ISewula Afrika Yehlula i-HIV ne-AIDS 

Vukuzenzele Unnamed 

Njengombana siraga nemizamo yethu yokulawu-la umbulalalizwe oyingogwana yecorona , angeze saqalela phasi ezinye iintjhijilo zezamaphilo ilizwe lekhethu eliqalene nazo.
Esikhathini esingaphezulu kweminyaka ematjhumi ama-thathu, ilizwe lekhethu solo liqalene nomzabalazo onga-pheliko wokuphelisa iNgo-gwana yeNtumbantonga (i-HIV) neNtumbantonga Ngokwayo (i-AIDS), esele zidlule namaphilo amanengi bezabanga ubudisi obukhulu nomtlhago esitjhabeni.Selokhu kwehla ihlekelele yengogwana iCOVID-19  nge-lizweni, nokuqinteliswa kwa-makhambo nemisebenzi ethileko kwelizweloke negandelelo phezu kweensetjenziswa zethu zeza-maphilo, iinsiza ezinengi ze-HIV neze-AIDS nezobuLwele besiFuba (i-TB) zidosa emhlweni. Lokhu kulethe iselele ebantwini abafuna ukuhlolelwa i-HIV nokuthoma ukusebenzisa imitjhoga edambisa iNtumbantonga. Abantu abanengi babe nobudisi bokuyokuthatha iinhlahla zabo begodu bamba-dlwana abaﬁ  kelela ezinye iinsiza, njengokusokwa ngokuzinikela kwabaduna eembhedlela.Ngokufanako, zinengi iimfundo ezifundiweko ngokuziphendulela kombuso mayelana nezamaphilo kilombulalalizwe oyingogwana ye-corona  ezingaqinisa ipi yethu phezu kwe-HIV ne-TB. ISewula Afrika iyaraga nokuba nesibalo esiphezulu sabantu abane-HIV ephasini. Kuyakhuthaza, nokho ukwazi bona eminyakeni elitjhumi edlulileko sibe neragelophambili ekwehliseni isibalo sokuthelelana ngobutjha esitjhabeni pheze ngama-60%.Kuyakhuthaza nokwazi bona ukuthelelana nge-HIV ematla-waneni nebantazaneni abase-sigabeni selutjha kwehle khulu eminyakeni elitjhumi edlulileko. Lesi kusiqhema esiqakathekileko ngombana kulula kobana babe sengozini yokungenwa yi-HIV .Ihlelo lethu lokwelapha lisize khulu ekwehliseni ngama-60% isibalo sabahlongakalako ngono-bangela we-AIDS. Kube nokwehla okukhulu kwesibalo sabahlonga-kalako hlangana nelutjha.Kuye kwakghonakala ukwehlisa isibalo sabahlongakalako ngo-mbana thina, nabatjhebisani bethu, sisabalalise ihlelo lemi-tjhoga elinatjisiweko elifikeleleeengidini zabantu abanobulwelo-bu.Ekuthomeni kwetjhumi lemi -nyaka, ihlelo lethu elikhandela ukuthelelana nge-HIV ukusuka kumma ukuya emntwaneniongakabelethwa (i-PMTCT) akhange kuyelelwe ngefanelo. Njenganje sele sinetjhejo lezinga eliphezulu le-PMTCT emazweni we-Afrika engeSewula, esele kwehlise khulu amazinga woku-thelelana hlangana nabentwana.Ije sehlise ukuhlongakala no-kuthelelana okutjha, sisesekude nokuﬁ  kelela umnqopho esazibo-phelela kiwo ngomnyaka wee-2016 wokufikelela amaphesenti ama-75% wokwehlisa ukuthele-lana nge-HIV nakuﬁ  ka umnyaka wee-2020. Nasiphumelela ngo-kwenza bunjalo, sizokukghona ukuphelisa i-AIDS enobungozi obuthusela ihlalakuhle nepilo yesitjhaba kungakaﬁ  ki umnyaka wee-2030.Ngetjhudw’elimbi, asikabukuﬁ  -ka lapho. Kufuze senze okunengi ukuqinisekisa bonyana abantu abatjha bayasekelwa epini abaki-yo yokukhandela ukuthelelana, kufakwa hlangana ukutjhugulula indlela yokuziphatha, ukufuma-na amakhondomu nokuhlolwa njalonjalo. Kufuze siqinisekise bonyana woke umuntu osele angenwe yi-HIV ufumana ukwe latjhwa netjhejo elidingekako.
