Sita bafundzi bakwati kubukana neCOVID-19

More Matshediso


BATALI NABOTHISHELA bangabasita bafundzi kutsi bakhone kumelana nekukhatsateka kanye nekucindzeteleka emoyeni labahlangabetana nako ngenca yalolubhubhane lweSifo seLigciwane  leKhorona .
Bafundzi bahlanga betane netinsayeya letinyenti ngenca  y a l e S i f o  s e L i g c i w a n e le-COVID-19  k a n y e  n e m i t s e t f o  y e k u
i m b e l a  kusebenta kwetintfo.
Kube nekugucugucuka njalo kusimondzawo sekufundza etikolweni taseNingizimu Afrika, lokungenta bafundzi kutsi bakhatsateke futsi  babe nekwesaba.
Bafundzi kudzingeke kutsi batfole indlela lensha yekufundza nge-inthanethi nome kufundza lokubambelekile, kuhlala wedvwa, kulahlekelwa, kudzabuka nekuhlukumeteka, konkhe loku kungabanga kukhatsateka nekucindzeteleka emoyeni.
Umeluleki ngengcondvo B o i t u m e l o  T l h a p a n e , losebenta kuInclusive Edu cation Unit  eLitikweni Letemfundvo eFreyistata, utsi kuva ukhatsatekile nome ucindzeteleke kakhulu  emoyeni ngaletikhatsi  letimatima kuyavisiseka.
“Sengumnyaka nesi gamu nyalo, bafundzi solo batetayeta lendlela lensha yekufundza, yekubonana kancane nebafundzisi babo kanye nesikhatsi lesincane sekufundzisa.
Labanyenti kudzingeke kutsi batifundzele ngekwabo, futsi babe bete sicinisekiso  mayelana nelikusasa labo kanye nangemtselela weCOVID-19 kumatsemba abo kanye nasemaphusheni abo, emndenini kanye nasemphilweni yabo yetenhlalo,” kusho yena njalo Tlhapane.
Ungamelana njani nalesimo Uchaza ngekutsi kukhatsateka kukwesaba nome kukhatsateka ngentfo lete umphumela lonesiciniseko.
Kusita bafundzi kutsi bakhone kumelana nalesimo, ubanika leseluleko lesilandzelako:
• Visisa kutsi kwetayelekile kutsi ukhatsateke nome wesabe. Loku akusho kutsi ubutsakatsaka. Kulungile kutiva ungakalungi.
• Kutsi wentani ngekwesaba kwakho ngiko lokubalule kile. Ngabe uyayihlonipha yini yonkhe imitsetfo leshayiwe yeCOVID-19  kute utivikele futsi uvikele nalabanye? Yini lokunye longakwenta kucinisekisa kuphepha kwakho kanye nekuphepha kwalabanye? • Ngabe unelwatiso lolwe tsembekile yini lolumayelana neCOVID-19 nangabe wena nome lomtsandzako asuleleka ngalolufu?• Ngabe unako yini kwe sekelwa bothishela, n g u m n d e n i  k a n y e nebangani kute kutsi  bakusite nangabe awu tiva kahle nome udziniwe kumbe ukhatsatekile?  Loku kubaluleke kakhulu.
Bothishela bangaphindze futsi banikete kwesekela lokungatsintsani kanye  nekufundza nge-inthanethi kanye nangemacembu ekufundza; ngekusungula  tindlela tekukhutsata  bafundzi kutsi batifundzele emakhaya; kanye nekubagcugcutela kutsi bavakalise kwesaba kwabo lokumayelana nesikolo.
“Loku kubalulekile, ika khulu etifundvweni letibanika insayeya,” kwengeta yena njalo.
Umndeni nebangani banga nika bafundzi kwesekelwa ngekwemphefumulo, ngendlela yekubakhutsata kanye nekubacinisa ngaso sonkhe sikhatsi,” kusho Tlhapane.
