Imitamo yeNingizimu Afrika yekuphumelelisa umbono weMtsetfosisekelo

Vukuzenzele unnamed

Eminyakeni lemashu mi asitfupha leye ngcile, mhla ti-31  Inkhwekhweti 1961, iNi ngizimu Afrika lebeyine lubandlululo yaba yiripha bhlikhi, yacedza budlelwa no bayo Nembuso wase Ngilandi.
Noma ‘iriphabhlikhi’ icha zwa njengelive lapho khona emandla ekuphatsa aseta ndleni tebantfu nakulabo le bakhetsiwe kutsi babamelele, bekungasinjalo eNingizimu Afrika.  Umtsetfosisekelo weripha bhlikhi yelubandlululo be wetsembise kutsi utawetse mbeka kuNkulunkulu, “lowahlanganisa bokhokho betfu labavela emaveni lahlukahlukene wabanika lelive laba labo”.
Bekumtsetfosisekelo lobha lwe futsi wabhalelwa incenye yebantfu beluhlanga labayi ncenye lencane kakhulu, futsi beyisebentisa inkholo kutsetselela kuphatsa nge sihluku nangencindzetelo.
Bewuchaza kutsi hulumende kufuneka aphatfwe njani, ubonelela kutsi kube bantfu labamhlophe kuphela laba nemvumo yekuvota nekutsi babe tisebenti tahulumende.
Bewungenawo Umculu We malungelo.
Linyenti lebantfu balelive belifakwe njengembhalo wangaphansi ngasekugci neni kwetibonelelo tawo leti-121, ngaphansi kwesi gaba lesinalesihloko lesitsi ’Kuphatfwa Kwetindzaba Tebantfu Labamnyama, njll’.
Kumlayeto lowakhishwa kumabonakhashane, Ndvu nankhulu HF Verwoerd watsi: “Sifuna kutfutfukisa kancane kancane lelo nalelo cembu letfu libheke ehla ngotsini lolutsite. Ngaloku sifuna sisombululo lesisobala ngekugcina sandla semuntfu lomhlophe kutsi sibe ngu lesikhomba indlela.” “Siyatfokota kakhulu kuba bantfu lababumbene,” wamemetela emhlabeni wonkhe.
Kodvwa liciniso belisho kutsi besingasibo bantfu lababumbene.
Sibahlali belive lapho khona emalungelo emuntfu, ematsemba nesikhatsi seku phila bekubekwe etandleni teluhlanga lolulodvwa.
Sikhatsi lesimashumi la mabili eminyaka, Umtsetfo Wemtsetfosisekelo Wase Ningizimu Afrika Wemnya ka we-1961 bewukhutsata ngalokusemtsetfweni kutsi kucindzetelwe bantfu base Ningizimu Afrika labacishe babe-90%.
Lokubungata lokungaja bulisi kwenteke ngenyanga lefanako neyekubungata kugubha iminyaka le-25 U mkhandlu Wemtsetfosise kelo wavuma kutsi kube ne Mtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti, lewaba sitifiketi sesive lesibumbene ngekwe liciniso. Nyalo sesinemtsetfo lowo dvwa wesive lesisodvwa.
Ngekubambisana, sitikhe tsele luhlelo lwahulumende loluniketa umcondvo wa ngemphela weriphabhlikhi.
Sishito kutsi kuriphabhlikhi yetfu yentsandvo yelinyenti, bonkhe bantfu bayalingana ngembi kwemtsetfo futsi banelilungelo lekutfola kuvikeleka lokulinganako nenzuzo yemtsetfo.
Namuhla iNingizimu Afri ka ilive lapho khona kusetje ntiswa kwetebulungiswa kusemandleni etinkhantolo letitimele nakutebulungiswa lobusebenta ngekulandzela uMtsetfosisekelo. Siphila eveni lapho khona bonkhe bantfu banelilungelo lekuya etinkhantolo kute kuphunye leliswe emalungelo abo.
Siphila eveni lapho khona imimango ingakhona kufaka simangalo lesisemtsetfweni semhlaba leyasuswa kuwo ngenkhani, futsi lapho khona bantfu noma imindeni ivi kelekile ekutsini ingasuswa ngenkhani emakhaya ayo.
