 Sigidinga Abomma Ngokubaqalelela Kezomnotho Ngokubaqalelela Kezomnotho

vukuzenzele unnamed

NgoRhoboyi iSewulaAfrika igidinga iNya-nga YaboMma.  Uku-gidingokhu kusikhumbuzo saqobe mnyaka selanga langomnyaka we-1956 mhlana iinkulungwana ezi-ma-20 zabomma bamatjhela e-Union Buildings – baba sifofo sabomma bemihlobo yoke, ababekhuluma amalimi ahlukahlukeneko, bavela eendaweni ngeendawo. Bebabumbene ngento yinye ebebayifuna, ukuthi kuqedwe imithetho yokuphathwa kweempasa babuyelwe nanga lilungelo labo lokuphila ngokukhululeka.
 Ubujamo nesikhundla sabomma/sabantu abasikazi beSewula Afrika na-mhlanje kuhluke khulu kilobo abo-mma nabogogo bethu ababeqalene nabo ngomnyaka we-1956. Sikhambe indlela ede khulu sibe siphumele-lise iSewula Afrika engabandlululiumhlobo nobulili, ebusa ngentando yenengi, ephumelelako nekhululeki-leko.

 Ibe yihle kwamambala indima yokwenza ipilo yabomma beSewula Afrika ibe ngcono emnothweni, kezepolitiki kunye nepilweni yangamalanga emphakathini. Ngakelinye ihlangothi, siyazi ukuthi kusese kunengi khulu okusamele kwenziwe. Abantu abasikazi/abo-mma basabandlululwa, basakha-hlunyezwa, baphiliswa ngenturhu, basathwele nomthwalo wobuchaka omkhulu kinayo yoke.  Nasizakuphumelela ukuzuza iinthembiso zomThethosisekelo wethu, kumele silwe nokukhatjhe-lwa ngaphandle kwabantu abasikazi/kwabomma kezomnotho nakezeemali okwenza abantu abasikazi baca-phazeke khulu ngokukhahlunyezwa nangenturhu. Sijoyine ijima elenza umehluko elisihlanganisa nemizamo yephasi ukuphumelelisa imizamo yokulinga-niswa kobulili kungakapheli umnyaka we-2030.  UkuLinganiswa kweenGaba zeenZukulu mnqopho oncame khulu onqophe ukuletha amatjhuguluko wokuqeda ukubandlululwa kwaba-ntu abasikazi/lwabomma nenturhu abakhahlunyezwa ngayo, babe ba-kghone ukuba nethuba elilinganako lokuba nelizwi nesandla eendabeni zepolitiki, zomnotho nezokuhlalisana komphakathi.
 Njengengcenye yejimeli, sijoyine ‘iinHlangano zabaKhambisani bamaGadango’ ezimbili, yinye yomthethobulungiswa kezomnotho nemalungelweni, yinye yoku-lwa nenturhu yobulili. Yomibili lemimmongondaba iqakathekile ehlelweni leminqopho yethu yelizwe.

