INingizimu Afrika incoba i-HIV ne-AIDS

Vukuzenzele Unnamed

Lapho sichubeka nemitamo yetfu yekulawula lolubhubhane lolumoshako lweligciwane lecorona , angeke sitsalalise singati-naki leti letinye tinsayeya tetemphilo live letfu lelibukene nato.
Ngetulu kweminyakalishu-mi lemitsatfu, live letfu beliloku lichubela lisiphalata lilwa ne-HIV ne-AIDS, lese-yendlule netimphilo letinyenti yaphindze futsi yabanga lusizi nekuhlupheka lokukhulu.Kusukela kwabhedvuka iCOVID-19  kulelive, kwaba nekumiswa kwemisebenti nekuyaluka kwavelonkhe kanye nekucindzeteleka kwe-tikhungo tetfu tetemphilo, tinsita letinyenti te-HIV , te-AIDS kanye netesifo sesifuba titsintsekile. Loku kubange insayeya kubantfu labahlolako baphindze futsi bacale kunatsa imitsi yabo yetindzambisigci-wane. Linyenti lebantfu ba-kutfola kumatima kulandza imitsi yabo futsi baba bancane nebantfu labakhona kutfola tinsita tabo, njengekusokwa kwalabadvuna ngekutinikela.Ngaso leso sikhatsi, ti-nyenti tifundvo letifundvwe ekuphendvuleni kwetete-mphilo tetfu tesive kulolubhu-bhane lweligciwane lecorona lokungacina kulwa ne-HIV ne-TB.INingizimu Afrika iyachu-beka nekuba nelinani lelikhu-lukati emhlabeni lebantfu labaphila ne-HIV . Kuyakhu-tsatana, nanoma kunjalo, kutsi kulomnyakalishumi lowendlulile sibe nenchubekelembili ekunciphiseni linani lete-hlakalo letisha tekwesuleleka nge-HIV kulinanibantfu le-linge-60%.Kuphindze futsi kuyakhu-tsatana kutsi kwesuleleka nge-HIV kubantfu labasesebasha labangemantfombatana lehle kakhulu kulomnyakalishumi lowendlulile. Leli licembu lelibaluleke kakhulu ngoba basesimeni lesikhulu kakhulu sekutsi bangaba sengotini yekwesuleleka nge-HIV .Luhlelo lwetfu lwekwelapha selifake ligalelo ekwehleni nge-60% kwemanani ebantfu labafako lababulawa yi-AIDS. Sekube nekwehla lokukhulu kwelinani lebantfu labasha labafa ngalokuphatselene ne-HIV .Kukhonekile kutsi kwehliswe emanani alabashonako ngoba, sindzawonye kanye nebali-ngani betfu, sicalise kusebenta kweluhlelo lwekwelashwa ngetidzambisigciwane kwa-ﬁ  nyelelwa kutigidzi tebantfu labaphila nalesifo.Ekucaleni kwalomnya -kalishumi, luhlelo lwetfu lwe-HIV lwekuvikela kwesuleleka kwemntfwana lokusuka ku-make (i-PMTCT) belufinye-lela kulabambalwa kakhulu. Manje sesinetilinganiso leti-setulu kakhulu telufinyelelo lwe-PMTCT lapha eNingizimu Afrika, lesekwehlise kakhulu tilinganiso tekwesulelekaemkhatsini webantfwana.Nanoma sesiwanciphisile emanani ekwesuleleka lo-kusha, sisesekhashane neku-ﬁ  nyelela umgomo lesatibekela wona nga-2016 wekuzuza kuncipha kwelwesuleleko lwe-HIV nge-75% nga-2020. Uma singaphumelela kwenta njalo, singakhona kwenta i-AIDS ingasabe iba yintfo lesongela temphilo yesive nga-2030.Ngenhlanhla lembi sisenga-kaﬁ  ki lapho. Kusesekunyenti kabi lekufanele kutsi sikwente kucinisekisa kutsi bantfu laba-sha bayahlonyiswa mayelana nekuvikela kwesuleleka, ku-faka ekhatsi kuntjintja indlela yekutiphatsa, kutfola