Vikelani Abomma Nabantwana Belizwe Lekhethu

vukuzenzele unnamed

Esikhathini esimnyaka esidlulileko, pheze ngalo lelilanga, iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu abasikazi, amadoda nabantwana bamatjhela ePalamende bayokutjhagalela umlandelande wamacala wokukata newokubulala abantu ababomma nabantazana.
Ngesikhatheso, isitjhaba seSewula Afrika sasithoba amanceba wo-mkhumbulo ngokubulawa kwaka-Uyinene Mrwetyana, no-Leghandre Jegels, no-Jesse Hess nabantu abasikazi abambadlwana ababulawa babantu abaduna abanelunya. Kiyo yoke imikhakha yomph akathi, abatjha nabadala, abafundi nabomma abasebenzako, abatjhagali ababetjhagala ngokuthula babetjhagala baphakamise imitlolo eyayithi ‘Enough is Enough /Sekwanele’ neyayithi ‘Am I Next? /Olandelako ngimi na?’ Ubuhlungu besihluku nokusilingeka kwakubonakala bekuzwakala mbala mhlokho. Ngathi nangamukela iimfuno zabo ezazizwakala kuhle, kwakhanya kuhle kimi ukuthi kufuze sithathe amagadango ngokurhabekileko nangokuncama.  Kwakuqakathekile kimi ukuthi ngi-ngaphenduli ngamagama anganalitho neenthembiso ezingekho.
 Emalanganeni ngemva kwalokho, ngabiza umhlangano oyihlalohla-nganisela yezindlu zePalamende, la samemezela khona iHlelo Lamagadango Arhabako lemali eyi-R1.6 yamabhiliyoni, lokulwa nenturhu eqothele ubulili nokubulawa kwabantu abasikazi (iGBVF). Ngeenyanga ezintandathu li-thomile ukusebenza ihlelweli, eminye imisebenzi efuna imali eminyangweni karhulumende ehlukahlukeneko inikelwe amaqalontanzi amatjha kobanyana izokusekela amagadango esiwathathako wokutjheja noku-sekela abaphunyurhe emlonyeni wengwenya, isetjenziselwe namajima wokuphandlulula nokukha-ndela, nokwenza ngcono imithetho nemithethokambiso, kukhuthazwe ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla womnotho, kuqiniswe nehlelo lomthetho nobulungiswa bokulwa nobulelesi.
Kwanjesi-ke sisemqoqweni wokuqeda ukubuyekeza umthetho ozakuba namandla khulu ekulwiseni i-GBVF . Mithathu imiThethomlingwa eqakathekileko ephathelene neGBVF  eyethulwe ePalamende mhlapha. Ngokwethulwa kwalemiThetho-mlingwa, sigcina isithembiso sethu esasithembisa abatjhagali nyakenye nabo boke abomma belizwe lekhethu.  ImiThethomlingwa emithathu etjhugulula eminye le yenzelelwe ukuvala amatjhuba avulela abenzi bamacala amathuba wokubalekela umthetho ibe iphumelelise ngokupheleleko amalungelo wabomma nabantwana belizwe lekhethu.  ImiThethomlingwa le ingaqedwa, izakusiza ukubuyisela abomma belizwe lekhethu ithemba lokuthi mbala umthetho wenzelwe ukubavikela.
  Wokuthoma mThethomlingwa wokutjhugulula umThetho wamaCala woBulelesi (umThetho wamaCala wezomSeme). Lokhu-ke kwakha umhlobo omutjha wecala lokuthusela ngezomseme, kwelule indima yesilinganiso secala lokuya emsemeni nomuntu oligazi lakho, kweluleumsebenzi wokubika wabantu abasolela ukuthi umntwana ugangelwe ngezomseme.
Kunabisa indima yesilinganiso seRejista YamaCala WezomSeme EliZweni LOke (i-NRSO) kobanyana izokufaka yoke imininingwana yezelelesi zamacala womseme. Bekube nje, lokhu bekusasebenza kwaphela eenlelesini ezigwetjelwe amacala womseme enziwe ebantwaneni na-mkha ebantwini abagula ngengqo-ndo. Singezelelwe isikhathi sokubeka imininingwana yeselelesi kurejista, begodu labo amabizwabo akurejista leyo kuzakufuneka bakuveze lokhu nabenza iimbawo zokusebenza nabantu abacaphazeka lula. UmThe-thomlingwa lo wenza nokuthi amabizo wabantu abaku-NRSOumphakathi ukghone ukuwathola. UmThethomlingwa WamaCala OTjhugulula UmThetho WoBulelesi uqinisa imibandela yokubheyiliswa kwesilelesi esibotjhelwe isenzo se-GBVF  begodu ungezelela namacala ekufuze agwetjelwe ubuncani besi-gwebo, hlangana nokhunye. Amatjhuguluko enziwako la athwesa iimbopho ezitja phezu kwabatho belisimthetho namakhotho wekhethu. Lokho umtjhutjhisi nakangakuphikisiko ukubheyiliswa kwaba-mmangalelwa ababotjhelwe inturhu eqothele ubulili, kufuze baveze iinzathu zabo zitlolwe phasi. Ngaphandle kobanyana ummangalelwa obotjhelwe iGBVF  aveze ubufakazi obuzwakala ngaphezu kokuzwakala ukuthi kubayini kufuze atjhatjhululwe ngebheyili, ikhotho kufuze ilayele ukuthi avalelwe esitoksini bekuphele ukugwetjwa kwecala lakhe. Ekuthathweni kwesiqunto ngesibawo sokubheyiliswa, zimbadlwana izinto amakhotho akatele leke ukuziqalelela. Hlangana nazo kubalwa nemibiko yangaphambi kokugwetjwa kwecala emalungana nokuthi kungaba yinto elungileko na ukutjhaphulula ummangalelwa ngebheyili, nokufungelwa kuka-ngazimbi ngenturhu, kunye nombono kangazimbi ngokuphepha kwakhe. Malungana neparula-ke, umma-ngali namkha isihlobo sikangazimbi obuleweko kufuze bethule ubufakazi ebhodini yezeparula.  Njengoba idlange kangaka njeinturhu yabantu abezwanako elizweni lekhethweli, sesiwuqinisile umThetho WeNturhu YomKhaya. Ihlathululo yenturhu yomkhaya kwanje seyembatha abantu abathe-mbisene ukuthathana, abasezwanako njengomuntu nomntwakhe, abathe-thene ngesintu, abaziinthandani namkha ababonakala baziinthandani, nabanobuhlobo bomseme nanyana bungaba ngebesikhathi esingangani. Ihlathululo yomThethomlingwa lo seyembatha nehlathululo ethi ‘inturhu yomkhaya’ itjho nokuvikeleka kwabantu abadala ekuhlukunyezweni malunga womndeni/womkhaya.