Ngemva kweenyanga ezili-11 solo kwavulwa iHlelo LamaGadango ARhabako lokulwa nenturhu yobulili neyokubulawa kwabantu abasikazi/kwabomma, sesilime indima ebonakalako yokunabisa isekelo loku-tjheja abongazimbi, kanti kwenziwa nendima ebonakalako ekwenziweni kwamatjhuguluko kezomthetho kobanyana bavikeleke khudlwana abongazimbaba.  NgoRhoboyi wanonyaka sithoma ukuphumelelisa iHlelo lamaQhinga weliZweloke lokulwa nenturhu yobulili nokubulawa kwabantu abasikazi/kwabomma. Okuqakatheke khulu ehlelweneli kuqinisekisa ukuthi aba-ntu abasikazi/abomma baqalelelwa khudlwana kezeemali. Lokhu ku-ngenca yokuthi ukutjhiyana ngendima yomnotho nokutjhiyana ngendima kezokuphilisana komphakathi kuthungelelene. Ubujamo bezomnotho babantu abasikazi/babomma eSewula Afrika kubenza bacaphazeke khu-dlwana. Ngalokho-ke kufuze bona siqinise besiphakamise isekelo labantu abasikazi/labomma kobanyana bazokukghona ukuzijamela kezeemali. Senze iimbopho ezimbadlwana ngaphasi kokuLinganiswa KweenGaba zeenZukulu ezizakuphunyeleliswa ngeHlelo lamaQhinga weliZweloke. Kokuthoma, sizokuraga ihlelo lokuqalelelwa kwabantu abasikazi/kwabomma kezomnotho ngokuthe-nga/ngokuthola ipahla emphakathini. Sizibekele isilinganiso sokuqinisekisa ukuthi ubuncani bakhona ama-40% wepahla nezenzelwa ezithengwaziinjamiso zomphakathi  zithe-ngwe emabhizinisini wabantu abasikazi/wabomma.  Kwesibili, sizokukhuphula isekelo lamabhizinisi ama-SMME wabantu abasikazi/wabomma nelabantu abasikazi abasebenza ekorweni engakahle-leki nofana abangasebenziko. Kilokhu-ke kuzakubalwa nokusebenzisana nekoro yezeemali ukwenza ukuthi abantu abasikazi/abomma bakwazi ukuthola izenzelwa zeemali, zibe godu ngabazikghonako ukuzithola/ukuzibhadelela. Kwesithathu, sifuna ukwenza isiqiniseko sokuthi bayanda abantu abasikazi/abomma abakghona ukuba nepahla ebuyiselako/enenzuzo efana nenarha nje. Kuqakathekile ukuthi abantu abasikazi/abomma bazuze ehlelweni lokubuyiselwa kwenarha ekufuze liragwe msinyana.  Kuqaka-thekile ukuthi imali ema-R75 weengidi yokusiza ngamavawutjha kezokulima nokufuya ama-53% wabantu abaza-kusizwa kuzakuba bomma/babantu abasikazi beendawo zemakhaya. Kufuze siqinisekise ukuthi abomma/abantu abasikazi abalimela nabafuyela ukuziphilisa nababalimi nabafuyi abalima nabafuya umthamo omncani bahlale basekelwa ngitjho nanyana sesidlule isifo esingumabhubhisa iCOVID-19 .
Kwesine, sifuna ukuqinisekisa ukuthi abomma/abantu abasikazi bayavikeleka enturhwini yobuliliemsebenzini. Malungana nalokhu-ke, elizweni loke neemfundeni ngeemfu-nda sizokusebenzela isiVumelwano se-ILO ngeNturhu nangokuKhahlu nyezwa emSebenzini.  Kuyadanisa ukubona ukuthi abantu abanikelwa ikululeko, mvanje sele bemukwa yona. Ukutjhatjhululwa kwabomma/kwabantu abasikazi kugcina ngokuba magama atlolwe ephepheni, ngaphandle kobanyana kukhanjiswe nokuzibophelela kiwo woke amakoro womphakathi.  Njengoba silungiselela ukuvuselela umnotho welizwe lekhethu ngenca yengogwana i-corona  erhageleko, sithe angeze sibuyele lapho sasikhona ngaphambi kokwehla kwengogwana le. Kufuze sakhe umnotho ohlukileko, hlangana nokhunye ozabenza bube ngcono khulu ubujamo babomma nabo boke abantu abasikazi.  Lokhu kutjho ukuthi imali esiyenza ngokwakha umthangalasisekelo akukafaneli bona igcine ngo-kusekela ukuthuthukisa amabubulo wekhethwapha kwaphela, kodwana kumele isekele namabhizinisi wabantu abasikazi/wabomma. Kufuze ithathe amagadango wangabomu wokwakha amathuba womsebenzi kizo zokeiingaba zokuhlela, zokusekela ngeemali, zokwakha nokulonda umthangalasisekelo. Ngaleyondlela, njengoba siphakamisa amahlelo wokuvulwa kwemisebenzi emphakathini, kumele siqinisekise nokuthi abantu abasikazi abasese batjha bakhonjwa njengabantu abazakuba nesandla kilokhu.  Ngaphezu kokubanikela umrholo/ingeniso, amahlelo lawa azabavulela ithuba lokuthola amanye wamakghonofundwa nelimuko elifunekako lokungena endimeni ekulu yomnotho. Nanyana kumsebenzi ophezu kwamahlombe karhulumende nje ukuvulela abomma/abantu abasikazi amathuba womnotho nokwakha umtlamo ovumela ukuthuthukiswa kwendima yokulinganiswa kobulili, woke umuntu emphakathini kumele alime yakhe indima.  Amabhizinisi kumele asekele amabhizinisi wabomma/wabantu abasi kazi ekuthengweni/ekutholakaleni kwepahla nezenzelwa. Kufuze andise abomma/abantu abasikazi abaqa-tjhwako, abe andise nabomma/naba-ntu abasikazi abaqatjhelwa eenkhu-ndleni zokuphatha.
 Lokhu-ke kuba yinto eqakatheke khulu nakukhunjulwa ukuthi irekhodi lokujameleka kwabomma/kwabantu abasikazi eenkhundleni zokuphatha litjengisa ukuthi kusalele ngemva ekorweni yangeqadi nakulinganiswa nekoro yembusweni. Indaba le-ke yindaba esele ngiyikhulume kanengi nangikhulumisana neenhlangano zamabhizinisi wabomma/wabantu abasikazi. Ngokunjalo, kumele siqede ukutjhiyana ngomrholo hlangana kwabantu abaduna nabantu abasikazi, sikhuthaze ikambisolawulo yomrholo olinganako emsebenzini olinganako njengoba kusitjho umThetho wokuQatjha ngokuLingana emSebenzini. Abomma/abantu abasikazi godu kufuze nokuthi bavikelwe ekukha-hlunyezweni nekubandlululweni emsebenzini. Kuphezu kwamahlombe wabanikazi nabalawuli bezinto zokukhamba, abaphathi bamayunivesithi, iinjamiso ezilawula iinkolo neenhlangano zekolo ukuthi zakhe ubujamo obuzakwenza abomma nabentazana bakhambe, bafunde babe bakhonze ngokuphepha. Kumele sitjhotjholozele phambili ngemizamo yokuruthula ibandlululo lobulili nelokuphelisa amandla wamadoda. Ngiwo kanye lommoya okhuthaza ukugandelelwa kwabantu abasikazi/kwabomma.  Kukithi – abaduna nabasikazi – ukuvuma ukuqakatheka kwakamma, nokuvuma ukuthi nesikhundla sakhe kunye nemibonwakhe ayisingaphasi keyendoda. Kukithi njengababelethi nabogogo nabomkhulu ukuthi siphathe besikhulise amadodanethu nabentazana bethu ngokufanako. Kukithi njengamadoda ukucitha inturhu eqothele ubulili nokuyisola nanyana kukuphi lapho siyibona khona, ngitjho nanyana ingenziwa bangani bethu, abobaba nofana abafowethu.  Asibe sizukulwani esiqeda uku gandelelwa kwabomma/kwabantu abasikazi nanyana kuza ngayiphi indlela, sisaphila nje. Isizukulu esinesibindi sango-1956 samatjhela thina soke. Senzela sona, sizenzela thina, senzela neenzukulwani zangomuso ukuthi singalihlazisi ilifa lethu elihloniphekileko.