Kugubha Lilanga Lemhlaba LeDown Syndrome  

Kgaogelo Letsebe

Inhlangano Yemhlaba YeteDown Syndrome  icinisekise kutsi  mhla tinge-21 Indlovu lenkhulu kutawuba  Lusuku Lwekugubha iDown Syndrome  kulabo labalwa nekubandzaka nyeka kwetihlobo tabo letiphila nalokugula.
I-Down Syndrome  (i-DS) kukhubateka kwemachromosome  lokwenteka ngesikhatsi ukhulelwa.
Sisebenti setemphilo sase Mpumalanga Dkt. Midah Maluleka utsi, “Kunelinani lelingetiwe le21 chromosone  (i-Trisomy 21) lelibanga kube nekubambeleleka kweku khula kwemtimba nekwe ngcondvo. Akunambangela lecondzile yalechromosome  lengcile. Kutfolakele kutsi akusimayelana nemnyaka, simo setemnotfo netenhlalo, nebuhlanga noma nenkolo.
Futsi akusimayelana nelu futo.” Maluleka ungeta kutsi i-DS ikukhubateka kwemachromosome  lokuvamile eba ntfwaneni labasandza kuta lwa. “Munye umntfwana kulaba-1000 labatelwe ema veni latfutfukile nemntfwa na munye kulaba-650 labatalwa emaveni lasatfu tfuka, njengaleli letfu, bayatsi ntseka. Lokungenani ema80% ebantfwana labaphe tfwe yi-DS babelekwa boma ke labangaphansi kweminya ka lema-35, nanoma bomake labangetulu kweminyaka lema-35 batsatfwa njenga labasebungotini lobukhulu bekutfola bantfwana labaneDS.”Utsi ngenca yekutsi lo kukhubateka kungabonwa kusuka ucala kukhulelwa, kunetimphawu letikhombi sako lekufuneka utibuke.
“Esigabeni sekucala seku khulelwa, uyacwayiswa ku tsi wente luhlolo lomntfwa na iultra sound scan  yema viki ali-12 kuya ku-13. Loku kukala ngalokunembako kucina kwemanti lasemuva kwentsamo yemntfwana, lokubitwa ngekutsi yinuchal translucency.  Loku kuvamise kuba kukhulu ebantfwaneni labane-DS.
Lolunye luhlolo lwangembi kwekubeleka ngulolubitwa ngeamniocentesis . Loku kutsatfwa kwemanti iamni otic fluid  bese atfunyelwa ayohlatiyelwa emachro mosome . Loluhlolo lucishe lube nema-98% ekucilonga lokunembako.”Maluleka utsi bantfwana labane-DS bangakhona kuphila ngalokugcwele, babenemphilo futsi baphile sikhatsi lesidze.
Nanoma kute likhambi, bantfu labaphetfwe yi-DS bayazuza emakhaya lane lutsandvo, ekulashweni lokufanele, ngekungenelela kusanesikhatsi, kutinsita tetemfundvo netekufundze la likhono. Ngenca yekutfo la kwelashwa lokusetulu, bantfu labanyenti labatelwe ne-Down syndrome  namuhla banesilinganiso sekuphila lesicishe sibe minyaka lema-55. Bantfu labane-DS banemiva netidzingo le tifana netalabanye bantfu futsi kufuneka baniketwe ematfuba nekunakekelwa,” kusho Maluleka.
Thishela waseNyakatfo Nshonalanga Tshepo Ke kana utsi, “Akusibo bonkhe bafundzi labanetidzingo le tikhetsekile lekufuneka kutsi baye etikolweni tebantfwana labanokukhubateka naseti kolweni letikhetsekile. Ba khona labambalwa laba khona kufundza etikolweni letijwayelekile. Ngekuchu beka bafundze, ngekwese kelwa nangekubeketelelwa, labafundzi bangaphumelela kahle.”  


