Kubungata bomake ngekubafaka Kubungata bomake ngekubafaka kutemnotfokutemnotfo

vukuzenzele unnamed

Ngenyanga yeNgci iNingizimu Afrika igubha Inyanga yaBomake. Lesikhatsi sekugubha lusuku lwekukhumbula nga-1956 ngesikhatsi bomake laba-20 000 bashuca baya eUnion Buildings – sicuku lesikhulu sabomake lebe sikhuluma tilwimi letinengi, labe bavela etindzaweni letahlukene futsi bato tonkhe tinhlanga. Bebabumbene bayintfo yinye kuloko bebakufuna kutsi kupheliswe imi-tsetfo lemibi yemapasi kanye ne-lilungelo labo lekuphila ngenkhululeko.Simo sabomake kanye nesikhu-ndla sabo lapha eNingizimuAfrika lamuhla sesigucuke kakhulu kunaleso bomake betfu kanye nabogogo betfu labebabukene naso nga-1956. Sesihambe libanga lelidze ekwenteni iNingizimu Afrika lengahlukanisi sive ngebuhlanga, ngebulili, yentsandvo yelinyenti, lephumelelako futsi nalekhululekile.Sekubekhona inchubekelembili sibili ekutfutfukiseni timphilo tabomake baseNingizimu Afrika kutemnotfo, kumkhakha wetepolitiki kanye nemphilo yabo emmangweni.Ngalokufananako, siyati kutsi kusasekunengi kakhulu lesingachubeka sikwente. Bomake solo basabukene nekubandlululwa, ku-gcagcalatiswa nebudlova, futsi ngibo labatsintfwa kakhulu buphuya. Nangabe sitawufezekisa ngeliciniso setsembiso seMtsetfosisekelo wetfu, kufanele kutsi silungise kukhishelwa ngephandle kute-mnotfo kanye nakutetimali kwabomake lokuyintfo leyenta bomake kutsi bahlaseleke lula nabahlukunyetwa kanye nebudlova.Sesijoyine umkhankhaso loyi-nchophamlandvo losichumanisa nemitamo yemhlaba wonkhe yekufezekisa kulingana ngebulili nga-2030. Kulingana Kwesituku-lwane luhlelo lolunekulangatelela kwenta lokukhulu futsi loluguculako lwekucedza kubandlululwa kanye nebudlova lobucondzi -swe kubomake kanye nekuti-mbandzakanya kwabo ngalokuli-nganako kutepolitiki, kutenhlalo nasemphilweni yetemnotfo.Njengencenye yalomkhankhaso, sijoyine ‘Imifelandzawonye’ lemibili , yinye yebulungiswa kutemnotfo nemalungelo kanye lenye ngulemelene nebudlova lobucondziswe kubomake. Totimbili letingcikitsi timcoka vele kuluhlelo lwetfu lwavelonkhe.Tinyanga leti-11 kusukela Lisu Lekwenta Kuphendvula Simo Lesiphutfumako lekulwa nebu-dlova lobeyamene nebulili kanye nekubulawa kwabomake lafezekiswa sesibe nenchubekelembili ekungeteni kusekela nekunakekela labo labahlukumetekile, futsi kunenchubekelembili leseyentiwe ekuguculeni temtsetfo kutsi bavikeleke kakhulu.Ngesikhatsi senyanga yeNgci, sicala ngekufezekisa Lisu Lavelonkhe Lesibuciko lekulwa nebu-dlova lobeyamene nebulili kanye nekubulawa kwabomake. Luhla-ngotsi lolumcoka kakhulu kulelisu lumayelana nekucinisekisa kufaka kakhulu bomake kutetimali. Loku kungenca yekutsi kungalingani ngekwetemnotfo kanye nekung alingani ngekwetenhlalo kuhla-ngene. Simo setemnotfo sabomake lapha eNingizimu Afrika sibenta kutsi bahlaseleke lula nabahlukunyetwa. Kufanele-ke kutsi senyuse kwesekela kwetfu bomake kute kutsi bakhone kutimela ngekwetetimali. Sesente tetsembiso letinyenti tekutinikela ngaphasi kweluhlelo lweKulingana Kwesitukulwane letitawuphumelela ngekusebentisa Lisu Lavelonkhe Lelisubuciko.Kwekucala, sitawuchuba kufakwa kwabomake kutemnotfo ngekutsenga kwahulumende kwenta loko. Sesibeke umgomo wekucinisekisa kutsi lokungenani emaphesenta lange-40 etimphahla kanye netinsita letitsengwa tikhu-ngo tahulumende kumabhizinisi banikati bawo kubomake.Kwesibili, sitakwenyusa kwesekelwa kwemaSMME  laphetfwe bomake kanye nabomake labasebenta emkhakheni longakahleleki nome labo labangasebenti. Loku kutawufaka ekhatsi kuhlanganyela nemkhakha wetetimali kute yenta kutsi tinsita tetetimali tifinyelele kubomake futsi tingabiti.Kwesitsatfu, sifuna kucinisekisa kutsi bomake labanengi bayakhona kufinyelela kutfola timphahla letikhicitako njengemhlaba. Kubalulekile kutsi bomake kuba ngibo labazuzako eluhlelweni lolusheshako lwekugucula temhlaba. Kubaluleke kakhulu kutsi kule tigidzi letinge-R75 tekuhhamula teCOVID-19  letibekelwe eceleni tekulima, emavawusha emaphesenti lange-53 ebazuzi kufanele kutsi kube bomake basetindzaweni tasemaphandleni. Kufanele kutsi sicinisekise kutsi balimi lababomake labalimela kutondla kanye nebalimi labancane bayachubeka kutfola kwesekelwa ngisho ngemuva kwalolubhubhane selwendlulile.Kwesine, sifuna kucinisekisa kutsi bomake bayavikeleka ebudloveni lobeyame ebulilini etindzaweni te-kusebenta. Ngaleyo ndlela, sitawube sisebenta ezingeni lavelonkhe kanye neletigodzi ekufeze kiseni sivumelwane soMhlangano weNhlangano Yetisebenti Yemhlaba Wonkhe mayelana neBudlova neKugcagcalatiswa eTindzaweni Tekusebenta.Kutsiwa inkhululeko ayinikwa kodvwa iyatsatfwa.
