Amabhudango Womphakathi We-Tafelkop Ayaphumelela

Vukuzenzele unnamed

Isiqhema sabalimi  abanzima be-Tafelkop e-Groblersdal, esifu ndeni se-Limpopo, babani kazi abazibetha isifuba be narha  emahagere ali-189,  egade bayilima eminya keni ema-25 eyadlulako.
Abalimi laba abama-30 banikelwe iimvumo zobu nikazi benarha elinywako nguMengameli u-Cyril Ra maphosa ngemva kobana umNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nezemi Thangalasisekelo ukhulule inarha kobana idluliselwe emphakathini.
Inarha le engabiza imali elinganiselwa ngaphezu kweengidi ezima-R25.5 ini kelwe abalimi laba simahla.
“Kwamambala leli kuli langa eliyiqophamlando emphakathini we-Tafelkop, ebantwini be-Limpopo  nebeSewula Afrika zombe lele.
“Namhlanje sibona ibhu dango lomphakathi liphu melela. Le kuyinembombono umphakathi lo ophile iminya ka ema-25 ulwela ukuyifi kelela,” kutjho uMengameli u-Ramaphosa emnyanyeni wokudluliselwa kobunikazi benarha emandleni wo mphakathi.
Abalimi gade balima nge pumelelo iintjalo ezihlu kahlukileko enarheni le uku sukela ngomnyaka we-1996.
Bazihlela ngokwabo emi nyakeni ye-1990 ukuba bali mi ababhurako abatlolisi weko ngaphasi kwelawulo le-Tafelkop Farmers Associati on begodu bathoma imikhu lumiswano norhulumende.
Ngomnyaka wee-2000, umNyango wezokuLima weliZweloke wangaphambi lini watlikitla iimvumelwa no zokuqatjhiselana neTafelkop Farmers Association  ukuya ngokweHlelo lokwA biwa ngobuTjha kweNarha nokuThuthukisa zokuLima.
Ngomnyaka wee-2009, umNyango wezokuLima we-Limpopo wangapha mbilini wadlulisela isitjhu kumiso emNyangweni wezemiSebenzi kaRhulu mende weliZweloke ukuthi inarha le inikelwe abalimi.
Iimvumo zobunikazi zatlo liswa ngamabizo wabalimi ekuthomeni komnyaka lo.
Inarha le njenganje ise tjenziselwa ukutjala igwayi, ikoteni nemirorho.
Imizi ematjhumi amatha thu namibili yondliwa ngemikhiqizo elinywa kile narha njengombana kuvu leke amathuba wemisebenzi yasafuthi kwazuza abantu abali-128 nema-320 yemise benzi ematorho wesikhathi esithile somnyaka.
Ubulungiswa Bomphakathi UMengameli uthe umpha kathi lo waqalana nobudisi obukhulu eminyakeni eya dlulako begodu “iimvumo zobunikazi benarha ziletha ubulungiswa emphakathini owemukwa inarha yaboyi semkhulu ngaphambilini”.
“Asikakhohlwa ubudisi bokwemukwa, ukwetjiwa kwenarha nokufuduswa kwabantu ngekani amalu nga walomphakathi nemi nye imiphakathi elizweni zombelele eyadlula kibo.
“Asikakhohlwa iinsalela zelunya mayelana nezokuli ma lapha e-Limpopo, lapho abahlali bemaplasini baka telelewa ukuba basebenzi abamakhoboka elizweni labobamkhulwabo, bakha ndelwa ukuba nenarha engeyabo abazayilimela ukuziphilisa bona neminde nabo beyibe madlelo we fuyo yabo.”Wangezelela ngokuthi aba limi abanzima badlelezelwa, bahlukunyezwa endaweni eyayibizwa ngaphambilini ngokuthi yiNorthern Tra nsvaal  (i-Transvali enge Tlhagwini).
