Asigcinaneni siphephile

vukuzenzele unnamed

Live letfu lisesigabeni se-2 sekucaphela ekuphendvuleni  kwetfu kulolubhubhane lweligciwane lecorona .
Loku kufike njengendle la yekuhhamleka kubo bonkhe bantfu baseNi ngizimu Afrika lebaba phile ngaphasi kwemitse tfo yekuvinjelwa lelukhu ni tinyanga letisihlanu letengcile.
Kuluphawu lwenchu bekelembili lesiyentako ekunciphiseni kusuleleka lokusha ngalesifo kanye nalokutawufuneka kuti setjentiswa tetfu tetemphilo.
Kuphindze futsi kube yintfu tfuko lebaluleke kakhulu njengaloku silwela kuvusete la umnotfo wetfu.
Kodvwa kusasekusha kakhulu kutsi singacala sijabule.
Sisasekhatsi nekhatsi kwe lubhubhane lolubulalako loseluvele lutsatse timphilo tebantfu baseNingizimi Afrika kuphela laba-11 000.
Kunetehlakalo letingetulu kwesigidzi tebantfu laba suleleke ngalesifo laba cinisekisiwe, sisakunombolo yesihlanu emaveni emhlaba wonkhe lanekutseleleka ngalesifo lokusesibalweni lesisetulu. Kuhlala njalo kunelitfuba lekutsi lesifo siphindze futsi sivuke.
Nangabe sidzinga sikhu mbuto sesidzingo sekutsi sicaphele, kufanele kutsi sibuke loko lokusandza kwe nteka endzaweni lechele ngetinkhulungwane temakhi lomitha eNew Zealand.
Emva kwetinyanga letintsa tfu lelo live limemetele kutsi sekute ligciwane lecorona  kulo, iNew Zealand seyi phindze futsi yabangaphasi kwekumiswa kwekusebenta kwetintfo kwavelonkhe.
Nanome lokubhedvuka kwamuva kube netehlakalo letimbalwa, hulumende ngekushesha umemetele futsi imitsetfo yekumiswa kusebenta kwetintfo  kwavelonkhe.
Imitsetfo yekuvimbela iphi ndze futsi yamenyetelwa etincenyeni letinengi tase Yurophu ngesikhatsi tihla ngabetana ‘neligagasi lesibili’ lekusuleleka ngalesifo. Loku kukhomba ngalokucacile kutsi tintfo tingagucuka njani masinyane nangabe kukhu lunywa ngeCOVID-19 .
Kuyindlela yekusipha phamisa tsine sonkhe lesi ngacabanga ngekutikho hlisa sitsi sesisondzele kubona siphetfo salesimo lesiphutfumako setemphilo yemmango.
Ecinisweni, kunetinkhomba  telitsemba. Linani lete hlakalo lebatfu labasuleleke ngalesifo lapha eNingizimu Afrika liyachubeka ngekwe hla. Ngesikhatsi lokwesule leka ngalesifo kwenyuke kakhulu enyangeni nje yinye leyengcile, besitfola tehlakalo letinsha tekwesuleleka le tilinganiselwa kuleti-12 000 ngelilanga. Loko sekwehle kwalinganiselwa ku-avareji leti-5 000 ngelilanga kuleli viki lelengcile. Lizinga letfu lebantfu labelulamako lime kumaphesenti lange-80.
Njengaloku lelive selingena esigabeni se-2 sekucaphela, imitsetfo levimbelako lemi nengi lemayelana netenhla lo kanye nemisebenti ye temnotfo seyisusiwe. Loku kuhamba nebungoti lobe nyukile bekwesuleleka ngalesifo.
Nyalo kudzingeka kutsi sibulawule lobungoti kanye nekucinisekisa kutsi loko lesikuzuzile kute kube ngunyalo ekuvimbeni kutsi kubhebhetseka kwalesifo kungabuyeli emuva. Ingoti lenkhulukati kutemphilo tesive njengalo kukhobosa.
