Ema-SOE kufuneka achubekisele embili kukhula kwemnotfo futsi aletse tingucuko 

vukuzenzele unnamed

Sekuminyaka lemine ngi nyalo, emabhi zinisi ahulumende (ema-SOE) waseNingizimu  Afrika ummango uwahlo banise kakhulu nekubanjwa kwahulumende ngabho ngwane, kungaphatfwa ka hle kwetimali nekungase benti kahle.
Kwengeta kulokuhlala ku nesidzingo sekutfola lusito lwetimali kuHulumende, lamanye alamabhizinisi ahu lumende lamakhulu kakhulu kulelive futsi lamcoka kakhulu bewabukene nebumatima bekuhlangabetana nemagunya awo.  Lama-SOE lawa kufuneka ahambe embili ekuletseni tigucuko tetemnotfo nete nhlalo. Anemsebenti weku phakela sakhiwonchanti ne tinsita umnotfo loncike kuto, noma kungaba kukhicita gezi, tigitjelwa temmango, kuphakelwa kwemanti, ku tfutswa kwemphahla noma tekuchumana ngetincingo. Indlela yetfu yekutsi abe  ahulumende isuselwa kule sidzingo sekutsi kusebente kahle luchungechunge lwetimboni letimcoka, letifana netemandla kanye netema tibuko, futsi nangesidzingo sekucinisekisa kutsi tidzingo letisisekelo tabo bonkhe ba ntfu baseNingizimu Afrika, kakhulu labo labaphuyile, tingaphumeleliswa. Siyetsemba kakhulu kutsi  lokutsi abe mabhizinisi ahu lumende kumcoka kumi khakha lebucayi yetemnotfo nesekutseni lelive lidzinga ema-SOE lanemandla lata wukhona kuchubekisela embili kukhula kwemnotfo nekuletsa tingucuko.Loku kwenteka kakhulu uma kuphakelwa tinsita temmango letifana nagezi nemanti, lapho khona ema-SOE anemandla ekuchubekisa ligunya lekutfutfukisa kute kuzuze ummango kunekutsi kwentiwe inzuzo yetetimali. Kungenca yaloko sikhetse kutsi kube yintfo lecaliswa embili ngulohulumende kutsi agucule letinkapani kute kuliwe nenkohlakalo, kutfutfukiswe kuphatfwa kwato futsi tentiwe kutsi tidlale indzima lekufuneka tiyidlale ekuchubekiseni kukhulisa umnotfo nekuvula ematfuba emsebenti. Kute kube kunyalo, sicale kwenta tingucuko tekukhulisa lama-SOE kute akhone kukhicita imiphumela ledzi ngekalako nalelindzelekile kulelive.  Lenye yaletingucuko leti mcoka kakhulu ikulomkha kha wetemandla. Sicalile ngeluhlelo lwekuhlela kabusha i-Eskom kutsi ibe ngema-SOE lahlukene lamatsatfu, latawubukana nekukhicita, kuhanjiswa nekusabalaliswa kwagezi ngekwehlukahlukana kwawo. Loku kubangwa kutsi loluhlelo lwasekucaleni lwe-Eskom belungakafaneleki kahle kute lukhone kugu cula lokwakheka kwalelive kutemandla. Loluhlelo belungasebenti ngalokufanele, belubita kakhulu futsi belungakavuleleki kute lubo nwe nguwo wonkhe umu ntfu. Kusungulwa kwesikhungo sekuhanjiswa kwagezi kuta wusho kutsi i-Eskom itawu khona kutsenga gezi kuba phakeli tinsita labahluka hlukene, kubo bobabili ba phakeli bangasese nebahulu mende. Loku kutawenta kutsi tintfo tenteke ngalokuvulekile, kutawukhulisa kuchu dzelana futsi kutawugcu gcutela kutsi kutsengwe gezi longabiti kakhulu.Ngekusebentisa Luhlelo  Lwebakhiciti Bagezi Lo vusetelekako, kube nelutjalo-mali lolubalulekile kwanga sese ekukhiticweni kwagezi. Ngalesiphakamiso