kabanti tinhlabamkhosi.
Nanome kukhona tinhlelo letinengi letisita tinhlaba mkhosi kutsi tibike nga-phandle kwekutisho  emagama ato, sidzinga kutsi sicinise tinhlelo letikhona  futsi sibanike kwesekelwa lokukhulu labo labavela  ebaleni nelwatiso.
Njengemmango, sidzinga kutsi sibone lapho imitsetfo lekhona kanye netinchubomgomo lapho tinganetisi khona ekuvikeleni tindlela tekutiphilisa, kwatiwa kanye nekuphepha kwetinhlabamkhosi – kanye nekusebenta ngekuhlanganyela ekulungi seni loku.
Inhloso yetigebengu ekuhla seleni tinhlabamkhosi akusiko kuphela kubindzisa labo bantfu – kodvwa kuyindlela futsi yekutfumela umlayeto kuletinye tinhlabamkhosi letingenta njalo. Malanga onkhe, bantfu baseNingizimu Afrika labanesibindzi njengaBabita Deokaran batawuma bacine batsi ngeke babe  yincenye yenkhohlakalo  futsi batimisele kufakaza balwe nayo.
Njengebantfu baseNingizimu Afrika simetfulela sigcoko kanye naletinye tinhlabamkhosi lapha ku-mkhakha wahulumende kanye nakumkhakha loti mele labadzalula inkhohlakalo ibe sebaleni. Benta loko ngaphandle kwekulindzela kubongwa nome kuklonyeliswa. Loku labakwentako kulizinga lelisetulu lekusebentela ummango.
Angeke sibentele phasi. Kufa nele, futsi sitawucinisekisa kutsi loko labakudzalu lile kuholela ekutseni kube nekushushiswa kanye nekwenta kakhulu kucinise-kisa kutsi bayavikeleka kutsi bangalimali.
Njengebantfu baseNingi zimu Afrika, sifuna kutfumela umlayeto locinile kutsi ngeke sisatjiswe. Labo lababulala bofakazi kanye netinhlabamkhosi batawubanjwa babukane nemandla emtsetfo, njengaloku kutawubanjalo nakulabo labatawutfolakala banelicala layo lenkhohlakalo loku kubulala lokulinga kuyivala.

