Kuligugu Lelikhulu Kuhola Inhlangano Yebunye Bemave Ase-Afrika

Vukuzenzele unnamed

Sikhatsi seNingi zimu Afrika se kuba nguSihlalo weNhlangano Yebunye Bemave ase-Afrika (i-AU) sesifike ekugcineni. Lapho sibuyeketa sikhatsi setfu sekuba kulesikhu ndla, ngikhumbula sisho lesidzala lesitsi ‘ema tfuba lamahle avuka etime ni letimatima’Kwetfu kube ngumbha bhatiso wemlilo, ngemuva-nje wekungena esikhu ndleni sekuba nguSihlalo ngayo yona leyo nyanga kwabikwa sehlakalo sekucala seligciwane lekhorona kulelivekati.  Kwendlalwa tintfo letibekwa embili tesikhatsi setfu, emkhatsini wato kuchubekisela embili kuthula nekuphepha, kuhlonyiswa kwabomake ngetemnotfo kanye nekujulisa temnotfo letihlanganisiwe, kwadzinga kutsi kuguculwe ngalokubonakalako kute kutsi kubu kwane nalolubhubhane. Umsebenti wetfu lomkhulukati kwaba kwenta kutsi i-AU igcile ekubukaneni nesimo semhlaba lesiphu tfumako lesingakate sesibe khona ekhulwini leminyaka.I-COVID-19 itsintse onkhe emave kulelivekati. Kute kube ngulamuhla kucinisekiswe tehlakalo letitigidzi leti-3.5 e-Afrika, futsi seba ngetulu kwe-88 000 bantfu labashonile.Kube simo lesimatima setemphilo, senhlalakahle yebantfu, setenhlalo nete mnotfo emaveni ase-Afrika, linyenti lawo lite imitfombolusito leyenele yekubukana nesimo setemphilo lesibucayi salobukhulu lobungaka.Kantsi-ke futsi, njengobe lesimo salolubhubhane singakate sesibe khona, kube njalo-ke nasendleleni emave ase-Afrika lahlangane ngayo kute alwe nalo.Ekwenteni njalo sisebente kakhulu tingcweti, emakhono kanye netikhungo talelivekati njengeTikhungo tase-Afrika Tekulawula Nekuvikela Tifo (i-Afrika CDC).I-Afrika ayikahlali-nje yagoca tandla ngesikhatsi lolubhubhane nebungoti balo bubhebhetseka. Kusukela ngemalanga ekucala alolu bhubhane futsi siholwa yi-AU, masinyane-nje senta lisubuciko lelivekati lekubukana nalesimo, siholwa yi-Afrika CDC kanye nemibutfo lesebentako yesigodzi.Sicaphele kutsi onkhe emave kulelivekati atawutsintfwa kakhulu ngulolubhubhane. Linyenti angeke libe nalemitfombolusito ledzingekako yekuhlangabetana netinsa yeya tetemphilo yesive noma yekuvikela iminotfo yayo. Sabese siyavumelana singemave ase-Afrika kutsi sikhetse bantfu base-Afrika labanyenti labavelele kutsi babe titfunywa letikhetsekile, letitawukhulumisana nalabasita ngetimali bemave angaphandle kanye neti khungo letimikhakhami nyenti kukhuluma egameni le-Afrika mayelana netekusitwa ngetimali nekuhhamu leka etikweletini. Ngalendlela lena, kusebenta njengelivekati linye, sakhona kutfola kuhhamuleka etikweletini kwemave lamanyenti nekutfola lusito lwetetimali tekubukana ne-COVID-19 nekuvusetelwa kwemnotfo.Kepha nanoma-nje emave ase-Afrika acela lusito  emmangweni wemave emhlaba, sacala ngekutisita tsine ngekwetfu – kusungula nekugcila kuSikhwama Sekubukana ne-COVID-19 salelivekati.Lonkhe lubanjiswano lolwentiwe netive letinemi tfombo lencono nemmango wemave emhlaba lonikela ngetimali, sisungula yetfu Inkhundla Yase-Afrika Yekuniketa Tintfo Tete kwelashwa lensha naleyi ncalisakuvela letawenta ku tsi onkhe emave ase-Afrika kutsi atfole masinyane tisetjentiswa tekutivikela kanye naletinye tintfo tetekwela shwa ngendlela