sekutsi kukhuliswe lesidzingo seku ngadzingeki kwelayisensi kute ukhone kukhicita gezi, lapho khona tinkapani titikhicitela gezi wato futsi titsengisele labanye – kusuka ku-1MW kuya ku-100MW, silindzele kutsi lukhule lutjalo-mali kumabhizinisi angasese. Loku kumcoka kulesikha tsi lapho live libukene ne kuswelakala kanye neku ngasimami lokukhulu kwa gezi futsi lapho khona  i-Eskom kanye nahulumende bangakhoni kutjala timali kulamandla lamasha ekukhi cita.Lokubalulekile, letingucuko leti titawunika i-Eskom litfuba lekubukana netinsa yeya tayo tetetimali netekuse benta.  Lenye ingucuko lemcoka ngilokusungulwa kweLuphiko Lwavelonkhe Lwema tibuko lelitawuba inkapani letimele leligatja le-Transnet.Lena yincenye lemcoka yendlelalisu lebanti ye-Transnet yekuvuselela sakhiwonchanti setekutfutswa kwemphahla. I-Transnet ihlele kwenta tjalo-mali lolungemabhiliyoni la-R100 kuleminyaka letako lesihlanu kute itfutfukise sakhiwo nchanti sayo kulo lonkhe luhlelo lwematibuko. Loku kutawenta ematibuko etfu asebente kahle futsi imphahla yetfu letfunyelwa emaveni angaphandle itawukhulisa kuchudzelana, bese kuzuza tonkhe tinhlelo temnotfo. Kumtsengi lotayelekile, loku  kutawusho kutsi kutawu ncipha emanani esikhatsini lesidze lesitako etintfweni letinengi. Kulabo labatsengi sela emave angaphandle, kutawusho kutsi kutawuba nekuchudzelana lokukhulu etimakethe temhlaba. Njengoba kutfumela kwetfu tintfo emaveni angesheya kukhula, umnotfo wetfu utawukhula bese wakha lamanye ematfuba emsebe nti. Uma ematibuko lamane ngi asebenta kahle kutawenta kutsi tonkhe tinhlelo tetemnotfo tisebente kahle futsi uma linani lematibuko likhula, kutawuba nematfuba emisebenti kulawo matibuko ngekwawo.Kusungulwa kweLuphiko Lwavelonkhe Lwematibuko lolutawuba ligatja le-Transnet lelinebhodi yalo, kulokunye, kutawuchaza kutsi imali letfolakele kulamatibuko ingasetjentiselwa kubuyisela imishini lemidzala nekutfutfukisa kanye nekukhulisa ematibuko etfu, lekumsebe nti lobambeleleke iminyaka lengetulu kwalelishumi. Kulokunye, letingucuko leti titawugcugcutela ema bhizinisi angasese kutsi atjale timali kakhulu kusakhiwo nchanti setemnotfo walelive. Labanye bantfu bavakalise kukhatseka kwabo kutsi loku kutawucedza noma kutawunciphisa kubaluleka kwema-SOE. Ecinisweni, loku kutawukhulisa ema-SOE.Letingucuko leti titawucinisekisa kutsi nanoma indle lalisu yesakhiwonchanti itawuhlala isetandleni tahulumende, ema-SOE etfu atawusebenta kahle kakhulu futsi netimboni latisekelako titawuba nekuchudzelana lokukhulu. Ngalokulinganako, letingucuko timcoka ekucinisekiseni kutsi ema-SOE asebentisa ligunya lawo lelibanti lekutfutfukisa kute kusekelwe bonkhe bantfu nato tonkhe tinhlelo temno tfo.Inchubomgomo yetfu isa mile ekutsini ema-SOE kufuneka adlale inzima le mcoka ekukhuliseni umnotfo wetfu. Umsebenti wetfu kutsi siwabeke ezingeni lelikahle lekusebenta, kute ekugcineni asebentele banikati bemasheya – lekubantfu baseNingizimu Afrika.