Sidinga ukusebenza ngamandla  ukukhandela i-HIV hlangana namakoro womphakathi aqa-kathekileko, kufaka hlangana abathengisa ngedini, amadoda aya emsemeni namanye amado-da, godu nabantu abasebenzisa iindakamizwa ngokuzihlaba ngeenalidi. Kufuze sipheliseikhwekhwe nokuninana okuqa-liswe kilamakoro womphakathi. Angeze saba nethemba lokupheli-sa i-HIV nasiqalela phasi iindingo, iminako namalungelo wengcenye ezithileko zomphakathi wethu.ISewula Afrika imele yandise amahlelo nemizamo yokusoka ngokwesibhedlela abesana aba-sakhulako ngomnqopho wokwe-hlisa ingozi yokuthelelana nge-HIV . Ukusoka okungakaphephi akukafaneli kwenze ilutjha lisale lineentjhijilo zezamaphilo zasa futhi, godu akunamuntu ekufuze ahlongakale ngonobangela woku-soka. Kufuze siqinisekise kobana abesana basokwa ngokwekambi-so ephephileko.Sikhuthazwa miphumela ye-rhubhululo lamhlapha ngo-mtjhoga osikhandelibulwele ipre-exposure prophylaxis (i-PrEP). Ngokungafaniko nemitjhoga ewogobajako enikelwa abantu esele bane-HIV , i-PrEP ifaka hlangana ukusetjenziswa njalo-njalo komtjhoga okhandelako babantu abangakangenwa yi-HIV ukukhandela ikghonakalo yokurhaqwa bulwelobu. Irhubhu-lulweli, elenziwe bososayensi be-HIV Prevention Trials Network , lafumana bona umjovo ohlatjwa kanye eemvekeni ezibunane ungcono kunepilisi eliselwa qobe lilanga elisetjenziselwa ukukhandela i-HIV . Imiphumela yerhubhululweli inekghonakalo yokuqinisa ngendlela ethe tjhaimizamo yokuziphendulela kwethu kilombulalalizwe.
Nayibe sifuna ukuphumelela ekupheliseni i-AIDS ebulwele obuyingozi emphakathinieminyakeni elitjhumi ezako, kudingeka bona sihlanganise ipumelelo yamaqhinga wezo-kwelapha nendlela yokuzipha-tha. Sidinga nokuthi siyelele ubujamo bezomnotho nebezehla-lakuhle obusisusa nobunomthe-lela ekukhuphukeni kwamazi-nga wokuthelelana ngobulwele.Omunye wemisebenzethu eqakathekileko kuthuthukisa amatlawana nemidzidlha ngokwefundo, ngezomnotho nakezehlalakuhle. Kufuze bakghone ukuzithathelaiinqunto ngemikhakha yoke yamaphilo wabo, kufakwa hla-ngana ubuntu babo siqu nokuzi-phatha kwabo kezomseme.Ekugcineni, sizoyiphelisa i-AIDS ngokusebenzisa amaqhi-nga anjengokufundiswa kwelu-tjha, abantu bengubo nabanye abantu abanganabuyo namkha abacaphazeleka lula. Lokhu kufaka hlangana ukunikela ama-ndla ngokufumana ilwazi,iinluleko nesekelo. Kufaka hlangana nokunikelwa ifundo namathuba wezomnotho, khu-lukhulu abantu bengubo aba-sesebatjha. Ukunikela amandla kuhlathulula godu bona woke umuntu kufuze aﬁ  kelele amaziko wokuhlolwa, wokwelatjhwa ne-zinye iinsiza zezamaphilo.
AmaSewula Afrika sele akha-mbe ibanga elide, abekezelela okukhulu begodu alima nendima ekulu epini yokulwisana ne-HIV , i-AIDS ne-TB. Asiqinise ukuzimisela kwethu ngezenzo zethu ekulweni nekwe-hluleni i-AIDS kube kanye, iphele nya.
 