Kungaba kutsi nyalo sesi vunyelwe kutsi sihlangane nebangani nemindeni, si vakashele tindzawo tekuti jabulisa, sitsatse luhambo lwekushaya ngumoya sikhibike kanye nekunatsa tjwala etindzaweni lapho ku tsengwa khona kudla uhla le phasi udle, emabhaleni nasemathaveni.
Kodvwa njengaloku inkhu lumo lehlakaniphile itsi, kutsi intfo uyakhona kuye nta, akusho kutsi kufanele kutsi uyente.
Bantfu labanengi laba naleligciwane lecorona  bete timphawu talo futsi kungenteka kutsi abati ne kwati kutsi basulelekile. Leli liciniso leletfusako ngobe kusho kutsi nome ngabe ngu muphi lomunye wetfu ku ngenteka kutsi wesulelekile njengaloku sikhuluma futsi kungenteka kutsi ngekungati utselela labanye.
Loku kwenteka ngesikhatsi umuntfu avakashela tihlobo, ikakhulu bantfu labadzala kanye nalabo labanetimo tetekwelashwa taphambilini loko kubenta kutsi batse leleke lula ngaleligciwane.
Kuphindze futsi kube liciniso nangelesikhatsi umuntfu aya etinkonzweni tetenkolo nome imisebenti yetemasiko.
‘Leligagasi lesibili’ leku tseleleka ngalesifo emave lamanengi lahlangabetane nalo yintfo lengenteka nome kunini nakitsi. Nanome imi tsetfo yekuvimbela lemine ngi seyisusiwe, akusho kutsi ngeke ibuyiswe nangabe sihlangabetana nekwenyuka lokukhulu kwekutseleleka ngalesifo. Lolubhubhane luyindzaba yekufa neku phila. Kudzingeka kutsi sitetayetise futsi sicaphele.
Kulamalanga, emaviki kanye netinyanga letila ndzelako, kufanele kutsi ngekushesha sigcile kumi tamo yetfu yekuvusetela.
Umnotfo wetfu kanye nesive setfu sikhahlabeteke kakhu -lu. Njengaloku sibuyela kuyowusebenta cishe kuto tonkhe timboni kanye nekusebentela kulungisa lo monakalo lowentekile – sine sibopho sekungayekeleli nje singacapheli lowo nalowo, bacashi, imimango, imi ndeni, bongcweti, tisebenti kanye netakhamuti.
Kute namunye wetfu lofuna kubuyela emuva kulamalanga ekucala emi tsetfo yekuvimbela lecinile.
Sifuna kuchubekela embili nemphilo yetfu. Sifuna kutsi bangani betfu kanye nalabo betfu lesibatsandzako kutsi bahlale njalo baphilile futsi baphephile.
Njengesive, asichubekeni sisebente ngekuhlanga nyela kucinisekisa kutsi si chubekele embili. Kungena esigabeni se-2 sekucaphela sekumiswa kwekwenteka kwetintfo kwavelonkhe akusho kutsi ‘inkhululeko yako konkhe’. Imitsetfo lemayelana nekuchelelana ngekwenhlalo, kufaka si fonyo sebuso, imihlangano yetenhlalo kanye neluhambo loluya emaveni emhlaba solo isasenjalo iyasebenta.
Kuphumelela kwetfu kuya ngekutsi siyakhona yini kuhlonipha lemitsetfo simiso kanye nekucinisekisa kutsi lowo nalowo utiphatsa ngekunakekela kanye nange kutibophelela.
Ngaso sonkhe sikhatsi nasibuka umsebenti longa simcoka, kufanele kutsi sitibute kutsi: buyini bungo ti bekutselela kwetfu kanye nalabanye? Nangabe kunebu ngoti, nome ngabe ngu lobuncane, kuncono kutsi ungawenti.
Asichubekeni, njengaloku besenta, sicaphele. Asigci naneni siphephile.  