Siphila eveni lapho khona bonkhe bantfu bavumelekile kutsi balandzele ngekukhu luleka imihambo nemasiko abo. Live lapho khona noma ngubani angabhikishela kutsi asekelwe kutenhlalo, kute politiki nakunoma ngusiphi sizatfu sanoma ngikuphi.
Inchubo yetfu yentsandvo yelinyenti isuselwa kuHulu mende lophendvulako, lapho khona Sigungu Lesiphetse si nemsebenti wekuphendvula ebantfwini nalapho khona iPhalamende imelele bantfu.
Live lapho khona umtsetfo usetjentiswa ngekulingana kunoma ngusiphi sakhamuti.
Nyalo sesinahulumende we bantfu, lomele bantfu futsi lokhetfwe bantfu.
Lesikhatsi umbuso welu bandlululo ukhombisa ema ve emhlaba ngalokukhulu kutfokota umtsetfosisekelo wawo webuhlanga eminya keni le-60 leyengcile, bewu nekutetsemba lokungakafa neli bekutsi utawuhlala ume njalo.
Encwadzini lebeyicondzi swe ku-Verwoerd langaza nge ayiphendvule leyatfu nyelwa kusele inyanga kutsi kumemetelwe iriphabhlikhi, Nelson Mandela wavuma kutsi umbutfo wenkhululeko angeke uvumele lokubekwe ngenkhani kweriphabhlikhi yebantfu labamhlophe.
Watsi kute Umtsetfosise kelo noma luhlobo lwahu lumende lolutawubekwa lotawutfola sicinisekiso sekuphatsa lokukahle nga phandle kwekubamba licha za kwebantfu base-Afrika.
Kuliciniso alukho luhlelo lolungafakwa lelingafuni ku nika bantfu emalungelo lolungasimama. Nanoma be sekutawuba ngetulu kwemi nyaka lemashumi lamatsatfu ngembi kwekutsi tikhalo tenhlangano yenkhululeko taphumeleliswe, sagcina siyitfolile inkhululeko.
Ngekufaka loMtsetfosise kelo welubandlululo emgco meni wemlandvo, satibo phelela kuMtsetfosisekelo lo musha kanye nasetintfweni letimcoka letisha.
Lesikhatsi ngetfula inkhu lumo kuMkhandlu Wemtse tfosisekelo eminyakeni le-25 leyengcile, ngatsi Umtsetfo sisekelo wetfu kufuneka u ngabi magama lasephepheni kuphela; kufuneka ubeyintfo yangemphela etimphilweni tebantfu betfu.
Uma singenti njalo, leliphe pha lentfutfuko nale liletsa tingucuko litawutsatfwa njenga lelingenamsebenti nalelingasho lutfo.
Kudzala satsatsa sincumo sekutsi sifuna kuba ngu mmango lonjani. Simmango logcile ekunikeni sitfunti sebuntfu, ekulinganeni, kunkhululeko nasekunga bandlululani.
Sikhatsi lesiyikota yemi nyaka lelikhulu besisebenta kwakha ummango lonjena.
Sibe nenchubekela embili lengenakuphikiswa, kodvwa sisanetinseyeya letinengi fu tsi kusanemsebenti lomkhu lu lokusafuneka siwente.
Njengoba sigubha umkhosi wekwamukelwa kweMtse tfosisekelo wentsandvo yeli nyenti, kufuneka sikhumbu le kutsi kwaba sincumo lesi nemphumelelo lesacedza loluhlelo lobelugcile ku buhlanga, ekucashwatweni, ekutsatselweni imphahla nasekucindzetelweni lobe kukhona phambilini.
Kufuneka futsi kutsi sikhu mbule kutsi kusemandleni  etfu kutsi sente lombono lokuMtsetfosisekelo wetfu ube liciniso.
Ngekucinisekisa kuphela kutsi bonkhe bantfu base Ningizimu Afrika bayakhona kusebentisa ngekukhululeka emalungelo abo lakumtse tfosisekelo, loko kutawenta kutsi sibe bantfu lababumbe ne ngekweliciniso.