Kwakha Umphakatsi Longenako Kubanjwa Kwembuso Ngabhongwane

vukuzenzele unnamed

Kulalela lokuhleli we kweKhomi shini Ye temtsetfo Lephenya  ngekuBanjwa kwe  Mbuso Ngabhongwane  kusandza kuphela, ngemu va kwemalanga langetulu kwe-1000 kulalelwe bufakazi bekucala babofakazi.
Njengoba sihlalo wekhomishini, liPhini leliJaji Leliyinhloko Raymond Zondo atse kungenteka kube nesidzingo salabanye bofakazi labambalwa labatofakaza, umsebenti wekhomishini sowusondzele esigabeni sekugcina kutsi uphele.
Le yingcophamlandvo lebalulekile lesisondzeta edvute nekubala ngalesinye seticephu letonakalise kakhulu emlandvweni wetfu wentsandvo yelinyenti.
Ngisho nangaphambi kwekuba liJaji Zondo lifake loko lelikutfolile netincomo takhe kuMengameli, sonkhe singavuma kutsi umsebenti wekhomishini bewubaluleke kakhulu.
Esikhatsini lesiminyaka lemitsatfu, sivile bufakazi lobuchaza ngetinsolo tenkhohlakalo letentiwa ngelizinga lelikhulu. Sivile ngetento letiholele ekutseni kwebiwe tigidzigidzi temarandi emali yemphakatsi.
Sivile kutsi tingaki tikhungo temphakatsi netinkampani tahulumeni letentiwa butsa katsaka ngemabomu.
Loku kuvetwa ebaleni kwaloluhlobo, bukhulu nekujula kwekubanjwa kwembuso ngabhongwane akukenteki ngasese, kodvwa kwasakatwa eveni lonkhe.
Ngekuvumela kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika balandzele lokwentiwa yikhomishini, kusitile kutsi kufake kutetsemba kwe-mphakatsi entsandvweni yetfu yeliningi ngendlela lekhutsata kubonakala kanye nekwentiwa kwetintfo  ebaleni.
  Live kufanele libonge kubo bonkhe lababambe lichaza kulomsebenti wekho-mishini; kusukela kulabo bebaphenya, bacwaninga baphindze bahlanganise linani lelikhulu leminini ngwane; kulelinyenti labo fakazi labafakazile baletsa nebufakazi; kutintsatseli letibike lobekuchubeka ngekutimisela; kubameli labasite kwetfula bufakazi.
Kufanele futsi sibonge ebantfwini labaningi, labanye babo abatiwa, tento tabo letiholele ekusungulweni kwalekhomishini kwasekucaleni. Laba ngulabantfu labavumbulule letinsolo tebugebengu, labaphikisile, labakhulumile baphindze benta imikhankhaso – kuko kokubili emiphakatsini nasemasitselweni – kucedza kubanjwa kwembuso ngabhongwane. Sibonga bona namanje kutsi sikhuluma ngekubanjwa kwembuso ngabhongwane ngesikhatsi lesindlulile.
Kubanjwa kwembuso ngabhongwane akukatipheleli kona ngekwako.
Kucedvwe tento letihlangene tebantfu baseNingizimu Afrika labachamuka emikhakheni yonkhe yemphilo, labasebenta etindzaweni letihlukahlukene kubuyisela emagugu entsandvo yeli nyenti yemtsetfosisekelo.
Futsi kukitsi sonkhe kuci nisekisa kutsi lemikhuba ingavunyelwa kutsi yenteke futsi.
Eminyakeni lemitsatfu leye ndlulile, sitsetse tinyatselo letiningana letibalulekile tekulwa nenkhohlakalo nekubanjwa kwembuso ngabhongwane. Besisolo sicinisa kwakha kabusha tinhlangano letifana neSiphatsimandla Sekushu shisa Savelonkhe (i-NPA), uMbutfo Wemaphoyisa eNingizimu Afrika (i-SAPS), Luphiko Lwetekugcogcwa Kwemtselo LwaseNingizimu Afrika (i-SARS) naleminye.
