Iinzame zoMzantsi Afrika zokufezekisa umbono woMgaqo-siseko  

Vukuzenzele unnamed

Kwiminyaka enga ma-60 eyadlulayo, ngomhla wama-31 kuCanzibe 1961, uMzantsi Afrika wobandlululo waba yiriphabliki, waphelisa ubudlelwane bawo kunye nobuBukhosi baseBritane.
Ngelixa ‘iriphabliki’ icha zwa ngokubanzi njengelizwe apho igunya elongameleyo lisezandleni zabantu nakuba meli babo abanyuliweyo, oku kwakungekho njalo eMzantsi Afrika.
Umgaqo-siseko weripha bhliki yobandlululo wa thembisa umbuso kuThixo, "ohlanganise ookhokho bethu kwimihlaba emininzi kwaye wabanika oku njenge mihlaba yabo".
Yayingumgaqo-siseko  owawubhalwe ligcuntswana labantu abanobuhlanga kwaye ubhalelwa igcuntswa na labantu abanobuhlanga, kwaye wawusebenzisa ukho lo ukukhusela imbandezelo.
Wawucacisa ngolawulo lu karhulumente, ugxininisa ukuba ngabantu abamhlo phe kuphela abanelungelo lokuvota kwaye basebenze njengabameli boluntu.  Wa wungaqulathanga uMqulu wamaLungelo Oluntu.
Isininzi selizwe siye sahli selwa kwindawo ephantsi ngasekupheleni kwezibo nelelo zalo ezili-121, kwica ndelo elibizwa ngokuba 'lu Lawulo lweMicimbi yeBantu, njl njl.’.
Kumyalezo owawusasazwa kumabonakude, iNkulu mbuso u-HF Verwoerd wa thi: “Sifuna ukukhula ngo kuthe chu kwiqela ngalinye lethu kwicala elithile. Apha isisombululo sifunyenwe ngokuphandle ngokuthi ku gcinwe ukukhokela komntu omhlophe.”“Siyavuya kakhulu ukuba  singabantu abamanyeneyo,"  wabhengeza kwihlabathi.
Kodwa inyani yayikukuba sasingengobantu abama nyeneyo.
Sasingabemmi belizwe apho amalungelo omntu, amathemba kunye nexesha elilindelekileyo lokuphila ubomi zazimiselwa bu buhlanga bomntu.
Kangangeminyaka enga mashumi amabini, Umthe tho woMgaqo-siseko we Riphabhliki yoMzantsi Afrika ka-1961 waba yinku thazo esemthethweni kwi ngcinezelo yoluntu loMzantsi Afrika olumalunga ne-90%.
Esi sikhumbuzo singonwa bisiyo senzeka ngenyanga enye esasibhiyozela ngayo isikhumbuzo seminyaka engama-25 sokwamkelwa siSigqeba soMgaqo-siseko omtsha wentando yesininzi, nesaba sisiqinisekiso soku zalwa sesizwe esimanyene ngokwenene.
Ngoku sinomthetho omnye wesizwe esinye.
Sisonke, sizikhethele inkqu bo yoburhulumente enike zela ngentsingiselo yokwe nyani kwingqiqo yeRipha bliki.
Sithe kwiriphabliki yethu yentando yesininzi, wonke umntu uyalingana phambi komthetho kwaye unelunge lo lokhuseleko kunye no kuxhamla ngokulinganayo emthethweni.
UMzantsi Afrika namhlanje lilizwe apho ulawulo lwezo bulungisa lusezandleni zee nkundla ezizimeleyo kwaye icandelo leenkundla lixho mekeke kuMgaqo-siseko kuphela. Siphila kwilizwe apho wonke umntu anelu ngelo lokuya ezinkundleni zamatyala ukuze kuzalise kiswe amalungelo akhe.
Siphila kwilizwe apho uluntu lunokufaka ibango elisemthethweni kumhlaba abasuswe ngenkani kuwo, nalapho abantu okanye iintsapho zikhuselwe eku khutshweni ngogonyamelo kumakhaya abo.
