Ihleloqhinga Lokufuya Iinkukhu Elenzelwe Abalimi Nabafuyi Bemphakathini

Vukuzenzele Unnamed

UMKHAKHA WOKUKHULISA iinkukhu nokukhiqizwa kwamaqanda weSewula Afrika uyakhula ngeHleloqhinga leBhizinisi yokuFuya iinKukhu (iPoultry Master Plan).
Mhlazana u-Be verly Mhlabane athatha ikhambo  lokuya esitolo ukuyoku thenga amaqanda, be kangazi bona ngesikhathi ayokufika ngaso ekhabo uzabe sele afikelwe liqhi nga lerhwebo lakhe eliphu meleleko.
“Ngelinye ilanga ngaya esitolo ukuyokuthenga amaqanda ngafunyana bona amaqanda abiza khulu kungakho ngakhetha uku thenga iinkukhu ezilitjhumi ezibekelako khona sizakuba namaqanda akhiqizwa nge khaya.” kutjho u-Beverly.
Ikukhu ibekela amaqanda  ngemva kwama-iri ama-26,  okutjho bona u-Mhlabane  angathola amaqanda abuna ne ukuya kalithoba ngelanga.
Ngemva kweenyanga ezi mbili, wathoma ukuthengi sela abomakhelwana amaqa nda. Lokhu kwamenza bona atjhugulule igaraji yekhabo ayenze indlu yokukhulisela iinkukhu. Ngahlanye anesi vande seentjalo nemirorho ngemva kwendlu.  U-Mhlabane, ongusonjini yera, bekukade anamahlelo wokulisa ukusebenza khona azakusungula irhwebo loku thengisa izindlu ekungelakhe.  Ngomnyaka wee-2014, isi khatjhana ngemva kokuthola iinkukhu zakhe, wathenga inarha eziintandi ezimbili eBenoni ese-Gauteng ngehloso yokwakha izindlu eziqatjhi swako nezithengiswako.
Nanoma kunjalo, azange asakghona ukuraga nehlelo lakhe ngombana inarha leyo yayibekelwe ukusetjenzise lwa ukulima. Ngonobangela walokho wagcina akhulise irhwebo lakhe lokufuya ne lokulima.
IHlelokambiso ElideUkutlhoga iinsetjenziswa ezi fana nedrada yokukampela, amatanka wamanzi negezi kwatjho bona angakghona kwaphela ukuthoma ukuse benzisa inarha le ngomnyaka wee-2016 nasele kulungile.
U-Mhlabane oneminyaka  ema-49 lo ukhumbula nge ndlela bekade asebenzisa i-Google  ukwenza irhubhu lulo mayelana nokufuya nokulima.
Amagadango  awathatha kancanikancani amsebenzela begodu namhlanjesi, umpha thi ozikhakhazisako we-Zapa Farm, irhwebo lokufuya no kulima eliphumelelako.
Waragela phambili uku suka ekusebenziseni inarha eziintandi zakhe ezimbili  welula indawakhe yokukhi qiza amaqanda kunye noku tjala umrorho nezinye iintja lo ikale,emhlobo othileko wekhabitjhi igreen pepper neentamati, azithengisa  emphakathini, wagcina seka faka amatunnel  amabili weentjalo bewalima amaha gere ayi-1.5 bewakha ama wogo weenkukhu angabeka umthamo waqanda abalelwa eenkulungwaneni ezihlanu (5000) nezii-2000.
Ipulaseli lithengisela iindawo zokudlela ezine ze-Wimpy, i-Pick n Pay, iHoliday Inn Hotel begodu neentolo ezincani zempha kathini hlangana nezinye.
“Nanoma kunjalo, sisatlha yelelwa njengobana iindingo zethu zidlula ukukghona kwethu begodu ngebangelo kufanele sithole amaqanda abuya kabanye abakhiqizi bakhona la emphakathini.
Ngemva kokuhlolwa kwe ndawo sinemvumo yokwa kha izindlwana zomthamo ozii-120 000, ngenca yalokho sitlhoga imali yokukhulisa umakhiwo.
IHleloqhinga leBhizi nisi Yokufuya Iinku khuU-Mhlabane wafumana isizo ekubeni mlimi ophumelele ko. Ungomunye wabalimi nabafuyi abanengi abasa velako abazuza kuPoultry Master Plan , eyathonywa ngurhulumende begodu na baphathi balomkhakha, uku faka hlangana nabakhiqizi, abalimi, abahloli bemikhiqizo abathengisela ngaphandle kwenarha nabasebenzi abahlelekileko.
Ihlelo elatlikitlwa ngomnya ka wee-2019, lihlelwe bona lingezelele imisebenzi kiwo umkhakha lo ngamagadango ambalwa azokulethwa/azo kufakwa eminyakeni ezako.
Bekumphumela wehlelweli bona i -South African Poultry Association  (i-SAPA) ibha dele ilayisense ka-Mhlabane yamanzi begodu yamsiza nangebandulo lokukhiqizwa kwamaqanda.
UMphathi Jikelele we-SAPA u-Izaak Breitenbach uthi basise iingidi zemali zoku sekela abalimi nabafuyi aba nzima begodu nokukhulisa umkhakha wokukhiqizwa kweenkukhu ngamaphe sende amahlanu. Esikhathini esiziinyanga ezili-12 kwa phela, zili-13 iinkontraga  zokuthuthukisa abalimi abanzima ezihlonyiweko bekwavulwa nemisebenzi ema-960.
Umkhakha lo usise iingidi zamaranda ezima-870 ukwe nza imaraga yabalimi aba ma-50 abanzima nokwenza kube bulula ukuthengisa ngaphandle kuze kuvuleke amathuba wemisebenzi emakhaya. Umkhakha we nza bewabhadalela abalimi abali-19 abanzima iimfundo zerhwebo abasehlelweni lomNyango wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha no kuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya.
Abalimi abanzima abama-40 abazijameleko banikelwa ize luleko nokubandulwa oku phathelene nokukhuliswa kweenkukhu.
“Umkhakha lo uneButhele lomininingwana labalimi nabafuyi abama-670 bama bubulo amaNcani, aPhakathi namaKhulu (ama-SMME) esibasiza ngelwazi elifa neleko’’Ngaphezulu kwalokho, i-SAPA igadangise incwadi ezokufundisa abalimi na bafuyi umsebenzi wokukhi qizwa kweenkukhu begodu nokuzitlolela amahlelo wabo wokuthoma amarhwebo.
Abakhiqizi beenkukhu bazi bophelele ekusiseni kabutjha imali ebalelwa kubhiliyoni linye nesiquntu samaranda eendaweni zabo zokukhiqiza ingakapheli iminyaka emine ezako, begodu lokho kuzo kungezelela ukusunguleka kwemisebenzi elinganiselwa eenkulungwaneni ezine (4000).
Umkhakha lo uzokutjala  godu imali engaba yi-1.7 yamabhiliyoni wamaranda ekwakhiweni kwamabhi zinisi wabalimi abama-50.
Isisomali le izokusekelwa  mkhakha wokulima nokufuya  begodu namaejensi  karhulu mende ahlukahlukeneko.  