Sicale tinhlaka letinsha, njengeluhlaka lweMcondzisi Wekuphenya ku-NPA kuze kutsi lishushise bukhohlakali lobusezingeni lelisetulu kanye ne-Special Tribu nal ye-SIU kute kubuyiselwe timali temphakatsi letintjontjiwe. Sitfutfukise emandla ekulwa nebugebengu ngekusungulwa kwe-Fu sion Centre, lehlanganisa ndzawonye ema-ejensi lahlukene ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kucobelelwane ngelwati futsi acondzise kuphenywa nekushushiswa kwebuge bengu.
Sintjintje buholi bemabhizi nisi labalulekile ahulumende, sicale nekuwabuyisela etimalini nasekusebenteni lokuphilako. Sisebentela ekubeni nendlela lensha yema-SOE lekhutsata kuba sebaleni lokukhulu, kutibo-phelela nekusimama.
Umsebenti lomningi uya chubeka. Kunetindzawo lapho inchubekelembili ihambe kancane kunaloku besikulindzele, futsi nyalo titfola kunakwa lokukhulu.
Lokutfolakele kanye neti ncomo tekhomishini nakanjani kutocinisa lemitamo.
Silindzele kutsi lekhomishini itokhomba lolunye luhlelo lwalobutsakatsaka lolwavumela kubanjwa kwembuso ngabhongwane. Loku kuto sinika emandla ekutsi sitsatse letinye tindlela tekulungisa.
Noma singasho kutsi  sikhatsi sekubanjwa kwembuso ngabhongwane sindlulile, asikayincobi inkhohlakalo. Kukhwabanisa nenkhohlakalo solo kusabalele futsi kujule kakhulu etincenyeni tahu lumende nakuletitimele.
Nanoma kungekho ezi ngeni lekubanjwa kwembuso ngabhongwane, tento tebugebengu letinje tidla live letfu kakhulu, tenta kutsi tikhungo tetfu tibe butsakatsaka futsi tincisha bantfu baseNingizimu Afrika ti dzingo letisisekelo letiningi.
Inkhohlakalo ikutiphatsa lokungenasimilo kakhulu etikhatsini letihle, kodvwa inokonakala lokukhulu pha katsi kunhlekelele yebuntfu.
Umuntfu ukhuluma lapha ngetento letingakhulumeki tenkhohlakalo ngemnyaka lophelile ekutsengeni tintfo netinsita letidzingekako ekulweni kwetfu nelubhu bhane lwe-COVID-19.  Sisebente ngekushesha kucedza inkhohlakalo lenjalo, kukhomba labo labatsintsekako nekuba-tsatsela tinyatselo. Loku kubufakazi bekutibophe lela kwetfu kucedza inkhohlakalo.
Sicinise timiso teMgci nimafa, sasungula sikhungo i-Fusion Centre futsi saniketa Luphiko Lokuphenya Lelikhetsekile ligunya lelibanti lekuphenya tonkhe tinsolo tenkhohlakalo letiphatselene ne-COVID-19. Kwekucala kulelive, sishicilele ku inthanethi yonkhe imini ningwane yemankontileka e-COVID-19 ekutsenga kuyoyonkhe imikhakha yahulumende.
Umonakalo lowentiwe kubanjwa kwembuso nga bhongwane ujulile eveni  letfu. Imiphumela yako itovakala naseminyakeni leminingi letako. Kodvwa, ngekusebenta ngekuba mbisana, sicalile kwenta tintfo kahle. Sicale kwakha nekubuyisa kabusha.
Singalindzela kutsi imi-phumela yeKhomishini yaZondo itocinisa lemitamo ngalokungenakulinga-niswa. Itosiniketa litfuba lokwenta tincumo tekunca mula kubanjwa kwembuso ngabhongwane lokuto tsatsa sikhatsi.
Umsebenti lomkhulu  useta, futsi kusamele  kubukwane netinselela letiningi. Kodvwa sisendleleni  yekwakha umphakatsi lote bubi bekubanjwa kwembuso ngabhongwane kanye nenkhohlakalo.