Siza Abafundi  Bakghone Ukulawula i-COVID-19 

More Matshediso

ABABELETHI NABOTITJHERE  bangasiza abafundi ukuqalana nokutshwenyeka begodu nokugandeleleka komkhumbulo ebadlula kikh
 Abafundi bekade baqalene neentjhi jilo ezinengi nge banga lengogwana yekho rona (iCOVID-19) begodu nokuqinteliswa kwama khambo nemisebenzi ethi leko.
Kube namatjhuguluko  aragela phambili ekorweni yezefundo neenkolweni zeSewula Afrika, begodu lokho kungatjhiya abafundi bazizwa batshwenyekile begodu banevalo elikhulu.
Abafundi kwakufanele bazilawule ebujameni obutjha bokufunda nge-inthanethi nokubambezeleka kwehlelo lokufunda.  UDorhodere osebenza ngokweluleka ngengqondo u-Boitumelo Tlhapane, osebenzela iInclusive Edu cation Unit  y o m N y a n g o  wezeFundo esifundeni seFreyistata, uthi ukuzizwa utshwenyekile nofana uga ndelelekile ngokomkhumbulo ngazo iinkhathezi zobujamo obubudisi kuyinto ezwisisekako. “Sekuhlangene umnyaka nesiquntu nje sikilobubu jamo, abafundi kwakufanele bajayele indlela etja yoku funda, kubalekelwe ukuba sematlasini ngahlanye bangathintani nabasesikolweni bekwaphungulwa nesikhathi sokufundisa.
“Abanengi bekufanele bazifundele ngokwabo, esikhathini lapha baphila ngokungaqinisekiseki nge kusasa labo begodu nom thelela iCOVID-19  ebenawo phezu kwamathemba namabhudango wabo, umndeni begodu nepilo yompha kathi,” kutjho u-Tlhapane.
Uqalana Bunjani Nobujamobu? Uhlathulula bona ukutshwe nyeka kulivalo nofana kukhathazeka ngento eno mphumela ongakaqiniseki seki. Njengendlela yokusiza abafundi bona baqalane nalokho, unikela ngeeyeleliso ezilandelako:  • Zwisisa bona kujayelekile ukutshwenyeka nofana ukuba nevalo. Lokhu akutjho bona ubuthakathaka.
Kulungile bona ungazizwa kuhle.
• Okwenzako ngevalo lakho ngikho okuqakathekileko.
Uyayilandela imithetho yoke yeCOVID-19  e b e kiweko ukuvikela wena nabanye na? Yini okhunye ongakwenza ukuqinise kisa ukuphepha kwakho nekwabanye na? • Ngabe unayo imininingwana eliqiniso emayelana ne-COVID-19  n a k u n g e nzeka bona wena nofana umuntu ophila naye nofana otjhidelene naye atheleleke? • Unalo isekelo elibuya kibotitjhere, umndeni naba ngani abazokusiza nawu zizwa ungakaqinisekiseki nofana ugandelelekile nofana utshwenyekile? Lokhu kuqakathekile.
Abotitjhere banganikela ngesekelo ngaphandle kokuba sesikolweni begodu nokufunda ngokusebenzisa iinsetjenziswa ze-inthanethi begodu nangeenqhema zokufunda; ngokuhlela iinkhumbuzisikhathi njengendlela yokukhuthaza abafundi bona bafunde ekhaya ngesikhathi esithileko; begodu ngokubakhuthaza bona bakhulume ngevalo abanalo ngokuya esikolweni. “Lokhu kuqakathekile, khu lukhulu mayelana neemfundo abazithola zibudisi ukuzifundela ngokwabo,” ungezelele watjho.
Umndeni nabangani banga nikela abafundi isekelo ngokwemizwa, ngendlela yokukhuthaza begodu nokukhuthazwa bona bathabele ipilo okuragela phambili, kutjho u-Tlhapane.
