Kugucula umkhakha wetekulima

vukuzenzele unnamed

Muva nje, Litiko Letekulima, Letekutfu tfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba (i-DLRD) limemetele kutsi emalunga emma ngo atawukhona kufaka ticelo tekuboleka emahekhtha lange-700 000 emhlaba wahulumende longakasetjentiswa ngalokuphelele noma longasetjentiswa etifundzeni letisikho mbisa.
Umhlaba wetekulima  uyinsika lesisekelo semnotfo wetfu wemvelo. Kutfolakala nekusetjentiswa ngekusimama kwemhlaba wetekulima kulima tilimo nekufuya imfuyo kumcoka ekuphileni kwetfu.INingizimu Afrika inendzawo lenkhulu yemhla ba lelungele kukhicita tekuli ma, lapho khona indzawo seyiyonkhe lenge-37,9% nyalo isetjentiselwa kulimela kutsengisa.Njengalamanye emave lamanengi, umhlaba wetfu wekulima usengotini yeku phelelwa ngemandla ekukhi cita, kuswelakala kwemanti kanye nekwentiwa ube yindzawo yasemadolobheni. Silahlekelwa futsi ngu mhlaba wetekulima ngenca yetingucuko tekusetjentiswa kwemhlaba.Uma sibuka umlandvo wetfu, kukhulisa kutfolakala kwemhlaba wekulima imikhicito letawutsengiswa kanye nekulimela kutidlela kuyintfo hulumende  layibeka embili.Nanoma inchubo yetingucuko temhlaba yangemuva kwemnyaka we-1994 ibange kutsi kukhule kubuyiswa nekubuyiselwa kwemhlaba ebantfwini baseNingizimu Afrika labamnyama, lobungoti bemtselela weMtsetfo Wetemhlaba Webantfu Be ndzabuko, wemnyaka we-1913 usachubeka kulandzela emaphethini ebunikati be mhlaba wekulima.Lomtsetfo uhambe wendlula kutsatsela tigidzi tebantfu umhlaba wabokhokho babo.Njengoba bunikati bemhlaba busaloku busetandleni ta labambalwa, futsi imikhicito lesisekelo yetekulima nekubaluleka kwayo kusaphetfwe kakhulu balimi labamhlophe labalimela kutsengisa,  imiphumela yemphilo yetfu yakudzala itawuhlala inatsi nanamuhla.Lokuchubeka kwekupha tfwa bantfu banye kwetintfo tekukhicita letimcoka letifana nemhlaba akusiko kuphela tihibe letivimba kuchube kisela  embili ummango loli nganako futsi lonemalungelo lalinganako; loku futsi ku yimbangela yekutsi kungabi nelutinto kutenhlalo.Kweswelakala kwendzawo yekulima kuyakhula,  ikakhulu kumimango lesemakhaya lephuyile. Futsi ngenca yetizatfu letinyenti, sivinini setingucuko kutemhlaba kulomkhakha lona sishaya ngelwelunwabu futsi ngalokunganetisi.Kugucula emaphethini ebunikati bemhlaba wetekulima kumcoka hhayi kuphela ekulungiseni lokungabi nebulungiswa besikhatsi lesengcile, kodvwa kuvikela kutfolakala kwekudla kwesive setfu. Njengoba kubekiwe kumbiko wemnyaka we-2019 weLitsimba Lekubonisana NaMengameli Ngetingucuko Temhlaba Netekulima, “ngalesikhatsi sitfumela ku dla kulamanye emave, lapha ekhaya bantfu labange-41% labasetindzaweni tasemakhaya nalabange-59,4% etindzaweni tasemadolobheni bebakuswela kakhulu kudla.”Tingucuko kutekulima betiyintfo lehanjiswa embili yabohulumende ngekulandzelana kwabo kusukela kwaba nentsandvo yelinyenti.Emkhatsini kwemnyaka we-1994 newe-2018 Indlovulenkhulu hulumende unike bantfu lebebancishwe ema tfuba esikhatsini lesengcile emahekhtha emhlaba latigidzi leti-8,4 ngaphansi kweluhlelo lwetingucuko temhlaba. Ko dvwa loku kulingana