ema-khondomu kanye nekutihlola njalo njalo. Sidzinga kwe-nta siciniseko kutsi wonkhe umuntfu lowesulelekile uyakufinyelela kwelashwa nekunakekelwa.Sifanele sisebente ngeku-tikhandla mayela nekuvikela i-HIV kulinanibantfu leli-balulekile, kufaka ekhatsi labo labatsengisa umtimba, emadvodza laya emacansini nalamanye emadvodza, kanye nebantfu labatijova ngetidzakamiva. Sifanele kutsi sikucedze kubekwa luphawu-lihlazo nekubandlululwa kwalamananibantfu.  Angeke sifise kucedza i-HIV uma ngabe sitsalalisela tidzingo, kukhatsateka kanye nemalu-ngelo anoma nguyiphi incenye yelinanibantfu betfu.INingizimu Afrika ifanele kutsi ikhuphule imitamo yayo yekusokwa kwalabadvuna ngekwetekwelashwa kute kutsi kuncishiswe ingoti yabo yekutfola i-HIV . Kusokwa ngalokungakaphephi akuka-faneli kutsi kusho emajaha netinkinga temphilo yonkhe, futsi kute umuntfu lofanele kutsi afe abulawe kusokwa. Sifanele sente siciniseko seku-tsi emajaha lamancane asokwa ngalokuphephile. Sikhutsatwa yimiphumela yelucwaningo lolusha yama-nje yekwelashwa kwangembi kwekwesuleleka (i-PrEP). Akufani nekwelashwa nge-tidzambisigciwane letinikwa bantfu lasevele banayo i-HIV , i-PrEP ifaka ekhatsi kuse-tjentiswa kwetidzambisigci-wane bantfu labete i-HIV kute kutsi bavikele kwesuleleka. Lolucwaningo, lolwentiwe bososayensi Betekulinga Kuvikela I-HIV , yatfola kutsiimijovo lehlatjwa njalo ngemu-va kwemaviki lasiphohlongo beyincono kakhulu kune-liphilisi lelisetjentiselwa ku-vikela i-HIV . Lemiphumela inemandla ekutsi kungacini-swa kahle kakhulu kubukana kwetfu nalolubhubhane. Uma sifanele kuphumelela ekucedzeni i-AIDS ekubeni yinkhatsato kutemphilo yemmango kungakapheli lomnyakalishumi lotako, sifanele kutsi sihlanganise le-timphumelelo kanye netingu-cuko letibalulekile tetindlela tekutiphatsa.  Sifanele futsi kutsi silwe netimo tetenhlalo netemnotfo letifaka ligalelo kulamanani lasetulu ekwe -suleleka.Munye wemisebenti yetfu lomkhulu kuhlomisa lusha lolungemantfombatana  nabomake labasesebancane, ngetemfundvo, ngetemnotfo nangetenhlalo. Badzinga kukhona kutentela tabo ti-ncumo mayelana ngato tonkhe tinhlangotsi tetimphilo tabo, kufaka ekhatsi tindlela tabo tebulili nekutiphatsa kwabo ngetemancansi.
Ekugcineni, sitakuzuza ku-ncoba i-AIDS ngekuhlomisa bantfu labasha, bomake na-labanye bantfu labasengotini. Loku kufaka ekhatsi kuba-hlomisa ngekutsi bakwati ku-ﬁ  nyelela lwatiso, kwelulekwa kanye nekwesekelwa. Kufaka ekhatsi kufinyela ematfuba etemfundvo netemnotfo, ikakhulu kwabomake laba-sesebancane. Kuhlonyi-swa kuphindze futsi kusho wonkhewonkhe ufanele kutsi afinyelele kuhlolwa, kwela-shwa kanye naletinye tinsita tetemphilo.Bantfu baseNingizimu Afri-ka babuya khashane, babeke-tele bamelana nalokunyenti futsi bente inchubekelembili lenkhulu ekulweni ne-HIV , i-AIDS kanye neSifo Sesifuba. Asicinise kutinikela neti-nyatselo tetfu ekubukaneni nasekucedzeni i-AIDS iphele nya.
  