“ A b a f u n d i  b a t l h o g a ukukhunjuzwa njalonjalo bonyana imizamo yabo begodu nokuzimisela kwabo kuyabonakala begodu kuya thokozisa, ngakho-ke lokho kwenza bona izinga loku zithemba kwabo likhuphuke.”Ungakwehlisa njani ukutshwenyeka  U-Tlhapane uthi kuneendlela ezihlukahlukeneko ababelethi nabafundi abangazisebenzisa ukwehlisa izinga lokutshwe nyeka. Lokhu kufaka hlangana: •Ukuqinisekisa bona kunehlelo elibekiweko nelilandelwako lokufunda, lokulala nelokuhlanganyela. Lokhu kuzokusiza abafundi bona bafikelele iminqopho yabo nesikha thi esibekelwe umsebenzi othileko, lokha nabasasizwa ngokuthi bazizwe basese nelawulo eemfundweni zabo.  • Abafundi kufanele base benzise imithombo yoke e k h o n a  a b a n i k e l w a yona esikolweni begodu nakiwo amahlelo wefundo, akhambiselana nekhari khyulamu, agadangiswe kumabonakude begodu nemrhatjhweni.
• Ababelethi bangasiza ngokuqinisekisa bona a b a f u n d i  a b a z i z w a ngokweqileko iindaba ezi mayelana neCOVID-19 , khulukhulu zokubhu bha kwabantu begodu nezemibono engasilo iqiniso ngengogwana le, njengombana lokhu kungakhwezelela ivalo labo begodu kubange ukugandeleleka komkhumbulo.
• Abafundi kufanele behlise ukusebenzisa iinkundla zokuthintana nge-intha nethi (amasocial media), njengombana idla  isikhathi sokufunda begodu ibanga ukuphazamiseka okunengi.
• Umndeni ungajayela ipilo yabafundi ngokungezelela imisebenzi yokuzitjheja, n j e n g o k u z i t h a b u l u l a umzimba nokudlala.
“Nangabe umfundi ulahle kelwa mumuntu amthandako, angahlangabezana nobu jamo obubuhlungu obufana  nokugandeleleka komkhumbulo nofana ukutshwenyeka eMoyeni.
“Kuqakathekile bona isi kolo nababelethi badlulisele  abe-ntwana abanjalo kabase benza ngomkhumbulo bomNyango wezeFundo  esiSekelo nofana bathintane namaziko anikela ngesizo lasimahla nofana imitholapilo eseduze”. kutjho u-Tlhapane.
Amatshwayo Wokugandeleleka Ababelethi kufanele batjheje begodu baqale ama tshwayo ahlukahlukeneko angatjengisa bona umntwa -nabo ugandelelekile. Wona ngila: • Umntwana uvamisa ukuhlala ayedwa begodu azihlukanise nabanye abantu.
• Amaphetheni wokudla newokulala angakajayeleki.
• Ukutjhuguluka kwemizwa okweqileko, njengoku lila, ukusilingeka nofana ukukwata msinya/ukuhluthuleka.
• Ukubhalelwa kubeka  umkhumbulo ngokup h e l e l e k o  e n t w e n i ayenzako.
• Ukungaqedi imisebenzi yesikolo yangetlasini  ne-yenzelwa ekhaya.
•Ukubhalelwa kukuzi p h a t h a  n g e f a n e l o , njengokuba nelaka nokuhluthuleka.
• Ukubeka iinzathu ezinga natlha zokungayi esikolweni.
• Ukuhlalela umaliledinini nofana ukuba seenkundleni zokuthintana nge-inthanethi isikhathi eside.
•Ukuhluleka ukuqeda eminye yemisebenzi yanga malanga.
Ukuze umntwana afumane isizo, ababe lethi bangavakatjhela ama-ofisi womnyango asesiyingini.
Bangathintana ne-South African Depression and  Anxiety Group  ku-0800 567 567 nofana bathumele umlayezo nge-SMS ku-31393 njengesibawo sokuthi umeluleki  abathinte.