“Siyakhumbula godu indle la umbuso webandlulu lo owasekela abalimi aba mhlophe ngayo ngeense tjenziswa, isekelo lethekhni khali nokufumana isiko lodo sokwakha amabhi zinisi wabo, kodwana abalimi abanzima abaziphi lisa ngokulima gade badosa  emhlweni.”Ukutjhugulula Ikoro Yezokulima UMengameli wathi uku buyiselwa kwenarha kuba nikazi kuvuselela ithemba ngombana kulitshwayo lokuthi nakunesekelo elifa neleko namathuba, ibubulo lezokulima lingatjhugululwa kuzuze ilizwe.
“Sigidinga iragelopha mbili yethu, ngombana qobe lilanga iHlelo lethu lokuBuyiselwa kweNarha Kubanikazi liyadzimelela.
“Ukufikela khathesi, urhu lumende usabalalise ngo butjha amahagere angaphe zulu kweengidi ezihlanu wenarha elinywako, ekuli nani lamaplasi apheze abe zii-5 500, anikelwe abazuzi abangaphezulu kweenku lungwana ezimakhulu amathathu (300 000).”Ukufikela khathesi, ihlelo lokubuyiselwa kwenarha ku banikazi lisize abenziimbawo zokubuyiselwa inarha aba ziingidi ezimbili kwagcina ngokubuyiselwa ebantwini amahagere wenarha apheze abe ziingidi ezimbili nee nkulungwana ezimakhulu akhombako (i-2.7 million).
“Ukubuyiselwa kwenarha kubanikazi akusiyo indaba yokulilisa, ubulungiswa nokubuyisana kwemipha kathi kwaphela. Kuyindaba emayelana nokuthuthuki swa kezomnotho. Zokulima nethungelelwano lokuthe ngiswa kwemikhiqizo eli nyweko kufuze kwenze ngcono umnotho weendawo zemakhaya,” kwatjho uMe ngameli u-Ramaphosa.
 Urhulumende uhlela ukutlama i-ejensi yezo kutjhugululwa kwenarha nezokulima ngomnqopho wokurhabisa umsebenzi wokubuyiselwa kwenarha kubanikazi.
“Siqalisisa ukuqina kwemi thethokambiso yethu yanga phambilini. Sizokulungisa  lendaba yokubuyiselwa kwenarha kubanikazi msi nyana.”Ukulungisa Iimphoso ZangaphambiliniUMengameli uthe solo kwa thoma ukubuswa kwelizwe ngokwentando yenengi urhulumende usebenza ngamandla ukulungisa okwamotjheka ngeminyaka yombuso webandlululo .
“Sikwenza lokhu ngokwe thulela ingwani labo aba phila hlangana nathi; egade bahlala lapha.”Ukubuyiselwa kwenarha kubanikazi kuqakathe kile lokha nakuthuthukiswa ihlelo lelizwe lokufumaneka kokudla okwaneleko, ukwa kha umnotho ohlanganye lweko, ngokunikela ikusasa elingcono kiwo woke amaSe wula Afrika”, wangezelela bunjalo uMengameli.
Ubuye wakhuthaza abalimi be-Tafelkop ukobana base benzise inarha le ngefanelo ukuthi kuzuze umphakathi.
“Kimi, namhlanjesi kube lilanga lokusebenza elihle khulu; ukukhamba ebhu dwini ngibone imikhiqizo yenu.
Uthe, “Angizazi ukuthi ngokuzimisela nomdlandla wabo boke abathintekako, iphrojekthi le izokuraga ngepumelelo.
Usihlalo weTafelkop Fa rmers Association , u-Jerry Sefoloshe uthokoze urhulu mende ngokuphumelelisa ibhudango labalimi lokuba banikazi benarha esele bayi sebenze amatjhumitjhumi weminyaka.  
UMengameli u-Cyril Ramaphosa nabalimi be-Tafelkop, e-Limpopo abanikelwe mhlapha imvumo yobunikazi benarha abayilimako.