Lusha lwaseNingizimu Afrika lungumtfombo welusikisiki nelitsemba

Vukuzenzele unnamed

Emavi aFrantz Fanon la-tsi ‘leso naleso situku-lwane kufanele kutsi sititfolele inchubombono yaso’ afika njalo engco-ndvweni yami nakumele ku-tsi ngikhulume nebantfu la-basha baseNingizimu Afrika.
 Akukhatsalekile kutsi bahlala kuphi nekutsi yini labakwenta-ko, lowo nalowo unenshisekelo yesiﬁ  so sekugucula umhlaba.Ngesikhatsi kahle kahle bafuna kwenta ncono timphilo tabo, bafuna futsi kufezekisa ummango loncono kanye ne-mhlaba loncono. Batibona njengetitfunywa tekuletsa tingu-cuko letimcoka.Emlandvweni wonkhe umla-ndvo bantfu labasha solomane bangemandla ekuletsa ingu-cuko. Kuleminyakalishumi lembalwa leyengcile, bantfu labasha bangenele imizabalazo leminyenti balwa nekungabi nebulungiswa, kusukela eti-bhelwini tebafundzi banga-1968 eParis, kuya kumnyakato wekulwa nekutsi kungabi nemphi eMelika ngabo-1960, kuya emzabalazweni wekulwa nekubuswa betive emaveni la-manengi ase-Afrika nase-Asia, kuya ekulweni nelubandlululo, kuya ekubhikisheni kwasema-veni ema-Arabu.Kungasikudzala, bantfu laba-sha bebahamba embili kumnya-kato we-#BlackLivesMatter lotfole kwesekelwa emhlabeni wonkhe emva kwekubulawa kwaGeorge Floyd eMelika.Kulamaviki lambalwa lengcile, tishikashiki emhlabeni wonkhe tivakalasile timfuno tato kutsi kususwe timphawu letidvumi-sa bucaba kanye nebudlova bekuhweba ngetigcili kanye nekubuswa betive.Kumbhikisho lobewuseNyu-vesi yase-Oxford kungasikudza-la lomunye walababhikishako bekaphetse ingcwengcwe le-bhalwe emagama latsi ‘Rhodes must Fall’, bebasekela kukhala kwebafundzi kulelive lakitsi eminyakeni lesihlanu leyengcile. Bantfu labasha emhlabeni wonkhe banentfo yinye lefa-nanako lebahluphako. Babhi-dlita imifanekiso yetitfombe kanye netimphawu tebuhlanga, bafuna kutsi luhlelo lwete-mfundvo lungabi nemcondvo wekubuswa betive, bacela ti-khungo kutsi tilungise indzaba yebuhlanga kanye nekungamba-ndzakanywa ngekwetenhlalo.Ngako-ke, njengaloku sikhu-mbula situkulwane semnyaka wa-1976 ngamhla ti-16 Inhlaba 2020, siphindza futsi sitfulela sigcoko lolo lusha lwangemuva kwelubandlululo lwaseNingi-zimu Afrika, bazuzi labafanele be-mshiyandvuku lohloniphekile. Inchubombono wesituku-lwane sanga-1976 kwaku-susa luhlelo lwemfundvo le-beyinikwa bantfu labamnyama kuphela, lusha lwalomuhla-ke lona kutsi bachubekelise embili umklamo wavelonkhe wekubuyisana kanye nengu-cuko.Esikhatsini lesitako ku-tawukhulunywa kutsiwe lomnyaka, 2020, ube weku-cala kwesikhatsi lesisha emla-ndvweni weluntfu.Ligciwane le-COVID-19 alika-bi kuphela nemtselela lomcoka etimphilweni tebantfu kanye nasetindleleni tekutiphilisa, kodvwa liphindze futsi lanya-katisa kuhleleka kwemhlaba wonkhe kwetenhlalo.Indlela lolubhubhane lolu-hlasele ngayo kube sikhumbuto sekuchumana kweluntfu kanye futsi nekungalingani lokukhulu lokukhona emkhatsini wemave kanye nasekhatsi emaveni. Lolubhubhane luvete litfu-ba lekutsi umhlaba 'utihlole kabusha' njengaloku ubuswa ngumoya wekutsandza tintfo, bugovu kanye nekutinaka wena hhayi kuphela lowo nalowo kodvwa yonkhe imimango. Bantfu labasha basitjela kutsi emagugu enhlalo lafanana nebucotfo, luvelo nekubumbana kufanele kutsi kube timphawu talommango lomusha lotawu-vela, futsi batimisele kutsi babe boshampheni balomhlaba lomu-sha, naloncono.Ekucocisaneni kwami neba-ntfu labasha ngitsite kubo singa-cali siwabukele phasi emandla emcondvo, ngobe imicondvo ingakhona futsi iwugucu-lile