 Ilizwe le-Israel  nele-Palestine Akhonjelwe bona alingise iSewula Afrika Ngokuncengelela Ukuthula

vukuzenzele unnamed

Ilemuko lethu lokutjhu gulukela kuntando yenengi kusibonelo ngamandla wokuzwelana, ukukhulumisana noku vumelana.
 Ubujamo obumbi oburage la phambili elizweni le-Israeli nele-Palestine busiqiniseko esinye godu salokho thina maSewula Afrika esikwazi kuhle, kobana irararo elinga pheliko lingasonjululwa ngemikhulumiswano eno kuthula.
Lokhu kutjengisa bona ngaphandle kobana kuraru lulwe imirabhu yerarano, okwaba kuthathwa ngoku ngasimthetho kwenarha yabantu be-Palestine yiIsraeli nokudinywa kwa bantu be-Palestine ilungelo lokuzibusa, angeze ukuthula kwavuka kube khona.
Umguruguru wamva nje, udalwe siqunto sekhotho yeIsraeli, sokobana kuqothwe imindeni eyakhe endaweni yange-Sheik Jarrah esepu malanga yeJerusalema ukwe nzela bona kuzokuvuleka indawo yokobana kuhlale abantu bekwa-Israeli.
Ukubona amadoda, abafazi  kanye nabentwana baqothwa  emakhaya esele bahlezi imi nyaka ngeminyaka kiwo ne mindenabo, kubuyisa imikhu mbulo emimbi ebahlalini abanengi beSewula Afrika abasuswa ngekani eendaweni egade bahlala kizo.
Kwakubuhlungu nehlazo egade liqalene nomndenami kunye neminye imindeni emi nengi yabahlali beSewula  Afrika. Umndenami wasuswa  ngekani amahlandla amabili, usiwa eengcenyeni ezihlu kahlukeneko zenarha.Ukususwa ekhenu ukho njwe ngesigidi buhlungu engeze balibaleka lula, be godu buhlungu obudlulela eenzukulwaneni ngenzuku lwani.
Siyinarha sisaphila ngapha si kweensalela zemithelela yezenzo zabantu ababenelu nya, egade bazenza ngaphasi kwamano karhulumende webandlululo wokusatjala liswa kwabantu ngokuhla liswa nangokomnotho.
Kibo boke ebakholelwa ekulinganeni, ebulungisweni kanye nemalungelweni wa bantu, ngizwa sisunduzwa godu sisilingwa buhlungu nokuhlazeka okwenziwa ebantwini benarheni ye Palestine ngombana buzwa kala kithi.
Izenzo ze-Israel zephula umthetho weenarha zepha si. Batjengisa ukubethela mthalazeni iinsombululo ezilethwe mKhandlu we zokuPhepha weHlangano yeenTjhabatjhaba lapha bakhonjelwa khona bona balise ukuthatha inarha yePalestine ngekani begodu bazalise  amalungelo wa bantu bePalestineSolokho amajoni wenarha ye-Israeli abetha abantu ega de bathandaza e-Al Aqsa Mosque eJerusalema eveke ni egadungileko, sele kune miguruguru e-Gaza Strip neengcenyeni ezikulu ze-West  Bank nemadorobheni  ama nengi wenarha ye-Israel be godu sele zidlule namaphilo amanengi wabantu ekubalwa nabentwana.
Kuyadanisa ukobana ama joni we-Israeli atjhabalalise umakhiwo oziintezi ezimbi li, lapha gade kusebenzela khona iinhlangano zababiki beendaba, lokho bebakwe nzela ukuthumela umlayezo othusako ebabikini beendaba ebebabika ngemiguruguru le.
Ukuragela phambili ngoku nganamkhumbulo kwenarha ye-Israeli ukuthuthumbisa indawo ye-Gaza, kuzokule tha imiphumela emimbi ebantwini abadlula iingidi ezimbili esele batlhagiswe kukhandelwa ngokomthetho yinarha ye-Israel.
Sikhombela woke amahla ngothi abandakanyekako ko bana atjengise ukuzibamba, ukuhlonipha amaphilo wa bantu kunye nokobana alise ipi.
SiyiSewula Afrika sizimi sele ekubeni yingcenye yemi zamo yeenarha zephasi, ezi nqophe ukuvuselela amaga dango wezepolotiki, azoku rholela ekusunguleni inarha yePalestine ezokukghona ukusebenzisana ngepume lelo nenarha ye-Israeli, nga phakathi kwemikhawulo  eyamukelekako ngokweena rha zephasi.
Isisombululo sokwakhisana kweenarha ezimbilezi ngiso esizokuletha ubujamo obu faneleko ebantwini bakwaIsrael nebe-Palestine begodu kufanele kuragelwe phambili ngokobana sisekelwe.
Lokha amajoni we-Israeli asahlela abantu egade baseke regeni e-Al Aqsa Mosque, thina lapha eSewula Afrika gade silungiselela isikhu mbuzo seminyaka elikhulu kwabulawa abantu endaweni yokulotjha uZimu i-Bulhoek eNtabelanga esifundeni sePumalanga Kapa.
Lokha amalanga ama-24 kuMrhayili ngomnyaka we-1921, amajoni wama koloniyali akhabe ahlome ngengidi adumuza abantu egade balotjha uZimu, abu lala abantu abali-124, alimaza pheze abali-130.
Ukubulawa ngesihlungo khu kwabeka epepeneneni ingasi kwaphela isihlungu samapholisa we-Union of  South Africa kodwana nokusekelwa kwawo ngu rhulumende walokha we bandlululo.
Ngokufanako nombango wendawo ye-Sheik Jarrah, isi hlungu se-Bulhoek bekunga bangelwa kungezwani egade kwenzeka khona kwaphela kodwana kwakwenziwa kuthathelwa kwabantu ina rha ngekani ithathwa ba bantu bobukoloniyali, uku bandlululwa ngokombala, ukugandelelwa  ngokunga boni ngalihlo linye.
 Lokha nasitjheja imiraro ese-Middle East khulukhulu umtlhago wabantu bePa lestine, kungaba kuhle bona sikhumbule amezwi kaSelby Msimang, ongomunye wabatlami behlangano yeAfrican National Congre ss. Ngemva kokubulawa kwabantu be-Bullhoek lapha atlola khona wathi “umlando sele usitjengise bona ummo ya womuntu ngokwemvelo ulwisana nokutlhayela kobu lungiswa”.
Ukutjhagala kanye noku vukelwa kombuso karhulu mende okwenziwa babantu abagandelelekileko benarha yeSewula Afrika ngebanga lobukoloniyali kanye noku gandelelwa ngokombala kube bufakazi besiphorofi dwesi.
Njengabathandi betjhaphu luko kanye nobulungiswa, sijama nabantu be-Palestine ekufuneni ukuzibusa, kunye nekutjhagaleni kwabo ukuqe da ukugandelelwa kwamalu ngelo wabo wobuntu, no kwehliswa kwabo isithunzi.
Njengezakhamuzi zenarha eyakghona ukutjhugulula ihloyo kunye nokuphalaka kweengazi, yakha umpha kathi otjheje amalungelo wa bantu boke, sisoke sithemba bona abantu benarha yeIsrael kanye neye-Palestine, bazokulandela indlela efa nako, bona bazakutholana, begodu bathole nokuthula.  v