Kukhululwa kwabomake kunga ba ngemagama nje lasephepheni nangabe akuhambisani nekutinikela kwayo yonkhe imikhakha yemmango.Njengaloku silungiselela kwakha kabusha umnotfo wetfu eku-bhedvukeni kwalolubhubhane lweligciwane le-corona , sishito kutsi ngeke simane nje sibuyele emuva lapho besikhona ngembi-kwekubhedvuka kwaleligciwane.  Kufanele kutsi sakhe umnotfo lowehlukile mbamba, emkhatsini waletinye tintfo, lotawutfutfukisa ngalokuphatsekako simo sekuba nemphahla kwabomake.Loku kusho kutsi lutjalotimali lwetfu kusakhiwonchanti lufanele kutsi lungasekeli kuphela imboni yendzawo kodvwa emabhizinisi laphetfwe bomake. Lufanele kutsi ludale ngenhloso ematfuba ekucashwa kwabomake kuto tonkhe tigaba tekuhlela, kusitwa ngetimali, kwakha kanye nekugcina esimeni lesisebentako sakhiwonchanti. Ngaleto tinyatselo letifananako, njengaloku senyusa kwesekelwa kwetinhlelo tahulumende tekucasha, kufanele kutsi sicinisekise kutsi bantfu labasha besifazane ikakhulu bayakhetfwa kutsi bati-mbandzakanye. Kwengeta kumali-ngena, letinhlelo titawubanika li-tfuba lekutfola lamanye emakhono kanye nesipiliyoni lesidzingekako sekungena kutemnotfo letibanti.Nanome kusibopho sahulumende kunika bomake ematfuba etemno-tfo kanye nekudala luhlaka-msebenti lolukhona kuchubeleembili kulingana ngebulili, wonkhe umuntfu emmangweni kudzingeka kutsi adlale indzima yakhe.Emabhizinisi kufanele kutsi asekele emabhizinisi laphetfwe bomake ngekutsi atsenge ti-mphahla netinsita tawo. Kufanele kutsi acashe bomake labanengi futsi acashe kakhulu bomake etikhu-ndleni tekulawula. Loku yintfo lebalulekile lebonakalako kutsi lirekhodi lemkhakha lotimele lelimayelana nekumeleleka kwebulili esigabeni sekulawula kusasilele emuva kunemkhakha wahulumende. Lena yindzaba lokukhulunywa ngayo njalo ngekuphindzelela ekuhlanganeni kwami netinhlangano temabhi-zinisi letinengi tabomake. Ngesinyatselo lesilinganako, kufanele kutsi sikucedze kungalingani ngebulili emiholweni yemadvodza nabomake, sisebentise umtsetfomgomo lotsi umholo lolinganako wemsebenti lolinganako locuketfwe Mtse-tfo Wekulingana Emsebentini.Bomake kufanele kutsi bavike-lwe kutsi bangagcagcalatwa futsi bangabandlululwa etindzaweni tekusebenta. Kusemahlombe alabanetekutfutsa, baphatsi bemanyu vesi, imitimba lephetse tikolo kanye netinhlangano tetenkholo kutsi tidale kutsi kube netimo tekutsi bomake nemantfombatana bakhone kuhamba, kufundza kanye neku-khonta ngekuphepha.Kufanele kutsi sichubekeleembili ngemitamo yetfu yekucedza umcondvo wekudzelela bomake, umcondvo wekubukela phasi bulili kanye nemcondvo wekutsi laba-dvuna bancono. Nguletindlela tekutsatsa tintfo letibanga kutsi kube nekucindzeteleka kwabomake.Kukitsi sonkhe – emadvodza nabomake – kucinisekisa lizi-ngagugu lamake, sikhundla kanye nemibono yabo kutsi ayisingaphasi kweyendvodza. Kukitsi njengeba-tali kanye nabomkhulu nabogogo kutsi siphatse futsi sikhulise ema-dvodzana kanye nemadvodzakati etfu ngendlela lefananako.Kukitsi njengemadvodza kutsi singabuvumeli futsi sikhulume simelane nebudlova lobeyame ebulilini nangabe sibubona, ngisho nome ngabe bucondziswe kubangani betfu, kubobabe nome kubomnaketfu.Asibeni situkulwane lesicedza kucindzetelwa kwabomake kwato tonkhe tinhlobo, esikhatsini sekuphila kwetfu. Situkulwane lesinesibindzi sanga-1956 sashucela egameni letfu sonkhe. Sinjenjenje lamuhla ngenca yabo, kusema-hlombe etfu, nasesitukulwaneni lesitako kutsi sigcine lomshiyandvu ku wabo lohlonipheke kangaka.