Siza Ekukhandeleni Ukuzibulala Kwabantu

Allison Cooper

Abantu abanengi bayahlongakala ngonobangela  wokuzibulala ukudlula inani lalabo ababulawa yintumbantonga, ngumalalahlengezela (i-ma laria), ikankere yama bele, ipi nokubulala umuntu ngengozi.
Ngokweembalobalo za mvanje zeHlangano yeze Pilo yePhasiloke (i-WHO) ezitjengisa inani labantu abangaphezulu kwama-700 000 ukuya phezulu ngokuzi bulala qobe mnyaka – muntu munye ebantwini abali-100 ohlongakalako godu pheze abe munye qobe mizu zwana ema-40.
“Angeze sakghona – begodu akukafaneli – sikuthathele phasi ukuzibulala” kutjho uDorh. Tedros Adhanom Ghebreyesus, omNqophisi Zombelele we-WHO.
“Ukufa okhunye nokhunye kuyibangamatlhuwo. Uku siza kwethu emzameni wokukhandela ukuzibulala kwabantu sekuqakatheke khulu kwanje, ngemva kweenyanga siphila ebho dulukweni elinengogwana engumabhubhisa i-Corona, unobangela wobungozi bokufuna ukuzibulala – ukulahlekelwa msebenzi, ukugandeleleka ngokomkhumbulo ngenca yokutlhayela kweemali nokuzikhethela  ngeqadi/ukuhlukaniswa nabantu kusesekhona,” ungezelele watjho.  Ilanga Lokuyelelisa Ngo kukhandela Ukuzibulala lePhasiloke Ilanga lokuYelelisa ngokuKhandela ukuziBulala lePhasiloke lasungulwa mhlana ali-10 kuKhukhulamungu  wee-2003, yiHlangano yePhasi yokuKhandela ukuzi Bulala (i-IASP). Ihlose ukukhandela ukuzi bulala nokuba nomukghwa wokufuna ukuzibulala, ukunciphisa imithelela nokutlama iforamu esekela imikhulumiswano yeemfundiswa, abasebenza ngezomkhumbulo, abasebenzi bezehlekelele, abazinikelako nabasindileko engozini yokuzibulala.
Ngokuya ngesiQhema sokuGandeleleka ngokomKhumbulo nokweThukwa eSewula Afrika (i-SADAG), kunezehlakalo ezima-23 zokuzibulala nezima-230 zokulinga ukuzibulala ezi bikwa eSewula Afrika qobe lilanga. “Ukuzibulala kusese yindaba abantu abangafuni ukukhuluma ngayo emphakathini wekhethu – akunamuntu onendlela ehle yokukhuluma ngayo begodu nababelethi abafuni ukukhuluma nabentwana ngayo ngombana besaba bona ‘bangabafakela ummoya wokudlumbana ngokuzibulala’. Nanyana kunjalo, kuse semraro odlange khulu begodu ubona ngenani elikhu phukako lemitato engenako qobe lilanga,” kutjho u Cassey Chambers, omPhathi wemiSebenzi ye-SADAG.
“Abantu abanengi nabanga lemuka ubungozi bokufuna ukuzibulala begodu bazi nokufumanela isizo labo abanomcabango wokuzibulala ngaphambi kobana kube ngemva kwesikhathi, singaphungula izinga loku zibulala kwabantu,” ubeke watjho.
Amatshwayo Woku funa Ukuzibulala Afaka Hlangana: l Ukukhuluma ngokuzi bulala nangokufa.
l Isifiso esingeneleleko  sokufa, ukucabanga khulu ngokufa.  l Ukunikela ngezinto eziqa kathekileko nezibizako.
lAmatshwayo wokuga ndeleleka ngoko mkhumbulo, njengokutjhuguluka kwemizwa, ukulahla ithemba, uku zihlukanisa nabantu, ukungathandi ukudla, ukungalali, nokungabi nekareko ezintweni  ezinengi.
l Ukusela utjwala khulu namkha ukusebenzisa iindakamizwa.
l Ukukhuluma njengo muntu ongazukubakhona esikhathini esizako namkha ukulayelisa.
l Ukuphekghuphekghuka kwendlela yokuziphatha.
l Ukwenza amalungi selelo wokuthi ngubani ozakuqedelela izinto  ebegade usazenza. 
Nangabe ukhona omaziko otlhoga isizo, dosela bakwaSADAG ku0800 567 567.