Siphila kwilizwe apho wo nke umntu evunyelwe ukuba enze ngokukhululekileyo inkcubeko kunye nezithethe zakhe. Lilizwe apho nabani na anokuqhankqalaza ngo kukhululekileyo ekuxhaseni ezentlalo, ezopolitiko kunye nezinye izizathu naphina.
Ixesha lethu lomgaqo-siseko libhekiselele kurhulumente othathela kuye uxanduva, apho Ibhunga labaphathiswa liphendula ebantwini nala pho iPalamente imele abantu.
Lilizwe apho umthetho usebenza ngokulinganayo nakomphi na ummi.  Ngoku sinorhulumente wabantu, owenzelwe abantu, nowenzi we ngabantu.
Xa urhulumente wobandlu lulo equlunqa ngempu melelo umgaqo-siseko wakhe wobuhlanga kwihla bathi kwiminyaka engama-60 eyadlulayo, wabanethemba elikwindawo engeyiyo awa yenokuhlangabezana nalo.
Kwincwadi engaphendu lwanga eya ku-Verwoerd kwinyanga engaphambi kokubhengezwa kweripha bliki, uNelson Mandela waqinisekisa ukuba umbutho wenkululeko uzokukwala ukunyanzelwa kweriphabliki yabantu abamhlophe.
Uthe awukho uMgaqosiseko okanye uhlobo luka rhulumente ogqitywe nga phandle kokuthatha inxa xheba kwabantu base-Afrika abanokonwabela ukupha thwa ngokufanelekileyo.
Ngokwenene ayikho inkqu bo eyomeleza ukwaliwa ngo kulandelelanayo kwamalu ngelo abantu anokugcinwa.
Nangona bekunokuba  ngaphezulu kweminyaka engamashumi amathathu ngaphambi kokuhlangabe zana neemfuno zombutho wenkululeko, ekugqibe leni sayifumana inkululeko yethu.
Ekuphoseni uMgaqo-siseko wobandlululo kumgqomo wembali, sazibophelela kuMgaqo-siseko omtsha nakwimilinganiselo emitsha yokuziphatha. Xa ndandithetha neNdlu yoMgaqo-siseko kwiminya ka engama-25 eyadlulayo, ndathi uMgaqo-siseko wethu mawube ngaphezulu kwamagama asephepheni; kufanele ukuba ube yinyani kubomi babantu bethu.
Ngaphandle kokuba  senze njalo, olu xwebhu lunenkqubela-phambili no luguqulayo luzakuthathwa njenge lingenamsebenzi nelingenantsingiselo.
Sagqiba kudala ukuba sifuna ukuba luluntu olu njani.  Luluntu olumiliselwe kwisidima somntu, uku lingana, inkululeko kunye nokungabandlululi.
Kangangekota yeminyaka eyikhulu sisebenzele ukwa kha uluntu olunjalo. Senze inkqubela engenakuphikwa, kodwa sisenemiceli-mngeni emininzi kwaye usemninzi umsebenzi ekusafuneka wenziwe.
Njengokuba sibhiyozela isikhumbuzo sokwamkelwa koMgaqo-siseko wethu wentando yesininzi, ma sikhumbule ukuba laliyi ntoni ikhefu eliqinisekileyo lenkqubo eyayixhaswa bu buhlanga, ukuxhatshazwa, ukuhluthwa kunye nengci nezelo eyayikhona nga phambili.
Masikhumbule kananja lo ukuba kuxhomekeke kuthi ukwenza umbono oqulathwe kuMgaqo-siseko wethu ukuba ubeyinyani.
Kungenxa yokuqinise kisa kuphela ukuba bonke abemmi boMzantsi Afrika banakho ukuwasebenzisa ngokukhululekileyo nango kugqibeleleyo amalungelo abo omgaqo-siseko, apho siya kuthi ngokwenene sibe ngabantu abamanyeneyo.  vImage: Western Cape Government