
Elinye Ithuba Lokufumana Isitifikedi Sakho Sikamethrigi

Cathy Grosvenor

Awukabukuphe lelwa sikhathi sokufumana isitifideki sakho sikamethrigi namkha ukufikelelaimiphumela oyifunako,lo mlayezo okhuthazako womNyango wezeFundo esiSekelo (i-DBE) wokusekela  iHlelo leThuba lesiBili lokuba nesitifikedi sikamethrigi.  Umnqophisi walelihlelo, uDorh. Sandy Malapile, uthi isitifikedi sikamethrigi sidingo esikhulu ngombana ngaphandle kwaso, imi-nyango eminengi yamathuba wemisebenzi ihlala ilo-dlhelwe. “IimPhathima-ndla zemiKhandlu yeFundo naMandla wokuThwasisa (ama-SETA), anikelwe igu nya lokuthuthukisa isitjha-ba ngamakghonofundwa nokubandulelwa imisebe-nzi, athi kutlhogeka kobana abafundi babe nomethrigi,” kwatjho uDorh. Malapile.Ihlelweli leThuba lesiBili, elahlonywa ngoTjhirhweni womnyaka wee-2016, lise-kela omunye nomunye – weminyaka yoke yobu-dala – ofuna ukuphumelela namkha akhuphule izinga leemfundo zakhe zikame-thrigi, ngesifundo ngasinye godu afunde njengomfundi wesikhatjhana. Akunandleko abhadeliswa zona.
Ngubani Olungelwe Ngilelisizo? 
• Abantu abafuna ukukhu phula imiphumela yabo kamethrigi, kungakhathaleki ukuthi batlole umethrigi nini, bangahle ba-tlole emnyakeni odluleko nofana batlole etjhumini leminyaka edluleko. UDorh.
 Malapile uhlathulu la ngokwenza isibonelo sokobana lokha umuntu nakafuna ukuthola iziqu zobunjiniyere, kungadingeka akhuphule amamaksi wakhe wesifundo seembalo ukulungela ukubandulwa lokhu.
• Abantu abafeyile umethrigi godu bafuna ithuba lesibili lokuphasa.
• Abantu abalisa isikolo ngemva kokuphasa iGreyidi ye-9 (kade yayibizwa ukuthi liBanga le-7), abaneminyaka ema-21 namkha ngaphezulu, godu bafisa ukuthola isitifikedi sikamethrigi.
Ungathoma bunjaniTlolisa kenye yama-ofisi weeyingi ama-75 wezefundo elizweni mazombe namkha ngobunzinzolwazi kilewe-bhusayithi: www.eservices.gov.za.
Ukutlolisa kuvulwe mhlana li-1 kuSewula bese ku-zokuvalwa ngoMhlolanja emnyakeni ozako wee-2021. Abafundi bazifundela ngokwabo namkha kenye yamaSentha weThuba lesiBili ali-133 lapho bazokufundi-swa ubuso nobuso malanga ntambama nangepelaveke. UDorh. Malapile uthi ki-lamasetha kuzokuqatjhwa kwaphela abotitjhere abase-benza kuhle khulu esiyi-ngini ngasinye. Amasentha akafumaneki kiwo woke amadorobha nezabelweni, kodwana abekwe eendaweni lapho kunesibalo esiphe-zulu sabantu abatlolisileko okutjho bonyana isentha ingafuduswa qobe mnyaka isiwe esiyingini esinembalo ephezulu yabafundi.Abafundi abafundiswa ubuso nobuso nalabo aba-zifundelako emakhaya bazokufikelela ngokuzeleko imihlobo yeensizakufunda nesekelo, ukuthoma eemfu ndweni ezirhatjhwa emirha tjhweni nakumabonakude ngeenkhathi ezikhethekile-ko; kubunzinzolwazi uku-fikela kilezo ezikhutjhwa ku-inthanethi; godu, kilabo abangakghoniko ukufikelela imitjhiningqondo, amaphri-ntha ne-inthanethi namkha ukuthenga i-data , banga-khombela ukuthunyelwa ngeposo i-CD eneensizaku-funda ezipheleleko.“Inengi labafundi abadala kungenzeka bangaba naso isikhathi esaneleko soku-tjhejana neemfundo zabo. Ngetjhudu, bangaqunta ngesibalo seemfundo abafu-na ukuzitlolisela ngomnyaka ngombana abakabekelwa isikhathi sokuqeda umethrigi ngesikhathi esithileko.”Nasele utlolisile, i-DBE izokusiza umfundi nga-munye osele akhulile uku-khetha iimfundo afuna uku-zifunda nokululekwa ngale-zo ezikatelelekileko. Nasele baqede iimfundo zabo, abantu abalisa isikolo ngemva komnyaka wee-2008 bafumana isiTifikedi sikaMe-thrigi seliZweloke (i-NSC) godu nalabo abalisa isikolo ngaphambilini, bafumana isiTifikedi sikaMethrigi esi Khitjelelweko seliZweloke. Nokho, uDorh. Malapile uthi zombili iintifikedezi ziyalingana, godu, kuye ngo-kweemfundo ezitloliselweko namamaksi afunyenweko, zingasetjenziswa ukwenza iimbawo zokufunda ema-yunivesithi nemakholiji.Ukunikela Abafundi Ithuba LesibiliI-DBE ibamba imiqaliso ngabomakhambangendlwana emiphakathini ngomnqopho wokukhuthaza abantu ukuthi bazitlolisele iHlelo leThuba lesiBili. Amaziko wefundo ephakemeko (ama kholiji namayunivesithi) nama-SETA ayamenywa ukuthi azibandakanye khona azakunikela ngelwazi elane-leko ebantwini abanekareko.Kilemiqaliso kamakha-mbangendlwana eminengi, uNgqongqotjhe u-Angie Motshekga wakhonjelwa lilutjha bona ethule amahle-lo angasiza ilutjha ukobana liqatjheke lula, kwalathisa uDorh. Malapile. Ngebangelo, i-DBE ihlo-ma ihlelo lokuthuthukisaamakghonofundwa nonya-ka azokunqophana nelu-tjha elipheze libe ziingidi ezi-3.4 elingasebenziko, elingafundiko nelingasise-hlelweni lokubandulelwa amakghonofundwa athileko. Iimfundobandulo zizokutho-ma ngamakghonofundwa wezepilo – kuthintwe iinhloko ezifana nokutlola i-CV nokuthi khuyini ongakwenza lokha nawuhlolelwa umsebenzi; ukufikela eemfundweni-bandulo zamakhonofundwa asidingoqangi, njengokulungisa amanyathelo, ilwazi lokuthoma kuThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT), ukutlola nokufunda.  vUthi Bewazi?•	Akukhathaleki	bona	walisa	isikolo	ngeminyaka	yabo-1960	namkha	mhlapha,	uzokufu-	 nda	ikharikhyulamu	yagadesi.
•	Ihlelo	lezefundo	leSewula	Afrika	litjheja	godu	abantu	abalisako	ngaphambi	kweGreyidi	yeThoba,	ngehlelo	lokubandula	abadala	lomNya-	ngo	wezeFundo	ePhakemeko	nokuBandula.	