Ukulawulwa kwengogwana yeCorona  (iCOVID-19): Ekhaya nesakhiweni esikhonjiweko sokwelapha

Allison Cooper

Nangabe awukghoni ukuzikhethela ngeqadi/ukuzihlukanisa nabanye (ekhaya), ukutjhidela kude nabanye, dosela iNational Coronavirus Hotline kinasi inomboro: 0800 029 999 ukwenzela bona uthole ilwazi elidephileko ngesakhiwo esiseduze nawe sokukhethelwa ngeqadi/sokuhlukaniswa nabanye namkha sokuvalelwa uwedwa. KUQAKATHEKE KHULU  ukuqalangana nabanye ukuqalangana nabanye abantu, kungaba sekhaya namkha esakhiweni abantu, kungaba sekhaya namkha esakhiweni sasimahla sokukhethelwa ngeqadi/sokuhlukaniswa nabanye, nangabe uthe nawuhlolwako watholakala bona sasimahla sokukhethelwa ngeqadi/sokuhlukaniswa nabanye, nangabe uthe nawuhlolwako watholakala bona unayo ingogwana ye-unayo ingogwana yeCorona.Corona.
Abantu abanengi  beSewula Afrika abatholakele banengogwana yeCOVID-19abakwazi ukuzikhethela ngeqadi/ukuzihlukanisa nabanye ngombana amakhaya wabo mancani khulu bona bangahlala bebalale nge-enkumbeni zokulala ezinga-setjenziswa ngabanye.
URhulumende uqinisekisile bona izakhiwo ezikhonjiweko zokukhethelwa ngeqadi zi-khona ukusiza abantu abathe nabahlolwako batholakala banengogwana yeCOVID-19,  bese kuthi izakhiwo zokuvalela wedwa nazo zikhona ukusiza abantu abasalindele ukuthola imiphumela yabo yokuhlolwa. Zombili njalo zinikela ngesizo lasimahla.  Ngokutjho kukaDorh. Ma-rlin McCay, osisebenzi sezepilo onzinze eFlorida  e-West Rand, into yokuthoma eku fuze uyenze nawutholakale unengogwana yeCOVID-19  kunciphisa ukurhatjheka kokutheleleka kwayo kabanye. “Ufuna ukuvikela umndeni wakho,” uyatjho. Ukwenza lokho, kufuze uye uzihlukanise nabanye abantu namkha uzikhethele ngeqadi – kungaba sekhaya namkha uye esakhiweni sokukhethelwa ngeqadi.  “Nangabe – uzikhethele ngeqadi, kutjho bona kufuze uthole indawo ngendlini lapho uzozibekela ngeqadi khona ube wedwa ungahla-ngani nawo woke amalunga womndeni. Akunamuntu namunye ekufuze atjhidelane nawe ngebanga elingaphasi kwamamitha amathathu. Kufuze uzenzele ukudla ngokwakho; usebenzise izitja zakho zokudlela uwedwa; usebenzise indlu yokuphumela yakho uwedwa nakukghonakalako; begodu uqinisekise bona awuthintani nomuntu namunye womndeni. “UDorhodera namkhaumsizi wakho wezepilo kufuze akusize ngeminye yemitjhoga etlhogeka khulu ukwehlisa amatshwayo, khulukhulu njengeenhlabi zomzimba, ihloko ebuhlu-ngu nefiva. Kukhona nezinye izakhamzimba ezihle umuntu angazisebenzisa ukwenzela bona ahlale aphilile,” uyatjho. Begodu kuqakatheke khulu bona uphumule ngokwane-leko bewusele namanzi ngo-kwaneleko namkha usele iinselo ezitsengileko ukuqinisekisa bona umhlambu luko wakho uhlala ukhanya kwamanzi. Abantu abanengi abanamagulo amancani bathoma ukuzizwa bangcono ngeveke yinye yamatshwayo wabo wokuthoma, kwaphela kuqakatheke khulu bona utjhejisise bewugade ama-tshwayo wakho ngokukhulu ukutjheja.  Nawubona amatshwayo asolisako, afana nomraro wokuphefumula budisi, ukuzwa iinhlungu esifubeni namkha  ukuminyezeleka esifubeni okungadluliko, ukhohlele iingazi, ube ngathi udideka ihloko,  ukuba nobuthongo khulu nokutjhuguluka kombala weendebe zomlomo namkha wobuso ube hlaza, kufuneka ubize i-ambulensi namkha uye esibhedlela khonokho.
Izakhiwo Zokuvalelwa Wedwa Labo abangakwazi ukuhla la bangahlangani nabanye abahlala nabo emakhaya, urhulumende wakhe iza-khiwo zokuzivalela wedwa inarha yoke ukwenzela ukuvikela nokuphephisa wena nobathandako.  URhulumende weTjingala-nga Kapa mvanyana nje uveze imibono evela eengulini mayelana nezakhiwo zakhe zokukhethelwa kwabantu ngeqadi namkha zokuhlukaniswa nabanye. U-Marie Jantjies we-Wi-tzenberg uthethe isiqunto sokulandela iiyeleliso zabasebenzi bezepilo begodu waya esakhiweni sokukhethelwa ngeqadi/sokuhlukaniswa nabanye ngombana unina oneminyaka ema-97 ubudala uhlala naye nabentwana bakhe begodu bekafuna ukubavikela. “Bengiphethwe kuhle. Ukudla bekumnandi – kudlula kwekhaya. Bengingakahlaliseki, kwaphela ngathandaza ngalinga nokuzigedla,” utjho njalo.
“Indawo leya ingahlenga ipilo yabantu! Kuyindawo ehle,” utjho njalo u-John Arnoldus, olulamileko engogwananeni yeCOVID-19  ogade ahlala esakhiweni sokukhethelwa ngeqadi/sokuhlukaniswa nabanye e-Drakenstein. Omunye wabangani bami bekazivalele yedwa ekhaya kwaphela utlhagile ukuzilulamela yena ngokwakhe. Ngamtjela bona akhulume nabantu egade bamtlhogo-mela bona ngile yodwa indlela yokuthi angalulama. Isekelo labasebenzi bezepilo nelo-mphathi lapha – ngilo kanye elikupholisako,” uyatjho.
  Ekuthomeni u-Arnoldus bekazaza ukuya esakhiweni sokukhethelwa ngeqadi/sokuhlukaniswa nabanye ngoba wathola ilwazi elingakalungi elithi nawuya esakhiweni esifana nalesi uzogula bewu-bhubhe. Bengilindele okumbi kodwa, kwaphela ngamukelwa kuhle khulu. Ngibethu-lela ingwani abasebenzi bala-pha!  Bangitjele kuhle bona nje-ngombana senginengogwana yeCOVID-19 , akunamuntu namunye esakhiweni lesi ozongigulisa,” uyatjho.
Ungalindelani Esakhiweni Sokuvalelwa Wedwa?Ngokutjho kukaRhulume nde weTjingalanga Kapa, zoke izinto ozifunakozikhona. Uzakuphiwa uku-dla ngeenkhathi zokudla, unikelwe itjhejo lezepilo basebenzi bezepilo, uhlanze-lwe izembatho uledlhe, uphile ngokuthula nawusa-lulamako bewukhanjiswe ngesithuthi simahla ukuya nokubuya esakhiweni.
“Begodu kuqakatheke khulu bona uphumule ngokwaneleko bewusele namanzi ngokwaneleko namkha usele iinselo ezitsengileko ukuqinisekisa bona umhlambuluko wakho uhlala ukhanya kwamanzi.”