 ISewula Afrika Ikalukanela Ukufikelela Inembombono yomThethosisekelo 

Vukuzenzele unnamed

Eminyakeni ematjhumi asithandathu  eyadlulako, mhlana ama-31 kuMrhayili wee1961, iSewula Afrika ye bandlululo yatjhuguluka yaba yiriphabhligi, yaphe lisa itjhebiswano layo no buKhosi be-Britain.
Nanyana “iriphabhliki”  ihla thululwa ngokujayelekileko njengelizwe lapho igunya lokuphatha lisezandleni za bantu nabajameli balo aba khethiweko, gade kungasi njalo ngeSewula Afrika.
UmThethosisekelo weRi phabhligi yebandlululo wa wuthembisa ukuthobela uZi mu, “owabuthelela aboba mkhulwethu ukusukela ema zweni ahlukahlukileko waba nikela ilizweli laba ngelabo”.
KwakumThethosisekelo owatlolelwa idlanzana la bantu abagade banobutjhaba basebenzisa ikolo ekwenzeni abantu babe makhoboka.
Wahlathulula ukuphatha kukarhulumende nokuthi ngabamhlophe kwaphela ababenelungelo lokuvowuda begodu babe bajameli ba bantu. Lomthethosisekelo wawunomTlolo wamaLu ngelo.
Amalungelo wenengi le zakhamuzi zalelilizwe atlo lwa emphethweni wekhasi ngamaledere amancancani ekugcineni kweenqalelelo ezili-121, esahlukweni esibi zwa ngokuthi ‘ukuPhathwa kweeNdaba zabaNzima (i-Administration of Bantu  Affairs), njalonjalo.
Nakethula umlayezo ku mabonakude, uNdunakulu u-HF Verwoerd wathi: “Si funa ukuthuthuka kancani kancani kweenqhema zethu ngasinye zithathe umtlha la othile. Silapha sinqophe ipengu ngokuthi abamhlo phe kube ngibo abahlahla indlela.”“Siyathaba ukuba babantu ababumbeneko,” watjela iphasi.
Kodwana iqiniso lendaba kukobana gade singasibo abantu ababumbeneko.
Gade sibahlali belizwe lapho amalungelo womuntu, amathuba wepumelelo noku lindelweko epilweni bekuzi inqunto ezithathwa ngesinye isitjhaba.
Kwathatha iminyaka ema tjhumi amabili umThethosi sekelo weRiphabhligi ye Sewula Afrika womnyaka we-1961 waba lihlohlomezelo langokomthetho lokugande lelwa kwesitjhaba seSewula Afrika esipheze sibe ma-90%.
Ukugidinga lokhu okunga simnandi kwenziwa ngenya nga efanako lapho sigidinge khona umnyaka wama-25 wokwamukelwa ngokomthe tho mKhandlu weliZweloke komThethosisekelo wethu omutjha wentando yenengi owaba sitifikeyidi samabe letho sesitjhaba esibumbene ngokwamambala.
Sikhuluma nje sinomthetho munye wesitjhaba sinye.
Sisoke sizikhethele ihlelo likarhulumende elihlathulula iriphabhligi ngefanelo.
Sithe kuriphabhligi yethu yentando yenengi boke aba ntu bayalingana ngaphambi komthetho begodu banelu ngelo lokuvikelwa ngokuli nganako nenzuzo yomthetho.
ISewula Afrika namhla njesi ililizwe lapho ukupha thwa kobulungiswa ku sezandleni zamakhotho azijameleko nabahluleli aba thobela umThethosisekelo.
Siphila elizweni lapho woke umuntu anelungelo lokuya emakhotho ayokufumana ukuphunyeleliswa kwama lungelwakhe.
Siphila elizweni lapho imiphakathi ingenza iimba wo zeenarha  ebafuduswa kizo ngekani nalapho abantu namkha imindeni ivikelwa khona ngokuqotjhwa ema khaya wabo ngendlela epha mbene nomthetho.
