Sita Ekuvimbeleni Kutibulala Kwebantfu

Allison Cooper

Bantfu labaningi bafa ngenca yekutibulala kune-HIV, malaleveva, u mhlata wemabele, imphi nekubulawa.
Loku kumayelana netibalo takamuva teNhlangano Yetemphilo Yemhlaba (i-WHO), letikhomba kutsi bangetulu kwe-700 000 bantfu labatibulalako ngemnyaka – loku kufa kwamunye kulabalikhulu futsi cishe muntfu munye ngemizuzwana lenge-40.
“Angeke sikwati futsi akukafaneli kutsi sitsalalise ngekutibulala,” kusho Dkt. Tedros Adhanom Ghebreyesus, uMcondzisi-Jikelele we-WHO.
“Kutibulala kwemuntfu munye kuyinhlekelele. Kunaka kwetfu kuvimbela kutibulala kuba luleke kakhulu nyalo, ngemuva kwetinyanga letiningi siphila nelubhubhane lweSifo seligciwane leKhorona, lesinebungoti lobuningi lobuyimbangela yekutibulala – kulahleka kwemisebenti, kuci ndzeteleka etimalini kanye nekuhlukaniswa nalabanye – lokusesekhona kakhulu,” uyengeta. Lusuku Lwemhlaba Lwekuvimbela KutibulalaLusuku Lwemhlaba Lwekuvimbela Kutibulala lacalwa ngemhla ti-10 Inyoni 2003, yi-International Associ ation for Suicide Prevention.
Ihlose kuvimbela ku-tibulala nekutiphatsa lokukhomba kutibulala, kunciphisa imiphumela yako nekuniketa tinkhundla kulabafundzako, labacece shelwe temphilo yengco-ndvo, basebenti betimo letibucayi, emavolontiya nalabasindze ekutibulaleni.
Ngekwe-South African Depression and Anxiety Group (i-SADAG), kunekutibulala loku-23 kanye nekutimisela kutama kutibulala loku-230 lokubhaliwe eNingizimu Afrika onkhe emalanga.“Kutibulala kusesesihloko lokumancikancika kakhulu kukhuluma ngaso emphakatsini wetfu – akekho lofuna kukhuluma ngako; kute nalowati kutsi angakhuluma njani ngako kantsi nebatali abafuni kukhuluma nebantfwana babo ngako uma kunokwenteka ‘kuhla-nyele mibono’. Kodvwa-ke, ludzaba lokuphikiswana ngalo cobo, futsi lubonakala ngekwandza kwetincingo lesititfolako onkhe emalanga,” kusho Cassey Chambers, uMcondzisi Wetekusebenta we-SADAG.
Utsi, “Uma bantfu labaningi banelwati ngekutibulala futsi bati nekutsi banga-mtfolela njani lomunye  lusito kungakandluli  sikhatsi, singasita ekwehliseni lizinga lekutibulala.” Timphawu letingenteka letisicwayiso tekutibulala tifaka:l Kukhuluma ngekucedza imphilo yabo, kufa kumbe kutibulala.
l Sifiso lesikhulu sekufa noma kuzindla ngekufa nekufa.l Kunikela ngetintfo letili gugu.
l Timphawu tekudzangala, njengekuntjintja kwesimo sengcondvo, kubete litsemba, kutikhipha ebantfwini, kungakhanuki kudla nekulala kanye nekuphelelwa ngumdlandla etintfweni letitayelekile. l Kusebentisa tjwala noma tidzakamiva ngalokwe cile.
l Kufanekisa ngekungabikhona ngesikhatsi lesitako kumbe kuvalelisa.
l Kuntjintja kwekutiphatsa ngekuphutfuma loku cakile.
l Kwenta emalungiselelo ekunakekelwa kwebhizi nisi lengakacedvwa.  vUma ngabe wena kumbe lomunye loma-tiko adzinga lusito, tsintsa inombolo ye-SADAG yesimo lesibucayi sekutibulala lesebenta imini nebu-suku ku-0800 567 567.
