Abarholi Bendabuko Basilodlhelo Semizamo Yokuvuselela

Vukunzele Unnamed

Eenyangeni ezimba lwa ezidlulileko, ku lambalele amakhosi amabili ahlonipheke khulu elizweni lekhethu.
Isitjhaba sakwaZulu sisa ndukuphekelela kiboyise mkhulu iSilo samaBandla, iKosi u-Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu obuse amatjhu mi amahlanu weminyaka.
NgoTjhirhweni, isitjhaba sa-Bapedi siphekelele kibo yisemkhulu iKosi u-Kgoshi kgolo Thulare Thulare III, okhothame kungakapheli umnyaka ahlezi esitulweni.
Ngokukhothama kwabo Ndabezitha laba, silahle kelwe ziinkutani ebezi netjisakalo yokubulunga nokutlhogomela umlando nemvelaphi yeentjhaba zabo bona kungatjhabalali.
Kusesenjalo, bebalima indima eqakathekileko eku thuthukiseni iindawo zema khaya, bazimisele ukwenza amahlelo azokwenza ngcono ubujamo besitjhaba.
Ngemva kokungena ko mbuso wentando yenengi ngomnyaka we-1994, be kuqakathekile bona umbuso omutjha ubuyise isithunzi bewuqinisekise ubudosipha mbili bobukhosi nokukha mbisana nomthetho nama siko womThethosisekelo welizwe lekhethu.
Ihlangano yabarholi ben dabuko iragela phambili ngokulima indima eqakathe kileko emaphilweni wabantu abaziingidigidi elizweni le khethu, khulukhulu eenda weni zemakhaya. Abarholi bendabuko basekela beba tjhayela ihlelo lokuthuthu kisa umphakathi.
Mvanje, ngibe nethuba lokuhlanganyela ekulume nipikiswano yokuvulwa kweNdlu yesiZwe yamaKho si weNdabuko, enqophe ekuqalisiseni iintjhijilo ilizwe eliqalane nazo.  Obekubethisa ummoya ngekulumopendulwano le kukobana abarholi benda buko namasiko batjengise ikareko yokujamelana no budisi bezomnotho ilizwe eliqalane nabo, begodu ba netjisakalo yokuba yingcenye yokulwisana neentjhijilo zokungathuthuki nomtlhago eendaweni ababusa kizo.
Ngokungatjhugulukiko ngitjhwile bona ukubuyekeza umnotho ngesikhathi se Ngogwana yeCorona  kufuze kufake woke umuntu, be godu akekho ozokuvalelwa ngaphandle.
Ukuphumelela kweHlelo qhinga lokukwAkha kabu Tjha nokuVuselela umNotho  (i-ERRP) akuqinisi ubudle lwano phakathi kukarhulu mende, amarhwebo nabase benzi kwaphela, kodwana bulima indima nebarho lini bendabuko nezinye iinhlangano zomphakathi.
Abahlanganyeli bekulu mopikiswano bagandelele indaba yokobana abasafuni ukuthembela ezabelweni namkha umphakathi uqa lelele khulu esizweni laka rhulumende ngezeemali.
Bafuna ukunikelwa isekelo elifaneleko, ukubandulwa kunye nebhoduluko elivu mela bona imiphakathi yee ndaweni zemakhaya izi jamele.
Bafuna ukususa ukunga fani kwezinga lokuphakelwa kwezenzelwa zomphakathi eendaweni zemakhaya ne zemadorobheni kufakwa hla ngana neensiza zekoro yan geqadi nofana ezijameleko.
Ebangathanda ukuku bona ngeendawo zemakha ya kukobana zibe maziko wemisebenzi yezomnotho, amabubulo namathuba wo msebenzi. Lokhu kutjengisa ukuphumelela kweemfiso zeHlelo lokuThuthukiswa kweeYingi (i-DDM), elasu ngulwa ngomnyaka wee2019.
Abarholi bendabuko babe kwe ebujameni obufaneleko ukuqinisekisa bona amahlelo wesiyingi abikelwa bekaphe ndula iindingo zomphakathi begodu bacabangisisa nge pilo ephilwa emakhaya.