  Abammangali kwanje sebazaku-kghona ukwenza isibawo somlayo wokuvikeleka nge-inthanethi. Ukukhandela ukuthi izelelesi/izephu lamthetho zingafihli amacala wazo wenturhu yomkhaya weenkhathi ezidlulileko, kuzokuvulwa ububeko obulungelelweko lapho kuzakubekwa khona ibuthelelo lemilayo yokuvikeleka.  Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa akatelela nomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi, nomNyango wezeFundo eSisekelo, nomNyango wezeFundo ePhakemeko kunye nomNyango wezePilo koba-nyana isize ngezenzelwa ezithileko kibongazimbi la kufuneka khona babe bathunyelwe la bazakuthola khona indawo yokufihla iinhloko babe batjhejwe nangezokwelapha.
Aphunguliwe amathuba wokuthi umtjhutjhisi angabhala ukutjhutjhisa icala lokha icalelo nalenzeke ngaphasi komThetho otjhugululiweko namkha acime icala nakube icalelo liphathelene nokulinyazwa komunye namkha nakube kusetjenziswe isikhali ukuwuma namkha ukulimaza ummangali.  Mhlambe ekulona tjhuguluko eli-ngakavami khulu elenziwe kilomthetho, kukuthi nakube umuntu unelwazi, nokukholelwa okuthileko namkha nakube usola unga kunenturhu eyenziwe emntwaneni, emuntwini okhubazekileko namkha emuntwini omdala begodu anga-yibiki esisebenzini sezehlalakuhle yomphakathi namkha emapholiseni, umuntu loyo angahlawuliswa begodu angavalelwa nejele. Ngokunjalo, ilunga lamapholisa wakwa-SAPS nalibhalelwa kuthobela iimbopho zobupholisa ngaphasi komThetho lo, kuzakuthathwa ukuthi lenze okuphambene nokulunga begodu kufuze liyokutjelelwa e-Ofisini yeenDaba zomPhakathi emaPholiseni.
 Umthetho kuphela komvikeli onesiqiniseko sokuvikela umphakathi woke, kodwana khulu khulu labo abacaphazeka lula. Nawusetjenziswa ngefanelo nangokuyelela, umthetho sikhali esinamandla ukudlula zokeesiqinisekisa ukuphumelela  komthethobulungiswa. Abomma beSewula Afrika seba-kholekile zizenzo zokweqiswa amehlo nokungatjhejwa okwenza ukuthilingatjhejwa elinye lamalungelo ayisika – ukuhlala utjhaphulukile evalweni.  Urhulumende lo nabasebenzisani bakhe uzabasekela baphumelele abomma beSewula Afrika. Asoze sabadanisa.