“Bafundzi badzinga kukhunjutwa njalo kutsi imitamo yabo kanye nekutinikela kwabo kuyabonakala futsi kuyadvumiseka, loko kwenyusa kutetsemba kwabo.”U n g a k u n c i p h i s a njani kukhatsatekaTlhapane utsi kunetindlela letahlukahlukene bafundzi nebatali labanganciphisa ngato kukhatsateka. Loku kufaka ekhatsi:
• Cinisekisa kutsi kunenchubokwenta lecinile yekufundza, yekulala nekutijabulisa. Loku kutawusita bafundzi kutsi bafeze tinjongo tabo kanye nemincamulajucu, ngaleyo ndlela kubasite kutsi bati vele balawula tifundvo tabo.
• Bafundzi kufanele kutsi basebentise yonkhe imitfombolusito lekhona labanikwe yona esikolweni kanye nalemayelana netinhlelo tekufundza, letihambisana neluhlelo lwetifundvo, letisakatwa kumabonakudze kanye nasemisakatweni yemoya.
• Batali bangasita ngekutsi bacinisekise kutsi bafundzi abativa ngalokwengcile tindzaba letiphatselene ne-COVID-19 , ikakhulu letiphatselene nekufa kanye nemibono eluzungu lolubi lolungekho emtsetfweni, ngobe loko kungabanga kwesaba kwabo bese kuholela etimeni letinyenti tengcondvo.
• Bafundzi kufanele kutsi banciphise kucitsa sikhatsi etinkhundleni tekuchu mana, ngobe loko kucitsa sikhatsi sekufundza futsi kusetsikameto lesikhulu.
• Umndeni ungatetayeta indlela yawo yekuphila nge kutsi wengete imisebenti yekutinakekela, njengeku tivocavoca umtimba kanye nekudlala.
“Nangabe umfundzi asho nelwa ngulamtsandzako, bangakhombisa timphawu tekudzabuka letifanana nekucindzeteleka ngekwengcondvo nome kukhatsateka.
“Kubalulekile kutsi sikolo kanye nebatali bafundzi labanjalo babandlulisele lapho batawutfola khona kwesekela ngekwengcondvonhlalo, lokunikwa Litiko Letemfundvo leSisekelo, nome babonane nemitfombolusito yamahhala nome umtfolamphilo wendzawo kute ubandlulisele,” kusho Tlhapane.
Timphawu tekuphatfwa kucindzeteleka emoyeni Batali kufanele kutsi baca-phele futsi bagadze timphawu letahlukahlukene letingakhombisa kutsi umntfwanabo ucindzetelekile emoyeni.
Loku kufaka ekhatsi:
• Kutsi umntfwana abonakale ayinkhomo ledla yodvwa futsi atikhiphe kulabanye.
• Kukhombisa emaphethini ekungalali ngesikhatsi lesi fananako nekungadli kahle.
• Kutsintseka ngalokwecile emoyeni, njengekukhala njalo, kuba nesicanucanu nome kuphangise batfukutsele.
• Kuba nebumatima kutsi agcile ndzawonye.
• Kungaphotfuli imisebenti lanikwe yona kanye nemi sebenti layentela ekhaya.
• Tinkinga tekutiphatsa,  njengekuba nebuhonga.
• Kuphutsa kuya esikolweni bese ubeka tizatfu letinga sito.
• Kuhlala njalo akhuluma elucingweni nome asetinkhundleni tekuchumana.
• Kwehluleka kuphotfula leminye imisebenti yeku phila yemihla ngemihlaKute batfole lusito, batali nebafundzi bangavakashela emahhovisi esigodzi elitiko letemfundvo.
Bangaphindza futsi batsintsane neSouth African Depression and Anxiety Group , kulenombolo: 0800 567 567 nome batfu mele i-SMS ku: 31393 umeluleki utawubese uyakutsintsa aku phendvule.