umhlaba. Imicondvo ngiyo legcugcutele inchubekelembili yeluntfu futsi ngiyo letasisita kutsi sivule indlela lensha ngesikhatsi lesitawuba ngemuva kwaleligciwane le-COVID-19.Labantfu labasha bagucu-le imicondvo yabo yaba kwenta. Abazange bavumele kuswelakala kwemitfombo-lusito kutsi kubavimbele. Se-baticalele loko labangatiphilisa ngako emikhakheni leminyenti kusukela kutebuchwepheshe lobusetulu kuya kutekusimama ngekwetemvelo.Nyalo kwengca kucala sitawubuka umoya wemcondvo lomusha kanye newucala tintfo welusha lwetfu kutsi uvete tisombululo kulenkinga yekwe-swelakala kwemisebenti kute bazuze, imimango kanye nesive.Ngalokunjalo, ngiphosela lu-sha lwalelive lakitsi inchabhayi kutsi licambe liphindze futsi lidizayine tinhlelo letitasisita kutsi sihlangabetane nemigomo yetfu yetentfutfuko. Ngemnyaka wa-1961, live laseCuba lelinemoya wetingu-cuko latfumela emasitjudeni lasemancane langemavolonti-ya etintsabeni kanye nasemi-tini kutsi ayokwakha tikolo, afundzise kubhala nekufundza kanye nekucecesha bothishela labasha. Nalomuhla loko ku-satsatseka njengemkhankhaso wekufundzisa kubhala neku-fundza lowaba yimphumelelo emlandvweni wesimanje.Bantfu bakitsi labasha kufanele kutsi basungule imitamo ye-kutfutfukisa sive kanye nekutsi baphindze futsi bayihole.Njengendlela labatsatse ngayo umzabalazo wekulinga-na kutemfundvo lephakeme, emandla nemdlandla welusha lwetfu kufanele kutsi usetje-ntiselwe ekulweleni kuﬁ  nyelela lokulingene ekunakekelweni ngetemphilo, kanye nekugu-culwa kwebunikati bemhlaba, lokubaluleke kakhulu, bulungi-swa kutebulili.Njengabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngikha-tsateke kakhulu ngekubulawa kakhulu kwabomake labase-bancane ngetandla temadvo-dza. Leti tento letitfusako leti-ngakhombisi buntfu futsi tite indzawo emmangweni wetfu.Inshukumo yemmango  leholwa lusha, kucaphelisa kanye nekwelulekwa bontsa-nga ngemathulusi lamcoka emitameni yetfu yekucedza bu-dlova lobucondziswe ebulilini emmangweni. Ngalokunjalo, kufanele kutsi sicinise luhlelo lwetfu lwetebulungiswa, ku-cinisekisa kutsi tigilamkhuba tiyaboshwa, timo tekutfola ibheyili kanye nekukhululwa ngekwetsenjwa kutsi ngeke ubaleke tiyaciniswa bese kutsi lapho labanikwe sigwebo sekudzilikelwa lijele bacitsa imphilo yabo yonkhe basejele.Nanome loku kudzinga kuhlanganyela kwemmango wonkhana, ngicela nine ma-dvodza kakhulu kutsi ningenele umzabalazo wekulwa nebu-dlova lobucondziswe kubulili. Ngaphandle kwekutsi siyicedze lemphi lecondziswe kubomake baseNingizimu Afrika, leliphu-pho lesive lesisha ngeke lifezeke.Labo betfu lebesiyincenye yeminyakato yebafundzi ngesikhatsi selubandlululo ba-sibuta njalo kutsi sicabangani ngebantfu labasha balamuhla. Kunaleso silingo sekubuyela emuva sikhumbule ‘emalanga ekubusa’ etepolitiki yetitjudeni kanye nemzabalazo welusha, longeke uphindzeke.Kodvwa njengaloko lusha lweminyaka leyengca layi-khombisa inchubombono yalo, nelusha lwalomuhla luyikho-mbisile yalo. Lusha lwaseNingizimu Afrika lwanga-2020 lungetulu kweku-hlangabetana nelizinga leli-setulu lelabekwa ngulabo labebakhona ngaphambili. Banesifiso lesihle, batimisele ngekwengcondvo futsi bane-sibindzi, ikakhulu nababukene netimo letimatima kakhulu.Bangumtfombo welusikisiki nelitsemba. Ngetento tabo, bakha umhlaba lonebulungi-swa, lolingene, losimeme futsi lonekuthula.Bantfu labasha emhlabeni wonkhe bacela tikhungo kutsi tilungise indzaba yebuhlanga kanye nekungambandzakanywa ngekwetenhlalo.