Betindzaba labaci nilebamcoka kakhulu kunakucala

vukuzenzele unnamed

Siphila eveni lapho hhayi tintsatseli kuphela ko dvwa nome ngabe nguliphi lilunga lemmango liyakhona kuvakalisa luvo lwalo, imibono yawo futsi kanye nekungenetiseki kwawo ngaphandle kwekwesaba kujeziswa.
Sibuya khasane emala ngeni lapho kubhikisha ngekwenhlalo kwemaciko kwakubangela kutsi kube nemiyalo yekuvalwa u mlomo, kanye nekubika kwetintsatseli ngalokuhla bako kwakubekana ebu ngotini bekuvalelwa nome kuvalwa kwalolo lushicilelo.
  Esikhatsini lesisandza kwendlula, INhlangano yabetindzaba i-Reporters without Borders bashicilele Inkhomba Yekukhululeka Kwebetindzaba Emhlabeni yanga-2021, ibharomitha yesimo senkhululeko yebeti ndzaba emhlabeni wonkhe.
Jikelele, kutfolakale kutsi kube nekwehla kufinyelela kwemmango kutfola lwatiso kanye nekwenyuka kwetihibe ekubikeni tindza ba emaveni lamanyenti.
Lombiko uvete kutsi “umse benti webuntsatseli uvinjwe ngci nome uvinjwe kakhulu” emaveni lange-73 kwatsi kulamanye emave lange-59 “wacindzetelwa ngenkhani.”
Lokukhatsatako kutsi simo senkhululeko yebetindzaba sehle sabasibi kakhulu ngesikhatsi selubhubhane lwe-COVID-19, ngalokuvinjelwa lokwehluka hlukene lokube khona lokubonakale sengatsi kusetjentiselwe kuvimba imisebenti yebetindzaba etindzaweni letinyenti.  Kulombiko wamuva live laseNingizimu Afrika  likleliswe laba le-32 emaveni lange-180. Lenkhomba ichaza simo senkhululeko yebetindzaba kutsi “icinisekisiwe kodvwa intekenteke.” Kubonakala kutsi nanome Umtsetfosisekelo welive laseNingizimu Afrika  uvikela inkhululeko futsi sinelisiko lelimile le buntsatseli lobuphenyako, kusenetihibe letinengi leti vimbela tintsatseli kutsi tente umsebenti wato.
  Loku kufaka ekha tsi kuvinjelwa ngekwe mtsetfo kutsebula titfombe teTindzawo Tavelonkhe Letimcoka nome kubika ngetindzaba letifaka ekha tsi kuvikeleka kwembuso.
Lombiko uphindze futsi waveta kubonakala kwe kwenyuka nga-2020  kwekusatjiswa kwetintsa tseli, ikakhulu tintsatseli tebesifazane etinkhu ndleni tekuchumana. Lokukwesatjiswa a kwemukeleki nje nakancane, kodvwa kubuhlungu kakhulu nangabe kucondziswe ngalokukhetsekile etintsa tselini tebesifazane futsi nga letinye tikhatsi kuhambisana nekwesatjiswa ngebudlova betemacansi. Lolu ludzaba lolukhatsatako kakhulu fu tsi ngeke kuvunyelwe kutsi kuchubeke kwenteke.
Ngaleso sikhatsi futsi, siyadvudvuteka kakhulu ngekwati kutsi sinebeti ndzaba labakhululekile na labacinile labakhona kubika ngaphandle kwekwesaba nekutsatsa luhlangotsi mayelana nalabo labase tikhundleni, macondzana netindzaba tenhlalo letibucayi tesikhatsi setfu, kanye nekunika ummango lwatiso lolunembako nalolunga tsatsi luhlangotsi. Ngesikhatsi lapho  sisebentisana khona  ngekuhlanganyela ekwa kheni futsi umnotfo wetfu kanye nemmango wetfu kulesimo selubhubhane lweligciwane le-COVID-19, betindzaba labacinile ba mcoka kakhulu kunakucala.
Betindzaba baseNingizimu Afrika badlale indzima lemcoka kakhulu ekuve teni lokunyenti lesikwatiko lamuhla lokumayelana kungakanani kubanjwa kwembuso ngabhongwane ngulabo labaticabangela bona, ngulabo laba khohlakele kanye ne tikhungo. Bachubeka ngekubika nanome sebabukene ne kwesatjiswa, lwatiso lo lungemanga ngabo kanye nekuhlaselwa.
Kukhohlakala akusiyo kuphela kwensa yeya lelive lelibukene nayo.
Timphilo temihla ngemihla tebantfu labanengi base Ningizimu Afrika solomane tisanemtselela lomubi webuphuya, kungalingani kanye nekungatfutfuki ngalokwanele etimphilweni, kungaletfwa kwetinsita kanye nekweswelakala kufinyelela kutfola ematfuba. Nangabe betindzaba ba tawuhlala njalo benta tibo pho tabo ngelicinisa kuse kela intsandvo yelinyenti, tintsatseli tetfu kufanele kutsi tichubeke tibike ngaphandle kwekwesaba nome kutsatsa luhlangotsi nga letinye tindzaba telilanga. Kubika kwabo tindzaba lokuchubekako kufanele kutsi kufake ekhatsi bu dlova lobucondziswe kubu lili lobutsite, bugebengu emimangweni yetfu kanye netinkinga tenhlalo letifanana nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva.
Betindzaba betfu kufanele kutsi banike lwatiso lolunembako nalo lungakhetsi luhlangotsi, kute kutsi ummango wente tincumo babe banelwati-so, kufinyelela kutfola ematfuba kanye nekwe nta ncono timphilo tabo. Kufanele kutsi bachu beke bakhicite buntsatseli lobungagcini etihlokweni tetindzaba letisematseni nasemakhasini lasembili futsi letifaka ligalelo ekutfutfukeni kweluntfu.
  Kufanele kutsi babike ngetindzaba letimbi na letinhle, inchubekelembili lesesiyentile kanye neti nsayeya letisebukana nato.
Kukholeka kumcoka eku gcineni kwetsembeka  emkhatsini wetintsa tseli nemmango.
Nangabe tintsatseli tivu ma kutsi tisetjentiswe nome tivume kutsi tinkhu ndla tabo tisetjentiselwe kulwa timphi tepolitiki nobe kukweyisa egameni lekuba netimfuno, ku kholeka kwabo kuyalimala. Nangabe betindzaba ba khipha tindzaba leti nganembi nome letateka ngekutsi tingemanga, u mmango bese abasabetsembi.
Kuyintfo lefunwa ngibo bo nkhe bantfu labatsandza le live futsi labafisa kutsi liphu melele kutsi betindzaba betfu basekelwe, futsi bangavi njelwa emsebentini wabo. Njengemmango, asichu bekeni ngekusebentisana ngekutsi sivikele ngemona inkhululeko yebetindzaba belive letfu. Lenkhululeko sayitfola ngekulwa kamatima futsi ngaphandle kwayo, site litsemba lekuphumelela.