Iimbikiindaba Ezinamandla Khona Ziqakatheke Khulu Kunaphambilini 

Vukuzenzele unnamed

Sihlala elizweni la pho nanyana ngili phi ilunga lompha kathi livumeleke khona ukuzwakalisa umbono walo ngokuthanda kwalo, hayi ababikiindaba nje kwaphela; ngokunjalo li zwakalise nokunganeliseki kwalo ngaphandle kweva lo lokusoziswa.
Sesikhambe indlela ede uku sukela emalangeni la umtjha galo wabathabisimphakathi wawukuzidosela amanzi ngomsele wokuvalwa umlo mo, nababikiindaba ababika ngokuveza neensolo ngezinto ezingakalungi babezifaka  engozini yokubotjhwa na mkha kuvalwe amaphepha ndaba wabo namkha iimbiki indaba zabo.
Mhlapha ihlangano iRepo rters without Borders  ime mezele iKombandlela ye Kululeko yeemBikiindaba yee-2021 (i-2021 World Press Freedom Index), esilinganiso sokuthi iimbikiindaba zikhu luleke kangangani ephasini loke.
Kutholakele ukuthi kwe hlile ukutholakala kwelwazi emphakathi kanti ngakelinye ihlangothi zandile iinqabo zokubuthelelwa kweendaba emazweni amanengi.
Umbiko lo uthi “umsebenzi wobubikiindaba uliyeka khulu kanti laphokhunye akusakghonakali kwaku kghonakala ukuthi kube nento ekubikwa ngayo” ema zweni ama-73 kanti “uqinte lisiwe” kamanye amazwe ama-59.

  Okuzwisa ubuhlungu kuku thi ikululeko yeembikiindaba yehlile ngaphasi kobujamo be-COVID-19 , njengoba imiqinteliso ehlukahlukileko ebekwe ngenca yesifesi iliye nomsebenzi weembikiindaba eendaweni ezinengi.
Kilombiko wamva nje iSewula Afrika ililizwe lama32 emazweni ali-180. Ikomba le ihlathulula ikululeko yeendaba eSewula Afrika “njengeqinisekisiweko ko dwana ebuthakathaka.”Iveza ukuthi nanyana umThethosisekelo weSewula Afrika uyivikela nje iku luleko begodu sinesiko eli simeleleko lobubikiindaba obuphenyako, kodwana zisese zinengi iinqabo eziqa bela ababikiindaba ekwe nzeni umsebenzabo.
Lapha-ke kubalwa imi layelo yezomthetho eyalela ukuthathwa kweenthombe zeeNdawo zeliZwe ezinge ziQaketheke khulu namkha eyalela ukubika ngeendaba eziphathelene nezokuphepha kombuso.
Umbiko lo uveza nokuthi zandile izehlakalo zokuthu selwa kwababikiindaba ngomnyaka wee-2020, khulu khulu ababikiindaba abasika zi eekundleni zokuthintana.
 Lokhukuthusela okunje akukavumeleki nakancani, kodwana kubuhlungu uku -dlula nakwenziwa ebabiki niindaba abasikazi begodu bunande buphekelelwa na ngokuthuselwa ngokukatwa.
Yinto ehlalisa kabuhlungu khulu le begodu angeze ya vunyelwa.
Nokho-ke siduduzeka ngokuthi sineembikiindaba ezikhululekileko, ezina mandla, ezikghona ukubika ngaphandle kwevalo noku zanyelwa ngilabo ababusako, ngeendaba zomphakathi ezi qakatheke khulu esikhathini esiphila kiswesi nezibikela umphakathi ngendlela ene mbako, engathathi hlangothi. Ngalesisikhathi njengoba sisebenza ngokusizana uku vuselela umnotho nompha kathi welizwe lekhethu njengoba kurhagele isifo sengogwana ye-corona nje, iimbikiindaba ezinamandla khona ziqakatheke khulu ku naphambilini.
Iimbikiindaba zeSewula  Afrika zilime indima eqaka theke khulu ekuvumbululeni koke esele sikwazi namhlanje ngendima yamambala yoku thunjwa kombuso ngokuse benzela eenkhwameni kwe enkhohlakali zabantu nee mphathimandla kunye nee njamiso ezithileko.
Ababikiindaba baphume lele ukusolo babika ngitjho nanyana sebathuselwa, kwe nziwa neendaba ezingekho bebasahlelwa nokusahlelwa siqu sabo.
Ubukhohlakali akusikuphe la kwesitjhijilo esiqalene naso elizweni lekhethweli. Ipilo yangamalanga yamaSewula Afrika amanengi yembethwe buchaka, ukutjhiyana ngendi ma kezomnotho nokusalela emva ngetuthuko, izenzelwa ezingazisiko kunye noku tlhogeka kwamathuba.
Iimbikiindaba nazizaku hlala zizibophelele mbala eku sekeleni intando yenengi, aba bikiindaba belizwe lekhethu kufuze baragele phambili ngokubika ngaphandle kwe valo nokuzanyelwa ngezi nye iindaba ezenzekako.
Ukubambelela komsebenzi wazo kufuze kuqalelele nangokubika ngeendaba zenturhu yobulili, ubule lesi emphakathini wekhethu kunye nemikghwa emimbi enjengokusetjenziswa kweendakakamizwa.
Iimbikiindaba kufuze zi silethele ilwazi elinembako nelingathathi hlangothi, eli zakwenza umphakathi  ukghone ukuthatha iinqunto ezisekelwe lilwazi, ukghone ukuthola amathuba bewenze nepilwawo ibe ngcono.
Kufuze ziragele phambili ngobubikiindaba obudlulela ngale kweenhloko zeendaba namakhasi wangaphandle adosa abantu, bube lisizo ekuthuthukisweni komuntu.Kufuze zibike ngeendaba ezihle nezimbi, ngendima esiyenzako nangeentjhijilo esiqalene nazo.
Ukuthembeka nokukho lweka kuqakatheke khulu ekunzinziseni ukuthembana hlangana kwababikiindaba nomphakathi.
Lokhuya ababikiindaba na bazivumela bona ngokwabo namkha bavumele iinkundla abasebenza kizo ukulwa izipi zepolitiki namkha ukuzi buyiselela ngeenrhuluphelo ezithileko, ukuthembeka nokukholweka kwabo kuya caphazeleka.
Lokhuya iimbikiindaba nazirhatjha iindaba ezinga nembiko namkha ezizaziko ukuthi azisiliqiniso, umpha kathi uphelelwa lithemba kizo.
Kusiza umuntu woke othanda ilizweli nolifisela ipumelelo ukuthi iimbikii ndaba zekhethu zisekelwe, zingaliywa emsebenzini wazo.
Thina njengomphakathi, asiragele phambili ngokuse benzisana ngokuzimisela sivikele ikululeko yeembikii ndaba zelizwe lekhethu.
Yatholakala budisi, begodu ngaphandle kwayo angeze sathemba ukuthola ipume lelo ephuphumako.