Emaphupho ayafezeka emangweni waseTafelkop

Vukuzenzele unnamed

Licembu lebalimi labamnyama base Tafelkop eGroble rsdal, eLimpopo, liba nikati labatichenyako bemhlaba lomahekhtha la-189, lebebasolo balima kuwo iminyaka lema-25 leyengcile.
Labalimi laba-30 batfole ematayitela alomhlaba ku Mengameli Cyril Rama phosa emva kwekutsi Litiko Letemisebenti Yahulumende Nelesakhiwonchanti liwu ndlulisele kubo ngenhloso yekwabiwa kabusha.
Lomhlaba unesilinganiso semali lengetulu kwetigidzi leti R25.5 kodvwa uniketwe mahhala kulabalimi.
“Lolu empheleni lusuku lo lukhulu kakhulu emangwe ni waseTafelkop, ebantfwini baseLimpopo nakubo bo nkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
“Namuhla sibofakazi be kubona liphupho lemmango liphumeleliswa. Loku ngu mbono wemmango locedze iminyaka le-25 ulwela kutsi uphumeleliswe,” kwasho Mengameli kulomcimbi wekuniketwa kwemhlaba.
Labalimi bebalima nge mphumelelo imikhicito lehlukahlukene yetekulima  kulomhlaba kusukela nge mnyaka we-1996.
Labalimi bahlangana ba hleleka ngeminyaka ye-1990 kute babhalise njengeba limi labatsengisako nga phansi kwenhlangano lebi twa ngekutsi yiTafelkop  Farmers Association  naleyabese icala kucocisana nahulu mende.
Ngemnyaka we-2000, Litiko Lavelonkhe  Leteku lima langaleso sikhatsi lenta sivumelwano sekubolekisa ngemhlaba neTafelkop  Farmers Association  ngekuland zela Luhlelo Lwekabiwa Kabusha Kwemhlaba We kutfutfukisa Tekulima.
Ngemnyaka we-2009, Litiko Letekulima LaseLi mpopo langaphambilini le nta tincomo kuLitiko Le temisebenti Yahulumende tekutsi lomhlaba uniketwe labalimi.Lamatayitela abhaliswa aba emagameni alabalimi ekucaleni kwalomnyaka.
Nyalo lomhlaba usetjenti selwa kulima ligwayi, ikotini kanye nemikhicito yekudla.
Imindeni le-32 yondliwa ngalomhlaba nemisebenti yetekulima leniketa imise benti yanomphela kutise benti leti-128 kanye nakuti sebenti tesikhashana letifika ku-320.  Akube nebulungi swa emangweniMengameli watsi ummango wabeketelela bumatima lobu nengi eminyakeni leyengci le futsi “lamatayitela aletsa bulungiswa emangweni lobewutsatselwe umhlaba.”“Asikakukhohlwa lokutsa tselwa umhlaba, kuntjo ntjwa kwemhlaba nekusu swa ngenkhani endzaweni lokwenteke ebantfwini be mango walendzawo kanye nakuleminye imimango yalelive.
“Asikawukhohlwa lomla ndvo lobuhlungu webalimi lapha eLimpopo, lapho kho na bahlali basemapulasini bebaphocwa kutsi babe ti sebenti leticashile emhlabeni wabokhokho wabo, futsi be bangavunyelwa kutsi babe banikati bemhlaba kute bakhone kondla imindeni nekudlisa imfuyo yabo.” Ungete ngekutsi tisebenti letimnyama tasemapula zini betichashatwa futsi tihlukunyetwa kulendzawo lebeyatiwa ngaphambilini ngekutsi yi-Northern Tra nsvaal.
“Siyakhumbula futsi indle la hulumende welubandlu lulo bekasekela ngayo ba limi labamhlophe ngetinsita, kusekelwa ngetebuchwe pheshe nangekutsi bakhone kubolekwa timali kute ba khe emabhizinisi abo, ko dvwa kubalimi labasafufusa labamnyama bekumatima bangakhoni kutiphilisa.”Kugucula imboni yetekulimaMengameli watsi lokuni ketwa kwemhlaba kugcu gcutela litsemba ngoba ku khomba kutsi uma kungaba nekwesekelwa lokukahle nematfuba, imboni yete kulima ingaguculwa kute kuzuze live letfu.
“Sibungata inchubekela embili, ngoba onkhe mala nga Luhlelo Lwetfu Lweku buyiswa Kwemhlaba lutfola umfutfo.”“Kute kube kunamuhla, hulumende wabe kabusha emahekhtha emhlaba lange tulu kwetigidzi letisihlanu, linani selilonkhe lelenta emapulazi lalinganiselwa ku-5 500, kubazuzi laba ngetulu kwe-300 000.” Kute kube kumanje, lenchubo yekubuyiselwa kwemhlaba yente kutsi kuzuze bantfu labafake ti celo labangetulu kwetigidzi letimbili futsi yente kutsi kuniketwe emahekhtha emhlaba lalinganiselwa kutigidzi leti-2.7.  “Kubuyiswa kwemhlaba akusiyo intfo lenesifiso sekulungisa, sebulungiswa nesekubumbana kwemma ngo. Kumayelana futsi nekutfutfuka kutemno tfo. Tekulima kanye ne misebenti yetekulima tingakhona futsi kufuneka tiletse ingucuko kumi notfo yasemakhaya,” kwasho Mengameli Rama phosa.
Hulumende uhlele kusu ngula i-ejensi yetekubuyi swa kwemhlaba nekwete kulima kute kuphutfunyi swe kubuyiswa kwemhla ba.
“Siyabuka kutsi ingabe ti nchubomgomo tetfu te sikhatsi lesengcile betise benta njani. Sitawubukana nalendzaba yekubuyiswa kwemhlaba masinyane.”Kubukana nema phutsa lengcileMengameli watsi hulume nde usebenta matima kute alungise loko lokwahamba kabi ngesikhatsi seminyaka yelubandlululo nangesikha tsi kusukela kucala kuba nahulumende wentsandvo yelinyenti. “Senta loku nge kuhlonipha labo besiphi la nabo; labebahlala kule ndzawo.” Kubuyiswa kwemhlaba kumcoka ekutfutfukiseni kutfolakala kwekudla ku lelive, ekwakheni umnotfo lofaka wonkhe umuntfu, nasekuletseni likusasa le lincono kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, wa ngeta ngekusho njalo Me ngameli.
Wancusa balimi baseTa felkop kutsi basebentise lomhlaba ngebuhlakani kute kuzuze ummango.
“Kimi, namuhla kube lusuku loluhamba embili e msebentini wami; kunyatse la kulomhlabatsi nekubona imikhicito yenu.”“Anginako kungabata ku tsi ngalokutibophelela na ngalomfutfo wabo bonkhe babambi lichaza, lomklamo lona utawuchubeka neku khula,” washo njalo.
Sihlalo weTafelkop Farme rs Association  Jerry Sefoloshe wabonga hulumende nge kwenta kube yimphumelelo kutsi balimi babe banikati bemhlaba bebawusebenta iminyaka lelishumi nemas humi. 
Mengameli Cyril Ramaphosa nebalimi baseTafelkop, eLimpopo, labacedza kutfola ematayitela emhlaba lebalima kuwo.