Umutsi wekugoma weCOVID-19 : Lodzinga kukwati

Allison Cooper

Njengoba sekutawu calwa luhlelo  lolukhulu lwa seNingizimu Afrika lweku goma Sifo seLigciwane leKhorona (i-COVID-19)  kutisebenti tetemphilo ngeNdlovana, i-Vuk’uzenzele iyasicacisela kutsi uyini umutsi wekugoma we-COVID-19, kutsi usebenta kanjani nekutsi kubaluleke kangakanani kuvimba ku bhebhetseka kwaleligciwane.
Umutsi wekugoma wentani?Umutsi wekugoma ucecesha sincandzatifo sakho (lesilwa nekugula lokukungenile), kutsi ukhicite emasotja emtimba (emaphrotheni lalwa netifo) – njengobe bekatowenta njalo uma ngabe bewuvule leke egciwaneni.
Kungani lomutsi wekugoma ubaluleke kangaka? Kugonyelwa i-COVID-19 kuyindlela lesebenta kahle kakhulu ekutsini nitivikele kuleligciwane ngobe ematfuba engoti yekutsi linga ningena anciphile. Ubese uba nematfuba lamancane kabi ekutsi ungendlulisela leligciwane kulomunye umuntfu.Inhloso yalokugonywa kutsi kufinyelelwe linani lebantfu lelenele – lapho khona uma linani lebantfu lelenele seligonyele leligciwane kuniketa kuvikeleka ngalokungacondzi-ngco labo labangakagonywa, lo kwenta kutsi kubhebhetseka kwaleligciwane kulawuleke.
Imitsi yekugoma iyadzingeka yini kuvikela kubhebhetseka kwe-COVID-19?Kunebufakazi lobukhulu kakhulu betesayensi lobu khombisa kutsi kugoma ku kutivikela lokukahle kakhulu kwekutsi ungangenwa tifo letimatima.
Lomutsi wekugoma utangivimba yini kutsi ngingangenwa yi-COVID-19?Kute umutsi wekugoma lovikelana ngalokuphelele loku-100%. Kuba nelinani lebantfu lelenele leligonyiwe akuniketi kuvikeleka ngalokuphelele kulabo labangakagonywa. Nanoma kunjalo, ngalelinani lelenele leligonyiwe, labantfu laba batawuba nekuvikeleka lokukhulu.
Lomutsi wekugoma uphephile yini?Imitsi yekugoma ye-CO VID-19 yendlula kunchubo lebitako, lenetigaba letinyenti tekuhlolwa, kufaka ekhatsi kulinga kwekusebenta kwayo lokutsatsa sikhatsi lesidze lokufaka ekhatsi tinkhulu ngwane letingemashumi shumi tebantfu.Yonkhe imitsi yekugoma lesetjentiswa eNingizimu Afrika kuluhlelo lwekugoma lwawonkhe wonkhe ifanele kutsi ivunywe Siphatsimandla SaseNingizimu Afrika Lesilawula Imikhicito Yetemphilo. Umutsi wekugoma we-University of Oxford-AstraZeneca sewuvele uvunyiwe balawuli labanyenti labehlukene be mhlaba wonkhe futsi sewu calile kusetjentiswa kulama nye emave.
INingizimu Afrika itawutfola kuphi umutsi wayo wekugoma wekucala?Emabheshi ekucala emitsi yekugoma latawufika lapha eNingizimu Afrika (sigidzi sinye ngaBhimbidvwane bese kutsi ngeNdlovana sekufika-500 000) ngabe imitsi yekugoma ye-Oxford University-A straZeneca ibuya kuSikhungo i-Serum Institute of India.
Bobani labatawutfola lomutsi wekugoma?Tisebenti tetemphilo letili nganiselwa kutigidzi leti-1.25 ngito letitawutfola kucala lomutsi wekugoma. Sigaba Sesibili, tisebenti temisebenti lehamba embili njengabothishela, emapho yisa, tisebenti tamasipala, bashayeli bematekisi kanye naletinye tisebenti letisebenta esigabeni lesingembili; bantfu labasetikhungweni letifa-nana nemakhaya ebantfu labadzala, tindzawo teku khosela kanye nemajele; kanye nebantfu labangetulu kwemi nyaka lenge-60 budzala kanye nebantfu labadzala labanaletinye titfo batawubekwa embili.Sigaba Sesitsatfu, bantfu labalinganiselwa kutigidzi letinge-22.5 belinani lebantfu labadzala labasele batawugonywa. Umgomo lapha kutsi kugonywe-67% welinani le bantfu ekupheleni kwa-2021. Ngaleso sikhatsi sifanele kutsi sitawube sesifikile kulinani lelincunyiwe lebantfu labagonyiwe.
Ngubani lotsenga lomutsi wekugoma?Hulumende nguye kuphela umtsengi walemitsi yekugoma futsi utawuyisabalalisa kubohulumende netifundza kanye nakumkhakha lotimele.Bonkhe labo labatawugonywa batawubhaliswa kure jista yavelonkhe bese banikwa Lolwatiso luniketwe Litiko Letemphilo
