

Sewula Afrika Ibethulela Ingwani Abahlabimkhosi

vukuzenzele unnamed

Eminyakeni emi thathu solo iKomi tjhini yePhenyo ngo kuThunjwa komBuso ya thoma umsebenzayo, sizwe  ngokuthi abenzi bobu khohlakali bebasiphalaza kangangani ukugubela imisebenzabo ephambene nokulunga.  Kube msebenzi obutlha rhatlharha khulu ukuqhaqha ithungelelwano lamandla ebeliphumelelisa ubukho hlakali. Hlangana nokhunye, kusungulwe isithabathaba sethungelelwano leenkha mpani ebekusithwa ngazo ukukhukhuthisa iimali no kugubela imbadelo ebeyibha dela abantu abathungelelene isipolitiki.  Kube ngiso soneso nema phenyweni ambadlwana nabekuphenywa ngobu khohlakali, la bekuphenya khona isiqhema sabaphe nyi i-SIU, nebandla laba phenyi bamacala amaqalo ntanzi i-Directorate for Priority Crime Investigation, neBandla labaPhenyi le-NPA nezinye iinqhema zabaphenyi.
Ekurageni kwamaphenyo  la, nekuragelelweni kwa bantu amabizo wabo aca phazelekako, sibone abo fakazi bafungelwa, imindeni yabo ithuselwa, ikateleleka ukuthi ibhace, ibe ibulawe nokubulawa.  Ukubulawa kuka-Babita Deokaran, isiphathimandla sezeemali sesikhundla esi phakemeko emNyangweni wezePilo e-Gauteng, kusi khumbuzo esibuhlungu sobudisi esiqalene nabo emzabalazweni wethu ohla nganyelweko wokuthintitha lelikhwekhwe emphakathini welizwe lekhethu.
Nanyana singakabukwazi  ukuthi ubulawelweni, ko dwana bekangufakazi oqa -kathekileko ephenyweni le-SIU elimalungana noku thengwa kweensetjenziswa zokuvikela abantu kilomnya ngo.  I-SAPS neenqhema zange qadi kezokuphepha ezi bophe abasolwa abalikhomba mvanje  ziyathokozwa ngo msebenzazo.  Idokethi lidlu liselwe kuma-Hawks, ne rhubhululo lizokuveza elinye ilwazi mayelana nesizathu sokobana kubayini uKosikazi u-Deokaran abulewe. Akunandaba bona ubujamo bunjani ngale kwehlekelele le, kodwana uKosikazi Deo karan bekaliqhawe begodu bekasekela ilizwe lekhabo.
Kunjalo nangabahlabimkho si, bona abazidela iingazi namathambo bavumbulule izenzo zobukhohlakali, zokungalawuli izinto ngefanelo, zokusebenza ngesingani ku nye nangokweba.
Ngaphandle kokuqunga kwabo isibindi bathathe amagadango abawathetheko, besingeze sikwazi ukubaveza labo abaraga imisebenzi yobukhohlakali.
Nanyana emalanganeni adlulileko lawa bekuqalwe khulu abahlabimkhosi bekoro yembusweni nje, kufuze sibathokoze khulu nalabo abasekorweni yangeqadi, izenzo zabo ezingatjhejwa khulu, ukube kanti baqakatheke kangako nabo. Abahlabimkhosi babelusi abaqakathekileko behlelo lethu lentando yenengi.
Bayelelisa ngezenzo ezinga kalungi kwarhulumende neenhlanganweni. Bakhuluma ngokuthembeka nangokulindela okufaneleko, hayi kwaphela ukuthi ku zakuthathwa amagadango ngalokho abakuvezileko, kodwana balindele nokuthi bazakuvikelwa, bangaso ziswa.
ESewula Afrika abahlabi mkhosi umthetho ubavikele ngokunabileko; hlangana neminye imithetho ebavikelako, kubalwa umThetho oVikela iiNdaba eziVezwako, nomThetho wobuDlelwano babaSebenzi nabaQatjhi, nomThetho weenKampa ni, nomThetho oVikela eku Hlukunyezweni kunye no mThethosisekelo ngokwawo.
Ngaphezu kwalokho, umNyango wezoBulungi swa nokuThuthukiswa komThethosisekelo, ngokusebenzisana nabanye abathobelisimthetho, ulawula i-Ofisi yezokuVikelwa kwa boFakazi kobanyana isekele abofakazi abangaba sengo zini lula kunanyana ngiyiphi ikundla yezomthetho.
Umuntu uyazikhethela ukungena ehlelweni lokuvi kelwa kwabofakazi, begodu i-SAPS ne-NPA angeze zakatelela ufakazi ukuthi angene ehlelweni lokuvikelwa nayibe yena akathandi ukwenza njalo. Nange ufakazi angafunge lwa namkha azizwe anga kaphephi, kufuze abikele abaphenyi bese wenza isibawo sokungena ehlelweni lokuvikelwa kwabofakazi.  Lelihlelo eliyipumelelo lenze umsebenzi oqakathe kileko wokubatjhutjhisa ngepumelelo abasolwa, solo lavulwa, khulu khulu malu ngana namacala wobulelesi ahleliweko.  Kuyakhanya bona njengo banyana ipi yokulwa nobu khohlakali iqina nje, kufuze sibuyekeze ngokurhabako ikambiso yethu yakhathesi, hayi kwaphela yokuvikelwa kwabofakazi, kodwana neyokuvikelwa kwabahlabimkhosi boke.
Nanyana ambadlwana nje amahlelo akhona avumela abahlabimkhosi ukuthi ba hlabe umkhosi ngaphandle kokuziveza bona bona ba bobani, kufanele siqinise amahlelo akhona la njenganje sizokwazi ukubasekela khu dlwana labo abasilethela ilwazi tjhatjhalazi.
Simphakathi, kufuze si thole lapho lemithetho nemithethokambiso  ekhona njenganje itlhayela khona ekuvikeleni imithombo abantu abaziphilisa ngayo, nekuvikeleni isithunzi noku phepha kwabahlabimkhosi – bese siyasebenzisana uku lungisa lokhu. Umnqopho wezelelesi ezi qothele abahlabimkhosi aku sikuthulisa abantu abathi leko ngamunye ngamunye kwaphela – kodwana kuthumela nomlayezo nakabanye abangaba bahlabimkhosi.  Ilanga nelanga, amaSewula Afrika anesibindi anjengoBabita Deokaran ajama asimelele athi angeze abe yingcenye yobukhohlakali begodu azimisele ukuba bofakazi abalwa nobukho hlakali.
 SimaSewula Afrika, si mthulela ingwani u-Babita Deokaran nabo boke aba hlabimkhosi bekoro yembu sweni nekoro yangeqadi aba vumbulula ubukhohlakali bubonakale boke njengobanyana bunjalo. Benza njalo ngaphandle kokulindela ukubukwa nokuthokozwa.  Abakwenzako kusebenzela umbuso nesitjhaba ngokuse zingeni eliphakeme kinawo woke.Angeze sabadanisa.  Kufanele, begodu sizokuqinisekisa bona abakuvumbululako kwenza ukuthi kube nabantu ababotjhwako, sibe senze nokhunye okunengi ukuqi nisekisa ukuthi bayavikeleka ekulimaleni nebubini.
NjengamaSewula Afrika, sifuna ukuthumela umla yezo otjhubileko bona angeze sasatjiswa. Labo ababulala abofakazi nabahlabimkhosi bazokubotjhwa begodu ba qalane nesandla somthetho, njengabo boke laba  abazo kufunyanwa bamlandu ekohlakalweni yona leyo ababulali laba abalinga uku yifihla. 