lelinganako, nalengabiti kakhulu.Futsi manje-ke njengoba umutsi wemjovo wekugoma i-COVID-19 sewukhona,  sisebente simunye kute sicinisekise kutsi lelive-kati litfola sabelo lesifanele,  sisebentisana neSisetjentiswa se-COVAX futsi siholwa ngeletfu Licembu Lase-Afrika Le lisebentako Lekutfola Umutsi Wemjovo Wekugoma. Kuse tjentiswa kwemutsi wemjovo wekugoma sekuvele kucalile kulelivekati futsi sifisa kutsi linyenti lebantfu balelivekati babe sebagonyiwe ekupheleni kwa-2021 kuzuza kugoma linani lelikhulu lelilindzelwe.Sisebente simunye kuvikela temphilo, bantfu kanye netindlela tekutiphilisa kulelivekati. Ekwenteni njalo, sikhombise emandla etfu ekumelana netimo letimatima kanye nekuba bachubi bentfutfuko yetfu. Nanoma-nje senganywe yi-COVID-19, sikhonile kwenta tinchubekelembili letinyenti etintfweni tetfu letinyenti letibekwa embili.Ngesikhatsi setfu, Indzawo Yelivekati Lase-Afrika Yekuhwebelana Mahhala (i-AfCFTA) yagcina yetfuliwe, yahambela embili sikhatsi lesisha setekuhwebelana kwemave ase-Afrika neku hlanganiswa kwemnotfo.Ngisho nangaphasi kwetimo letimatima letivetwe ngulolubhubhane, lelivekati lichubekele embili emgomeni 'wekuthulisa tibhamu' kulelivekati. I-AU beyiloku ihlanganyela ngemandla kutikhuluniswano tekucela nekubonisana mayelana ne-Grand Ethiopian Renaissance Dam, macondzana nekuce dvwa kwekudubulana eLi bya nekukhutsata kuthula eSouth Sudan.Lokukugcile kwelicembu letfu kube sekuhlomiseni bomake ngetemnotfo, le-sitawuchubeka nekuhola  ngisho nangemuva kwekuphela kwesikhatsi setfu kute futsi kube sekupheleni kweMinyakalishumi Wekufakwa Kwetetimali Nete mnotfo Tabomake ku-2030.Lapho sinika iDemocratic Republic of Congo (i-DRC) tintsambo sishiya lomtimba welivekati lovelele esimeni lesinemandla kakhulu.INingizimu Afrika  itawuchubeka idlale indzima yayo kwenta kuhlangana kulelivekati, kanye nekwesekela Sihlalo longenako kanye nalenhlangano emitameni yayo yekuhlangabetana netimfuno te-Ajenda ye-AU yanga-2063.Ngesikhatsi kusungu lwa Inhlangano Yebunye Be-Afrika nga-1963, Emave langeMalunga ahlanyela inhlanyelo yelubanjiswano nebunye ngenhloso ye mphilo lencono yabo bonkhe bantfu base-Afrika.Bacinisekisa kutsi bunye be-Afrika bebubaluleke ka khulu uma ngabe inhlala kahle nekuphila kahle kwe bantfu be-Afrika bekufanele kutsi kucinisekiswe.Umlandvo ungufakazi wekutsi lenhlanyelo beyingaweli emhlabatsini lovundzile ngaso sonkhe sikhatsi, futsi ekuhambeni kweminyaka umklamo webunye be-Afrika uhlangabetene netinkinga letinyenti kanye nekucala lokungasilo liciniso.Kepha kwesabisa ngekufa lokuvetwe ngulolubhubhane lwente emave ase-Afrika ku tsi asebente ngekubambi sana.Ngesikhatsi lesimatima kakhulu se-COVID-19, lenhlanyelo yebunye ne lubanjiswano leyahlanye lwa ngemavulandlela etfu aphambilini seyimilile futsi iyandlondlobala.Ngalesikhatsi lesi sekuli ngwa lokukhulu nebuma tima sibe sikhatsi lesihle kakhulu se-AU.Sihloniphekile ngekunikwa litfuba lekuhola lenhlangano ngalesikhatsi lesi, lesikho mbise mbamba kutsi asho kutsini lamagama latsi Bunye be-Afrika.Loku kuyintfo lezuziwe lefanele kutsi tonkhe takhamuti telivekati lase-Afrika titigcabhe ngako tiphindze futsi titfole kukhutsateka kuko.
