Amakholwa Aqakathekile Epini Yokulwa Ne -COVID-19

Vukuzenzele Unnamed

Mhlapha ama kholwa weSe wula Afrika  amanengi ahlanganyele namanye amakholwa ephasini loke ekugci nweni kwemigidi yekolo eqakathekileko. Amalu nga wekolo yamaJuda mhlapha asandukugidi nga i-Pesach, amaKrestu agidinga iPhasika, kanti amaMoslem khona duze nje azabe agidinga inya nga ecwengileko ye RamadanMnyaka wesibili lo imigi dingo yamakholwa le iba njwa kusahlele isifo esingu mabhubhisa esirhagele epha sini loke, esele sidlule nama philo wabantu abangaphe zulu kweengidi eziyi-2.5.

 Iinhlangano zekolo ziqaka thekile emajimeni welizwe loke wokulwa nesifesi, ingasi ngokududuza nge zikamoya nokweluleka, kodwana nangokutjheja labo abacatjhazelwe khulu khulu macaphazelo kamabhubhisa lo, ngokuphakisa ngokudla, nokutholela abongazimbi iindawo zokuhlala kunye nezinye izenzelwa zompha kathi.  Ikolo iqakatheke khulu epi lweni yeengidigidi zamaSe wula Afrika, kanti ukukho nza ndawonye amabandleni ngamabandla kuyingcenye eqakatheke khulu eendabeni zekolo.  Ukuphumelela ukuhlanga nela ukukhonza kubuye kube yindlela yokukhokha ummoya ethokozisako eba ntwini, emindenini kunye nemphakathini osebunzimeni  obukhulu.

 Kuyazwisiseka ukuthi nge mva kwesikhathi esinga phezulu komnyaka siphila ngaphasi kweenqinteliso emibuthanweni yezekolo amakholwa akomele uku buyela ebujameni bezinto obujayelekileko.  Njengoba urhulumende akuvuma ukuqakatheka kokukhonza ndawonye epilweni yabantu bekhethu, ubenemikhulumiswano na makholwa.
Abarholi bamakholwa baya yizwisisa bebayayilimuka  ingozi yamambala yomzo mbe omutjha wokuthelelana ngeCOVID-19 .  Solo kwehla isifo esingumabhubhisesi, iinhlangano zekolo zithethe amagadango amahle woku khambela izinto phambili ukuvimbela ukurhatjheka khulu kwesifesi hlangana namakholwa. Okhunye okuqakathekileko kukuthi ngesikhathi seengaba zokuyelela ngokwahlukahlu ka kwazo, iinhlangano zekolo zilahlekelwe yingeniso ene ngi khulu kangangobanyana kungahle kube nzima khulu ukubambelela ukuya pha mbili. Thina singurhulu mende solo sisazibophelele ngokusebenzisana namakho lwa ukuthola iinsombululo eziphumelelako.

  Kusenjalo, ipilo ehle noku phepha komphakathi kufuze kube liqalontanzi lethu.
Amakholwa atjengise amano wokusungula eku banjweni kwemithandazo ngesikhathi lapho bekuno kuzaza okukhulu ngendlela yalesisifo esirhageleko ko kapha.
Iinkonzo besele zibanjwa ngethungelelwano levidiyo begodu namakholwa besele akhuthazwa ukobana atha ndazele emizinawo kunoba nyana aphume aye eenko nzweni. Lokhu-ke kuyilekele le khulu imizamo yokuvimbe la ukurhatjheka kwesifesi.
Abarholi bezekolo balime indima eqakathekileko ekukhuthazeni umphakathi ukuthi uthobele imileyo ye zepilo nakuphethwa amasiko aqakathekileko nokwenziwa kwemisebenzi ethileko, nje ngemingcwabo.

  Ngokulinganako, abantu bekhethu bakutjengisile ukuzibophelela ekubambele leni ekambisweni yezepilo  emphakathini kunye nekuqa langaneni kwabantu. Godu bayezwisisa nokuthi kufuze baragele phambili ngokuba lekela imibuthano emikhulu.

Njenganje sisesikhathini  lapho ukutjheja nokuye lela kukhona kufuneka khulu ukudlula zoke ezinye izinto. Ukurhagala kwe ngogwana icorona  akuka dluli, ekhethwapha nephasi ni loke. Ingozi yokusahlela kwengogwana le ihlandla le sithathu yinto ekhona mbala nezakuhlala ikhona.  Ilemuko lamazwe nga mazwe lisifundise ukuthi akukafaneli sizidele ama thambo. Amazwe amanengi azigedlisile iinqinteliso zawo, kodwana ngemva kwalokho yabuya ngobutjha, ihlandla lesibili ingogwana, kwabe kwaba nesidingo sokuthi ku buyiswe imibandela neenqi nteliso eziqine khudlwana.
Imibuthano emikhulu, nanyana ngeyamakholwa nanyana kungaba ngeminye, inamandla wokurhatjha ingogwana, ngitjho nanyana kuthotjelwa imileyo yokuqa langana neyokusebenzisa iinhlanzekisi.
Iingidi ngeengidi zamaSe wula Afrika bekathobela umkhakha oqakathekileko yekolo yawo. Elizweni elivi kela amalungelo wekululeko yekolo, kufuze kwenziwe yoke imizamo ukusekela abantu bekhethu ekulisebe nziseni lelilungelo. Ekusebe nziseni lelilungelo, kufuze senze isiqiniseko sokobana asifaki amalungelo namkha ipilo yabanye engozini.  Le-ke yikambisolawulo abarholi bezekolo engikhe ngahlangana nabo abayise kela ngokupheleleko na bayizwisisisako.  Bayawazi  umsebenzi wesibopho sabo amakholwa – mbala woke amaSewula Afrika – azawa thobela amagadango la.
Sekusikhathi esingaphezulu komnyaka nje solo sisebe nzisana njengomphakathi ukulwa nesifo esirhagele kwesi. Njengoba sisebenzela ukusehlula nje, kufuze siku fakazele ngobutjha ukunca ma kwethu kokusebenza ngokuzitjheja nangokuyelela.

 Ngokwenza njalo sizabe sisebenzela umlayezo wethe mba, wokuhlengeka newo kuzwelana ekuzakukhulu nywa ngawo emasondweni, emasinagogeni, kumamosque kunye nemakhaya welizwe lekhethu emalangeni nee mvekeni ezizakwezi. 

