Sela Amanzi Ukhandele Ukutlhayelelwa Mamanzi Emzimbeni

Allison Cooper

Ukungaseli amanzi neenselo ezinye ngokwaneleko  ngesikhathi somtjhiso om-khulu welanga  kungabangela bona umuntu atlhayelelwe mamanzi emzimbeni, kezinye iinkhathi arhadlwe strowugu esibangelwa sifuthufuthu emzimbeni ngenca yokurhagala kwelanga. Koke lokhu ku-nokufa phakathi.
Ngokombiko womNyango wezamaPhilo weTjingalanga Kapa, umtjhiso wehlobo uza nobungozi bokutlhayele-lwa mamanzi emzimbeni, okukutlhayelelwa mamanzi emzimbeni okunobungozi epilweni yomuntu.Ukutlhayelelwa mamanzi emzimbeni kanengi  kubangelwa kungaseli iinselo ezaneleko ukuzaliselela amanzi aphume emzimbeni ngengurumela. Kungabangelwa godu bulwele, obukhambisana nokubuyi-sa/nehlanzo kunye namkha ukuthulula/irhudo begodu nokujuluka okubangelwa mgomani.Ukuphuma kwamanzi emzimbeni ngeendlela zoke akwenzeki kwaphela lokha umuntu nakazithabulula umzimba ngokungeneleleko, kodwana nalokha nakakhamba-ko, asebenza etonini namkha nakakhwele umlelenjana, khulukhulu ebujameni be-zulu obutjhisako namkha obutjhisela ngemafini.Nawutlhayelelwa mamanzi emzimbeni umzimbakho  angekhe usebenze ngoku-jayelekileko. Abentwana beminyaka engaphasi  kwemihlanu, abantu abalupheleko nalabo abasebenzela ngaphandle basengozi-ni yokutlhayelelwa mamanzi emzimbeni nokurhadlwa strowugu esibangelwa sifuthufuthu emzimbeni ngenca yokurhagala kwelanga (ubujamo obubangelwa kufuthelana khulu komzimbakho).Istrowugu esibangelwa sifuthufuthu emzimbeni ngenca yokurhagala kwelanga kubujamo obudinga isizo lezamaphilo elirhabako. Funa isizo lokwelatjhwa msinyana nawunamanye wamatshwayo afana nabalwe ngenzasi:
• Ukuzizwa urarekile namkha ukukhuluma kwakho kuthoma ukuba buthaka begodu kunga-natlha.• Ukusilileka nokubuyisa.• Iphika namkha ukuphefu-mula msinyana okungayi ndawo.• Ihliziyo ithoma ukubethela phezulu.• Ihloko ebuhlungu okuqaqambako.
Amatshwayo asiyeleliso sokutlhayelelwa mamanzi emzimbeniAmanye wamatshwayo wo-kuthoma asiyeleliso sokutlhayelelwa mamanzi emzimbeni afaka hlangana:
• Ukuzizwa womile nokuba nesiyezi.• Umlomo owomileko.• Ukudinwa.• Ukukhupha umhlambuluko ongakahlambu-luki nonephunga elimbi  khulu.• Ukuhlambuluka kancani kunokujayelekileko.Njengendlela yokuqinisekisa bona uhlala unamanzi emzimbeni bewukhandele istrowugu esibangelwa mtjhiso oweqileko kufuze u-:
• Sele amanzi khudlwa-na kunokujayelekileko ngamalanga anomtjhiso  omkhulu.• Hlale ngekhaya namkha emthunzini.• Thwale ingwani enomphetho omkhulu namkha use-benzise isambureni.• Hlale uphethe ibhodlelo lamanzi begodu usele qobe kusikinyeka.• Ziphe isikhathi soku-phumula nawusebenzela ngaphandle elangeni. • Zipholise ngokuzirhatjha/ngokuzifafaza ngamanzi emzimbeni.
Amasana Nabentwana Ababelethi nabatlhogome-li kufuze bayelele khulu abantwana namasana, uku-qinisekisa bonyana abatlhayelelwa mamanzi emzimbeni.Abomma abamunyisako kufuze bamunyise abantwa-na babo qobe kusikinyeka nakutjhisa khulu.Yelela bonyana abantwana bahlale ngekhaya namkha emthunzini, bembathise izembatho ezilula begodu ubasule ngetjhila elithambileko njengendlela  yokubasiza bona bahlale bapholile. Khumbula uku-sebenzisa isezeso esinesikhandelalanga lokha nabazoku-phumela ngaphandle.Lokha abentwana beminyaka engaphasi kwemihlanu babanjwa kuthulula, bahla-lele ukubuyisa begodu balila ngokudinwa, kumele ufune isizo lezokwelapha khonokho. Begodu kufuneka isizo lezokwelapha elirhabako lokha isana lingakghoni uku-munya namkha  amehlwalo atjhingele ngaphakathi namkha lokha ifokotho ikhi-simeleko.Ebantwaneni, amanye wa-matshwayo wokutlhayele-lwa mamanzi emzimbeni afaka hlangana:
• Umlomo owomileko neendebe ezinamathela-nako.• Iinyembezi ezincani namkha zingaphumi naka-lilako.• Ukuhlambuluka kancani namkha ukungabi ne-sidingo sokukhutjhwa ileyiri qobe njengokujayele-kileko.• Isikhumba esomileko ne-siqandako.• Ukuqhasuka okungaka-jayeleki.• Ukuyenda nofana isiyezi/ukujugujeka.
 