
Lisu lekufuya tinkhukhu sento selikhono lelisezingeni leliphakeme lebalimi bakuleli

Vukuzenzele Unnamed

Imboni yetinkhukhu  nemacandza yaseNingizimu Afrika iyandlondlobala ngenca yeLisu Lelikhulu Lekufuya Tinkhukhu.

Ngesikhatsi Beve rly Mhlabane aya esitolo ayotsenga emacandza, ngesikhatsi abuyela ekhaya beka ngati kutsi utawu ba nemcondvo lomu hle mayelana neyakhe  ibhizinisi lephumelelako.
“Ngalelinye lilanga ngaya esitolo ngayotsenga emacandza kepha ngatfola emacandza abita kakhulu ngabese-ke ngitsenga tinkhukhu temacandza leti-10 kute kutsi sikwati kuba nemacandza ekhaya,” kusho yena.
 Inkhukhu italela icandza njalo ngema-awa lange-26, lokusho kutsi Mhlabane ngelilanga bekatawutfola emacandza lasiphohlongo noma layimfica ngekwe silinganiso lesisemkhatsini.
Ngemuva kwetinyaga letimbili, wabese ucala  kutsengisela boma khewane lamacandza.  Loku kwaholela eku tseni agucule ligalaji lakhe walenta lihhoko letinkhukhu.  Ngaso sona leso sikha tsi bekalima ingadze  yetibhivo ngemuva kwendlu. Mhlabane, lobekadze  angunjiniyela, bekahlala njalo anemasu ekuphuma kulomsebenti aticalele yakhe ibhizinisi yekutsengisa tindlu. Nga-2014, ngemu va kwesikhatsi-nje atfole tinkhukhu takhe, watsenga umhlaba longemahektha lamabili eBenoni, eGauteng, ngenhloso yekwakha emafulethi ekucashisa. Nanoma kunjalo, akakho nanga kuchubeka nelisu lakhe ngoba lomhlaba be wubekelwe kusetjentiselwa kulima. Esikhundleni saloko wabese uncuma kukhulisa ibhizinisi yakhe yekulima. Inchubo lendze  Kweswela sakhiwonchanti  lesifanana nafenisi,  emathange emanti nagezi kwasho kutsi wate wacala  kusebentisa lomhlaba
nga-2016.  Lomake loneminyaka lenge-49 ukhumbula sikhatsi sekutsi wayisebentisa kanjani injini yekuphenya yeGoogle  kute aphenye ngetekulima.  Kucatfuta kwakhe  kwaba nembuyiselo  lenkhulu futsi lamuhla,  ungumnikati lotigcabhako weLipulasi iZapa, ibhizinisi yetekulima lephumelelako. Watfutfuka wesuka ekusebentiseni lamahektha lamabili emhlaba wakhulisa kukhicita kwakhe emaca ndza nekulima sipinashi, i-kale, bophepha labaluhlata satjani kanye nematamatisi, labekakutsengisa endzawe ni yakubo, wagcina asa fake emathaneli eti bhivo lamabili, walima  emahektha la-1.5 waphindze futsi wakha tndlu  tetinkhukhu tekutalela emacandza la-5 000nala-2 000.
Lelipulasi litsengisela tindzawo tekudlela taka Wimpy  letine, iPick n Pay , lihhotela iHoliday Inn  kanye netitolo tendzawo letitispaza , emkhatsini walokunye.
“Nanoma kunjalo, sinekweswela ngoba ku funwa kwemkhicito wetfu kungetulu kwemandla etfu futsi, ngenca yaloko, sitfola emacandza kulabanye bali mi bendzawo. Imiphumela yeluhlolo lwekutsintseka kwendzawo mayelana nalo ku seluvunyiwe, lwavunyelwa tinkhukhu temacandza leti-120 000 futsi manje-ke sidzinga imali yekukhuli sa lebhizinisi,” kusho yena. Lisu Lelikhulu Le kufuya Tinkhukhu  Mhlabane watfola lusito lwekuba ngumlimi lophu melelako. Ungulomunye webalimi labasha labanyenti labazuza kuLisu Lelikhu -lu Lekufuya Tinkhukhu, lelentiwa nguhulumende  nalabatsintsekako balembo ni, kufaka ekhatsi bafuyi betinkhukhu, balimi, bendlulisi nalabatitsengise la ngaphandle kulamanye emave, labatitsenga kula manye emave kanye ne basebenti labahlelekile.
  Lwasayinwa nga-2019, lelisu lihlose kwakha  imisebenti kulemboni  ngekusebentisa tinyatselo  letitawungeniswa kuleminya ka lebalwa letako.  Kwaba ngumphumela  walelisu kutsi Inhlanga no Yekufuya Tinkhukhu  YaseNingizimu Afrika  (i-SAPA) yakhokhela ilayi sensi yemanti yaMhlabane yaphindze futsi yamcece sha mayelana nekukhicitwa kwemacandza.
 Kweseke lwa kwebalimi  Umphatsijikelele we-SA PA Izaak Breitenbach utsi  lemboni seyitjale tigidzi kute kwesekelwe balimi  labamnyama nekukhu lisa kukhicitwa kwetinkhukhukhu nge-5%. Nge tinyanga-nje leti-12,  kwasungulwa balimi la banemakontileka ekufuya betinkhukhu labamnyama laba-13 kwaphindze futsi  kwakhiwa imisebenti  lenge-960. “Lemboni itjale  tigidzi letinge-R870 kusu ngula timakethe lenge-50 ta bosokontileka labamnyama labafuye tinkhukhu kanye nekuchuba tekutsengise la lamanye emave kwakheke imisebenti yakuleli.  Lemboni yentile yaphindze futsi yakhokhela tifundvo  tetebhizinisi tebalimi laba mnyama laba-19 labaselu hlelweni lweLitiko Letekuli ma, Tingucuko Kutemhlaba  Nekutfutfukiswa Kwe ti Kwetindzawo Tasemaphandleni,” kwasho yena.
Balimi labamnyama labatime le labangemashumi lamane  belulekwa mayela na nekufuya tinkhukhu nekuceceshwa. “Lemboni iphindze futsi ibe nesilulu  semininingwane yebalimi  labange-670 labacance, la basemkhatsini  nalabancane  kakhulu (ema-SMME)  lesisita ngelwatiso lo lufanele,” kusho yena. Kwengeta, i-SAPA seyibha le incwadzi yekufundzi isa balimi ngekukhici twa kwetinkhukhu nekute ntela abo emasu ebhizinisi.
Bakhiciti betinkhukhu ba nikele ngetigidzigidzi leti-R1.5 kulutjalomali lolusha kutikhungo tabo tekukhicita kuleminyaka lemine letako, lolufanele kutsi lwakhe imi sebenti leyengentiwe le-4 000. Lemboni itawuphindze futsi itjale tigidzi leti-1.7 tekusungulwa kwebalimi labasokontileka betebhi zinisi labange-50. Lolutjalo mali lutawesekelwa ngule mboni kanye nalamanye  ema-ejensi ahulume nde lamanyenti. 