Njengoba i-DDM isekela amahlelo weendawo ze makhaya anqophe ekuphu meleliseni iindigo, amandla namathuba eendaweni ezithileko, abarholi benda buko babebahlahlindlela bokuthuthukisa eendaweni zemakhaya.
Bahlome iHleloqhinga i-InvestRural , elisungulwe esifundeni seTlhagwini Tjingalanga inyanga epheli leko. Kuyakhuthaza ukuthi abarholi bezendabuko bona basekele ihlelweli begodu bafuna ukusebenzisana neemphathimandla zeenda wo zemakhaya ukuqinisekisa bona liba yipumelelo.
Ngesikhathi seKulumopi kiswano eNdlini yesiZwe yamaKhosi weNdabuko kuvezwe bona ukuze ku phumelele iHleloqhinga i-InvestRural  kufuze ku bandulwe bekuhlonyiswe ngamakghono iinhlangano zeendaba zendabuko.
Abahlanganyeli abambalwa  batjengise amahlelo wezo mnotho asezingeni elithuthu kileko. La maphrojekthi we zokulima nokufunisisa iindle la zokuvuselela amandla womnotho.
Okuvelileko kukobana ihlangano yabarholi benda buko iyazwisisa bona kuqa kathekile bona amarhwebo weendaweni zemakhaya, asakhasako, aphakathi na mabhizinisi wehlanganisela abe yingcenye yomnotho ohlanganyelweko.
Abadosiphambili bezenda buko abakhulumileko bethu le umbono wabo ‘wokundlo ndlobalisa ubukhosi’, abazi bona bangasibagcini be siko kwaphela kodwana babatjhayeli betuthuko yo mnotho. Bakhombise ama phrojekthi ambalwa nama thuba womnotho angaletha amathuba wemisebenzi beke nze ngcono amaphilo wa bantu beendaweni zema khaya.
Abarholi bendabuko ba veze ukuzimisela kwabo ukulima indima ekambiswe ni yokwenziwa kwamatjhu guluko emthethweni olawula  inarha elinywako neyoku hlalisa abantu. Solo kwango mnyaka wee-2018, abarholi bezendabuko benze bona amahagere wenarha asi -gidi namakhulu amahlanu weenkulungwana (1 500 000) athuthukiselwe ukunikelwa isitjhaba begodu kunethemba lokobana azokungezeleleka ngomuso.
Njengendlela yokusungula ihleloqhinga elihlelekileko nelisimemeko, sivumile uku bamba uMbuthano kaMe ngameli wezeNarha umnya ka ozako. Kuzokukhulunyi swana ngemiraro edlangi leko nangamatjhuguluko kezenarha ukufaka hlangana nomthelela walokhu enarhe ni abantu abakhe kiyo, eminengi yayo iseendaweni zemakhaya.
Umuzwa obegade ukho na kilekulumopikiswano eNdlini yesiZwe yamaKho si weNdabuko kukobana kuyavunyelwana bona ukuvuselelwa komnotho kuqakatheke ngaphezulu kwezinto zoke ezisemkhu mbulweni wabahlanganyeli.
Kusesenjalo kwabonakala bona kunethemba lokobana abarholi bendabuko bathoko zela indima abanikelwa yona yokuba yingcenye yemizamo yelizweloke yokuvuselela umnotho, ukuvula imise benzi nokuletha amaqhinga amatjha.
Ilifa eliligugu labadosi phambili ngelokuthi imbewu yetuthuko abayitjalako nge sikhathi sokubusa kwabo  ikhule ibe mimithi enemi rabhu etjhingako ezokuvikela beyibe buphephelo bompha kathi neenzukulwani zabo.
Sisasebenzisana nje si lilizwe sisakha kabutjha  umnotho welizwe, sizokura gela phambili ngokuthembela esekelweni leenhlangano za badosiphambili bendabuko, ekuyingcenye emangazako nengeze wayihlathulula ye mvelaphi nekusasa lethu. 