nelinani lelingaphansi kwe-10% lawo wonkhe umhlaba wekulimela kutsengisa.Enkhulumeni yami yeBunjalo Belive ekucaleni kwalomnyaka ngatibophelela kutsi umhlaba wahulumende wetekulima utawukhululwa masinyane kute kulinywe. Loku kusinyatselo lesikhulu salenchubo yetingucuko kutekulima, futsi kuphumelelisa sitsembiso Semculu Wenkhululeko sekutsi umhlaba utawabelwa labo labawusebentako.Umbononchanti wetfu we kwaba umhlaba uhlose kwe nta kutsi kube nekulingana emkhatsini kwetebulungiswa kutenhlalo nekulungisa umonakalo wesikhatsi lesengcile, futsi nekukhulisa imikhicito yetekulima ngekufaka ba limi labamnyama abanyenti  emkhakheni lobanti wemno tfo wetekulima.Umhlaba uyimphahla lekhicitako leyakha inzuzo futsi ungasetjentiswa njengesiba mbiso sekutfola letinye tintfo letiyimphahla.Kufuneka sicinisekise kutsi umhlaba lotfolakale nge nhloso yekulima usetjentiswa kahle. Kute sivikele umhlaba wahulumende lobeke lwe umsebenti wekulima,  umhlaba lobolekiwe  awundluliselwa embili. Labawuzuzile batawusayina sivumelwano sekubolekwa nahulumende bese bakhokha imali yekucasha lehambisana nelinani letindleko talowo mhlaba.Kufuneka futsi sicinisekise kutsi balimi bayasekelwa endleleni leya ekusimameni nasekutfoleni inzuzo.Njengencenye yaloluhlelo, labazuzile batawuceceshelwa kuphatsa timali nekutfutfu kisa emabhizinisi. Lokuhla ngabetwene nako emphilweni kukhombise kutsi balimi labasacatfuta nalabalima kancane bavamise kuswela emakhono etetimali kute basebentise ematfuba lasetimakethe futsi bakhone kuhlanganisa loku neluchungechunge lwetintfo letimcoka.Sibeka embili bomake, lusha nebantfu labanekukhubateka kute babe bazuzi.Kube nemphumelelo le bonakalako ekunikeni balimi lababomake emandla ngaphansi kwaLelisu Lekuphaka -ma Phambilini Lekutfolakala Kwemhlaba (i-PLAS) lelikhona nyalo.Etfundzeni letinengi, bomake labaniketwe emapulazi yi-DLRD bakhonile kuwaphatsa ngendlela lenemphu melelo futsi bakhona nekukhi citela kutsengisa. Kwenge ta kulokutfolakala kwe mhlaba, Litiko liyachubeka nekutjala kusakhiwonchanti, kutisetjentiswa nakumishini letawenta labosomabhizinisi baphatse emabhizinisi laphumelelako.Kukhulisa kufinyelela ku mhlaba nakumatfuba etekuli ma kutawusekela kwakhiwa kwematfuba emisebenti nasekutfutfukiseni emabhi zinisi, futsi kutawutfutfukisa imakethe yekudla, yetintfo netinsita tekulima.Inhloso lenkhulu yekuniketa balimi lomhlaba kugucula simo setekulima ngekukhulisa situkulwane sebalimi labasha. Kucasha umhlaba ngaphansi kwaletimo letikahle ngalendlela kufuneka kubente bacabange ngalo kwendlulele; bangakhulisi emabhizinisi abo kuphela kodvwa bachubekise kwa belana ngemnotfo nange mphumelelo emimangweni labaphuma kuyo.  Kufuneka balungise  lokuhlukana lokukhulu kwesikhatsi lesengcile. Kufuneka bayicitse lenkholelolite yekutsi eNingizimu Afrika balimi labalimela kutsengisa ngemphumelelo ngulaba mhlophe kuphela, nekutsi balimi labamnyama batawuhlala ‘bacatfuta.’Ngekusebentisa lomhlaba; kuwusebentisa ngalokukhicitako, kuliciniso kutsi ba tawugucula tinkemba tibe ngemakhuba. Batawuba buso bekubuyisana kwesive.