Zivikele Ekwetjelweni Imininingwana Yakho 

Kgaogelo Letsebe

U-Shenki Mabitse la (28) wazi koke okuphathelene  nokwetjiwa kwemini ngwana yomuntu bego du nobugebengu obupha thelene nalokho, njengo mbana khewaba ngunga zimbi wokwetjelwa imini ningwana esikhathini esa dlulako.  .
U-Mabitsela, ovela e-Modi molle enge-Limpopo, wafa ka isibawo sokuboleka imali  ebhanga ngoSinyikhaba 2020,  kodwana watjelwa bona unee nkolodo ezinengi khulu be godu isibawo sakhe akhenge siphumelele. “Ngakhamba ngayokufaka isibawo sokuboleka imali kwesikhatjhana esifitjhani njengobana bengilinga ukuziphilisa ngemva kokujanyiswa emsebenzini nge nyanga kaMgwengweni 2020. Okwangimangazako kukobana ngatjelwa bona angikalungeli ukuthola imali yokubolekiswa” “Ekuthomeni bengicaba nga bona bekungebanga lomrholo wami ongakanzi nzi, kodwana bekungasi kho lokho. Bengazi bona bengine-akhawunti yinye yezembatho begodu bengi nganaso esinye isikolodo, yekeke ngabawa iphepha lephrofayili yami,” kutjho u-Mabitsela.  U-Mabitsela wabona bona  amakontraka amabili wabo maliledinini, imbolekomali yebhanga engange-R65 000 begodu nama-akhawunti ambalwa weentolo besele avulwe ngebizo lakhe. Isikolodwesi bekungesemali engafika ku-R100 000. Ngaphambi kokumenye zelwa kwesiGaba sesiHlanu sokuQinteliswa kwamaKha mbo nemiSebenzi eThileko elizweni lekhethu, ngalahle kelwa nguMazisi. Bengi cabanga bona ukhona nge ndlini begodu benginga katshwenyeki kangako ngo mbana benginalo iKarada mazisi,” kutjho u-Mabitsela. Ngemva kokulemuka bo na kunomuntu obekenza iinkolodo ngebizo lakhe, u-Mabitsela wavula icala lokwetjelwa imininingwana emaPholiseni weliZwe leSewula Afrika (kwa-SAPS). Kwafuneka bona atlole i-afidavithi etjhoko bona ulahlekelwe nguMazisi bese ayithathe ayise kubabolekisi bemali ikhambisana nenomboro yakhe yokuvulwa kwecala ukubalekela ukuthi ibizo lakhe lifakwe erhwe lweni labantu abangakavu nyelwa ukukolodisa (Black list). Isehlakalo sika-Mabitsela akusiyinto etja, kuyinto eva mileko. Ngokuya kombiko ngezokukhwabanisa ovela kwa-South African Fraud Prevention Service (SAFPS) wango-2020, ngomnyaka  odlulileko izehlakalo zoku khwabanisa zikhuphuke nge-161% ePumalanga Kapa kwathi e-Gauteng zaba li-120%. U-Manie van Schalkwyk, omNqophisi oLawu lako kwa-SAFPS, uthi: “Into  etshwenya khulu kuko bana ubulelesi bokuzenza umuntu ongasuye okwaziwa ngokuthi kukwetjiwa kwemininingwana bande ngendlela ethusako kwafika ema-337%. U-Van Schalkwyk uthi kufanele abantu babike msinyana ukulahleka nofana ukwetjiwa kwaboMazisi nofana amaPhaspodi. Ubeke wathi: “Ukubika ukulahlekelwa nofana ukwetjelwa uMazisi kwa-SAFPS begodu nakwa-SAPS kuqinisekisa bona sikghone ukufaka imininingwanakho kubulungolwazi begodu sazise namalunga wethu ngesehlakalo sakho. Banga kghona ukuthatha amanye amagadango wokutlhogo mela lokha nabaqinisekisa imininingwana yomuntu.”  