Siphila elizweni lapho umuntu ngamunye avu nyelwe ukwenza amasiko no kuphila isikopilo yesikhabo.
Kulilizwe lapho umuntu ngamunye anelungelo loku tjhagala ngomnqopho woku sekela iindingo zehlalakuhle, zepolotiki nezinye anekareko kizo, koke lokhu angakwe nzele nanyana kukuphi.
Ihlelo lethu lomthethosise kelo lakhelwe kurhulumende oziphendulelako, lapho ama lunga weKhabinethi anesi bopho sokuziphendulela eba ntwini nalapho iPalamende ijamele khona abantu.
Kulilizwe lapho umthetho usebenza ngokulinganako kizo zoke izakhamuzi. Sele sinorhulumende wabantu, osebenzela abantu nowakhe thwa linengi babantu.
Ngesikhathi umbuso we bandlululo gade ukhangi sa sakuzikghantjha ngo mthethosisekelo wawo owa wubandlulula ngokobutjha ba emhlabeni zombelele eminyakeni ema-60 eyadlu lako, waqeda ukuzethemba nokubekezela.
Encwadini engakhange  iphendulwe u-Nelson Ma ndela ayitlolela u-Verwoerd esikhathini esiyinyanga ngaphambi kokumenyezelwa kweriphabligi, wagandelela amazizo wehlangano eyayi lwela ikululeko wokuphiki sana neriphabhligi yombuso wabamhlophe owawulethwa  ngodli.
Wayelewa ukuthi akuna mThethosisekelo namkha urhulumende onganikelwa amandla wokuphatha nga phandle kokubandakanywa kwabantu abama-Afrika.
Kwamambala alikho ihlelo lokuphatha eladzimelelisa ukuphikisana namalungelo wabantu elingaphila kwasa futhi. Nanyana kwathatha iminyaka engaphezulu kwamatjhumi amathathu ngaphambi kobana iindingo zehlangano yetjhaphuluko ziphunyeleliswe, sathola netjhaphuluko yethu.
Ngemva kokususwa ko mThethosisekelo webandlu lulo owaphoselwa eza leni lomlando, sazibophelela kumThethosisekelo omutjha nefundiso etja.
Mhlana ngikhuluma emKha ndlwini weliZweloke emi nyakeni ema-25 eyadlulako, ngathi kufuze umThetho sisekelo welizwe lekhethu ube ngaphezulu kwamagama atloliweko; kufuze ube liqi niso emaphilweni wabantu belizwe lekhethu.
Ngaphandle kobana senze njalo, lomtlolo othuthukileko nonamatjhuguluko angeze waba nobubhadekelo.
Kukade saqunta ihlobo lomphakathi esifuna ukuba ngiwo. Umphakathi odzi melele esithunzini sobuntu, ukulingana, itjhaphuluko nokungabandlululani.
Isikhathi esiminyaka ema tjhumi amabili nahlanu si sebenzele ukwakha umpha kathi lo. Sibe neragelopha mbili ebonakalako, kodwana sisese neentjhijilo ezinengi begodu usese mnengi umse benzi ekufuze wenziwe.
Njengombana sigidinga umnyaka wokwamukelwa komThethosisekelo welizwe lekhethu wentando yenengi, asikhumbule ukuhlukana kwethu nehlelo elalibhodwe kukhethululwa ngokobu tjhaba, ukudlelezelwa, ukwe mukwa amalungelo nega ndelelo okwakwenzeka esi khathini sangaphambilini.
Asikhumbule ukuthi kuki thi ukuphumelelisa ibhuda ngo elimumethwe mThetho sisekelo.
Singaphumelela kwaphela nasingaqinisekisa ukuthi woke amaSewula Afrika akghona ukusebenzisa ama lungelo wawo womThetho sisekelo ngokutjhaphuluka nangokuzeleko. Ngalokho sizakuba sitjhaba esibumbe ne ngokwamambala.